Valguslahendused

Valguse juhtimine

Valgustust on vaja juhtida, sest see vähendab ehitise energiatarbimist ning kulusid. Seetõttu on võimalik parema töökeskkonna loomiseks individuaalselt valgustust sobitada. Valgustuse juhtimine tähendab valgustist väljuva valgusvoo reguleerimist ning kontrollimist. Valguse juhtimise ajal kontrollitavad näitarvud on:

1) valguse jaotus

2) tasemed (tugevus/ heledus)

3) värviedastus (värviline valgus).

Valgustuse juhtimine võib olla automaatne või käsitsi ning läbi selle võib mõjutada iga valgustit eraldi või valgustite gruppe. Valgusteid saab häälestada sujuvalt või astmetega, samuti ka lülitada täielikult sisse või välja.

Soodne valgustuse juhtimise süsteem võimaldab kokku hoida kuni 70% elektrienergiat, kui kasutusel on elektroonsed ballastid. Liikumis- ning päevavalgusandurid aitavad saavutada lisakokkuhoidu.

DALI valgustussüsteem

DALI (Digital Adressable Lightning Interface) on digitaalsel juhtimisel põhinev valgustuse juhtimissüsteem. Selle süsteemiga on võimalik valgustiga suhelda kahepoolselt läbi juhtme. Seetõttu saab igal hetkel jälgida, kas lambid töötavad korrektselt ning mis valgustugevusega nad parasjagu on. Uudne selle süsteemi juures on see, et kõik valgustid on adresseeritavad. Kokku saab kasutada 64 erinevat aadressi ning neid saab jagada kaheteistkümneks erinevaks tsooniks. Valgustite ühendamine DALI ahelasse peab olema vaba, suletud ahelaid ei tohi olla. Juhtimissüsteemis defineeritakse DALI teateid Manchesteri koodi abil – 0 tähendab, et valgusti ei ole sisse lülitatud, 1 tähendab, et valgustuse tase on 0,1%.

Valguse hämardamine ehk dimmerdamine on valgusti lampide valgusvoo sujuv ning täpne muutmine ruumi hämardamise eesmärgil. Selle jaoks kasutatakse seina peal vastavat valguseregulaatorit hämardit ehk dimmerit.

Rulood kui keskkonnasõbralik jahutussüsteem

Meie kliimas ei saa üle ega ümber erinevatest küttesüsteemidest, et maja talvel soojas hoida, kuid jahutussüsteeme esineb majades harvem. Rakvere Rohuaia lasteaed ehitati tüüpilisest U-kujulisest lasteaiast ümber klaasiga kaetud siseõueks ehk aatriumiks. Kuna jahutussüsteemita võib akendega ümbritsetud aatrium suvel üle kuumeneda ning sisetemperatuur tõusta ohtlikult kõrgeks, on selle lahendamiseks võetud kasutusele aknakatted, mis alumise korruse aknaid katavad. Välised rulookardinad ei lase aknaklaasil päikese käes üle kuumeneda ega pimestavalt peegeldada, hoides sisetemperatuuri oluliselt madalamal. (Arctic Spas, 2018) Rulood on juhitavad puldiga või programmeeritavad, et nad sulguksid ja avaneksid vastavalt ilmastikuoludele – liiga suure tuule kohal lähevad katted akende eest ära, et vältida kahjustusi.

Aknakatted ei ole ainus võimalus maja sisetemperatuuri suvekuumuse eest kaitsta. Lasteaia ülemise korruse aknaid katavad laiad katuseräästad ning ka haljastus aitab kaasa päikese varjamiseks.

Jahutussüsteem on üks kolmest peamisest veetarbijast büroohoonetes, seega kasutades alternatiive (aknakatted), hoiab kokku ka veearve pealt. Kuigi jahutussüsteem on vaid 7% kogu energiatarbijast tüüpilises kontorihoones, on selle elimineerimine siiski keskkonnasõbralikum ja soodsam. Soojal suvepäeval tuleks avada aknad varahommikul, kui õhk on veel jahedam, selleks et ruumi jahutada. (Moora, Kilk, Urbel-Piirsalu, & Õunapuu, 2013)

Rulood ei ole üksnes sisetemperatuuri vaid ka valguse reguleerimiseks. Kevadel üha kõrgemini paistev päike häirib eriti ekraanide vaatamist ning väsitab seeläbi silmi. Aknakatete abil saab elu kontoris mugavamaks teha ja vältida silmade rikkumist. Katuseaknad tekitavad ruumis väiksema vajaduse tehisvalguse järele, vähendades seeläbi elektrikulu. (Moora, Kilk, Urbel-Piirsalu, & Õunapuu, 2013) Valgustid toodavad ka ruumi mingil määral soojust, seega katuseakende abil tehisvalguse vähendamine aitab ruumi sisetemperatuuri hoida jahedamana.

Temperatuur

Rohuaia lasteaia köetava pinna suurus on 3322,8m², aastane energia kulu küttele on 75,97 kWh/m². Küttekulu enne rekonstrueerimist oli 620 MWh ja pärast 2016 a. on 252 MWh. Küttekulu on vähenenud ligikaudu 2,5 korda.

Maja temperatuuri aitavad reguleerida/hoida:

· Kaugküte (252440 kWh/aastas 2016. aastal)

· Asukoht/haljastus (läheduses ei ole suuri korterelamuid ja kõrghaljastust, mis päikest varjaksid)

· Hea õhupidamisega ja soojaisolatsiooniga hoone (Uued soojustatud välisseinad, soojustatud katuslaed, keldriseinte soojustus, sokli soojustus, aknad, sise- ja välisuksed, küttesüsteem koos soojussõlme ümberehitusega, välisseinte soojusjuhitavus mitte rohkem kui 0,14 W/m².K.) (Karu, 2018)

· Kvaliteetne ventilatsioonisüsteem (soojustagastustegur ei ole alla 82%)

· Katuseräästad

· Välised aknakatted

· Ruumipõhine CO2 ja temperatuuri juhtimine (Karron, 2016)

· Taimed (aitavad aurustumise teel alandada temperatuur)

Ruumipõhine temperatuuri juhtimine aitab kokku hoida, näiteks reguleerides temperatuuri vastavalt nädalapäevadele (nädalavahetustel ja õhtustel ajal jahedam). Öösiti piisab temperatuuri hoidmisest 15 kraadi juures (talvisel ajal). Ka nendes ruumides, kus viibitakse vähem, võib temperatuur olla madalam. (Moora, Kilk, Urbel-Piirsalu, & Õunapuu, 2013)