Taaskasutus

Taaskasutus ja jäätmekäitlus Eestis

Eesti kodumajapidamistes tekib igal aastal ligikaudu 400 000 tonni prügi, mis vastab 300 kilogrammile inimese kohta. Eesti jäätmekäitlusseadusest lähtuvalt on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik ning see kehtib nii kodu, töö- kui ka haridusasutuste kohta.

Eesti on seadnud sihiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest tekkivatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, lisaks veel liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse väga suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida ning igakülgselt säästa.

Jäätmekäitlemise organiseerimine on kohaliku omavalitsuse ülesandeks ning kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatakse riigieelarvest toetust jäätmehoolduskulude osaliseks katmiseks, et toetada ja soodustada jäätmete liigiti kogumist.

(https://www.envir.ee/et/jaatmete-sortimine )

Ökoloogiline jalajälg

Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.

Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile.

Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera!

(Allikas: http://jalajalg.positium.ee/)

Kuidas tarbida teadlikult ning taaskasutust igapäevaelus rakendada?

On olemas 5K-kuldreegel, mis peidab endas kindlate sammude järgmise järjekorda, et prügi tekiks võimalikult vähe: KEELDU mõttetutest asjadest, mida sa ei hakka aktiivselt kasutama, KASUTA VÄHEM asju, millest sa ei suuda keelduda, KASUTA UUESTI ja pikaajaliselt asju, mida sul tõesti on vaja, KAASA TAASTÖÖTLEMINE asjadele, millest ei suutnud keelduda, vähem kasutada või uuesti kasutada ning mis muidu läheks prügimäele (plastikpudelid, metall, klaas, paber, papp) ja KOMPOSTI kõik muu.

Ideaalis tekib sellise eluviisiga järjest vähem erinevat prügi ning ühe inimese prügitootmine on võib kahaneda ühe purgini aastas. Ehe näide sellest on zero-waste movementi üks eestvedaja Lauren Singer. Uuri lähemalt -> https://www.youtube.com/watch?v=pF72px2R3Hg (“Why I live a zero waste lifestyle” Lauren Singer)

SORTIMISE ABC - mida, kuidas ja kuhu?

Prügi saab jagada 5 kategooriasse: pakendijäätmed, vanapaber, biolagunevad jäätmed, segaolmeprügi (ehk olmeprügi) ja klaas ning pandimärgiga pudelid ja purgid.

Pakendijäätmed: Pakendijäätmed on näiteks tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservkarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid, tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid. Koguda kokku ja viia vastavasse konteinerisse!

Vanapaber: ajalehed, ajakirjad, raamatud, paber jt. Samuti koguda kokku ja viia vastavasse konteinerisse!

Biolagunevad jäätmed:

Biolagunevaid jäätmeid on sobilik koguda kas paberkotti või spetsiaalsest biolagunevast kilest valmistatud kotti. Kilesse pakitud toidukaubad tuleb enne äravistamist kilest vabastada.

Biolagunevad jäätmed on näiteks puu-ja köögiviljade koored, tee- ja kohvipaks, majapidamispaberid/salvrätid jt. Viia vastavasse konteinerisse või kodus asetada kompostihunnikusse, kust hiljem saab head kompostväetist taimedele!

Segaolmejäätmed: määrdunud/katkised riided, laste mänguasjad, kosmeetika, mähkmed, tühjad/katkised pastapliiatsid jt. Viia vastavasse konteinerisse!

Klaas ning pandimärgistusega pudelid/purgid: Klaas koguda kokku ja viia eraldi konteinerisse. Pandimärgiga pudelid/purgid viia taaratagastuspunkti!

https://www.envir.ee/et/jaatmete-sortimine

Tekkiva prügikoguse vähendamine

Plastkoti lagunemine looduses võtab 10-20 aastat, konservikarbi lagunemine aga 100 aastat. Vaadates neid numbreid ning eelnenud pikka nimekirja erinevatest prügiliikidest tekib paratamatult küsimus, kuidas oleks võimalik nende koguseid oma kodus ning ka töökohal vähendada. Siinkohal tuleb taas meelde tuletada, et igaühe panus on oluline ning väikselt alustades jõuab suure tulemuseni.

• Ostmisel vali tooteid, mille puhul on kasutatud võimalikult vähe pakendit. Samas tasub ka meeles pidada, et üks suur pakend tekitab kokkuvõttes vähem prügi kui mitu väikest
• Käi poes korduvkasutatava kotiga ning taaskasuta ostetud kile- ja paberkotte
• Võimalusel kasuta E-arveid ja vähenda printimise osakaalu kodus, koolis ja tööl
• Eelista tooteid ümbertöödeldud materjalist pakendis
• Väldi pabernõude ja plastopside kasutamist
• Kingitused paki kinkepaberi asemel taaskasutatavatesse kinkekottidesse
• Toiduainete hoidmiseks kasuta säilituskarpe, vältides nii säilituskile ja fooliumi liigtarvitamist

Ning lõpuks - osta ja tarbi vaid nii palju kui palju vajad optimaalseks majapidamiseks ja elamiseks!

Allikad:

Nullkulu eluviis. [Viimati külastatud: 14/04/2018]

http://www.nullkulu.ee/p/nullkulu.html

Keskkonnaministeerium. Jäätmete sorteerimine ja käitlus. [Viimati külastatud: 14/04/2018]

https://www.envir.ee/et/jaatmete-sortimine

Zero-waste ehk nullkulu eluviis. [Viimati külastatud: 14/04/2018]

https://pakendivaba.ee/pohimotted/zero-waste-ehk-nullkulu-eluviis/

Ökoloogiline jalajälg.[Viimati külastatud: 14/04/2018]

http://jalajalg.positium.ee/