Õhuvahetus

Kas teadsid?

• Süsihappegaas on värvitu, madala kontsentratsiooni korral ka lõhnatu gaas.
• Suure kontsentratsiooni korral on süsinikdioksiidil terav happeline lõhn.
• CO₂ võib põhjustada lämbumist ja ärritust. Suure süsihappegaasisisaldusega õhu sissehingamine võib tekitada hapukat maitset suus ning torkivat tunnet ninas ja kurgus.
• Suures kontsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Õhk, mille koostises on 1% süsihappegaasi, teeb mõned inimesed uimaseks, 7–10% kontsentratsioon põhjustab peapööritust, peavalu, nägemis- ja kuulmishäireid ning mõne minuti või tunni jooksul teadvusekaotust. (Wikipedia, s.a)
• Sääsed leiavad oma ohvri väljahingatava süsihappegaasi järg. Märksa suuremat sääskede tähelepanu pälvivad seetõttu suurema kehaehituse ja ka kopsumahuga inimesed, kes peavad välja hingama ka rohkem CO2( Heureka, 2016).

Süsihappegaasi andur ehk CO2 andur ja ventilatsioon

Mõõdavad rõhku, temperatuuri, õhuniiskust ja CO2 ning vajadusel reguleerib neid. Süsteemi kasutamine on äärmiselt lihtne- süsteemi automaatsus laseb sel ise otsuseid teha vastavalt sellele kui palju on inimesi ruumis ja milline on aktiivsus, selle kõige juures järgides energiasäästlikuse põhimõtet. (Ehitus², 2018)

CO2 andur mõõdab süsihappegaasi sisaldust õhust ning see annab kõige parema viisi ruumi õhukvaliteeti määrata. Anduri mõõtepiirkond on 0-2000ppm. Kogu majas on CO2 andureid kokku 16 tükki. Kui ruumis on palju inimesi, muutub paratamatult õhk umbseks, mis võib põhjustada halba enesetunnet ja loidust. Sellisel juhul hakkab automaatne ventilatsioonsüsteem tööle kõige tugevamal, neljandal astmel (rühmades olevatel Salda agregaatidel on aste 1 kui CO2 on alla 600ppm, aste 2 kui CO2 tase on üle 800ppm). Kui aga ruumis kedagi pole siis süsihappegaasi sisaldus õhus langeb ja süsteemid lülitavad ennast kõige madalamale astmele, et energiat taas kokku hoida. Ventilatsioonsüsteem on kindlasti väga tähtis tagamaks samaaegselt värsket ja puhta õhku kui ka võimalikult ökonoomset energiatõhusust.

Kõiki andmeid on võimalik mugavalt jälgida meie operatsioonsüsteemist Fidelix, mis koondab enda alla kogu maja tehnilised süsteemid. Süsteemi kaudu (arvutist) on võimalik kontrollida, jälgida ja ka reguleerida näitajaid vastavalt vajadusele. Salvestatud andmed annavad hea võimaluse analüüsida kas ja mil määral on majas kasutatavad seadmed olnud efektiivsed, milline on olnud energiasäästlikkus ning kindlasti mis peamine, olla kursis, kas tagatud on laste ja õpetajate heaolu ja tervis lasteaias.

Kuigi süsteemid on automaatsed, on neid võimalik vajadusel käsitsi reguleerida. Vajadus ise seadistada süsteeme, tuleb näiteks juhul kui on teada, et majas on tulemas mõni suurem üritus, siis saab soovitavas ruumis juba temperatuuri ja ventilatsiooni tugevust vastavalt reguleerida.

Lasteaia hoone hea õhu eest hoolitsevad 12 Salda väikest ventilatsiooniagregaati ja 4 Remak suuragregaati, mis on soojustagastusega. Soojustagastusega ventilatsioon täidab korraga mitut funktsiooni: tagab ruumides puhta õhu, vähendab küttearveid ja säästab loodust. Süsteemi tööpõhimõte on lihtne: välja minevast õhust võetakse soojus ning sellega soojendatakse sisse tulevat õhku. Fidelixis on võimalik jälgida ventilatsiooni poolt ruumi sissepuhutava õhu temperatuuri ja ruumist väljatõmmatava õhu temperatuuri ning õhuniiskust.

Õhuvahetuse vajalikkus

Õhuvahetus on vajalik selleks, et ruumides oleks puhas ja värske õhk ning, et ruumiõhus sisalduvate saasteainete kontsentratsioon oleks tervisele ohutul tasemel. Siseõhu kvaliteedil on ka lapse tervise seisukohalt väga oluline roll, sest me viibime siseruumides olenevalt aastaajast isegi kuni 90% ööpäevast. Õhuvahetuse puudumisel saastub siseruumide õhk üsna kiiresti. Peamiseks õhu saastajaks on inimene ise või mõni kasutatav seade. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas ja kui selle sisaldus tõuseb üle normi, väheneb inimeste töövõime. Samuti on vaja korralikult ventileerida niiskeid ruume, sest liigne niiskus kahjustab tervist ja võib rikkuda ka hoone konstruktsioone. Ruumide ventileerimisega eemaldatakse ka halb lõhn, aerosoolid ja liigne tolm. (Energiaarukas kogukond, s.a.)

Oluline on ka õigeaegselt hooldada seadmeid, et tagada töökorras seadmed ja puhtad filtrid. Akende avamine ei ole soovitav, sest läbi ventilatsiooni tulev õhk on puhas tänu filtritele (õietolmu, tolm). Hoolduse käigus võib seega ilmneda, et rühmades kus püütakse aknaid lahti hoida on ruumist tuleva õhu filtrid mustemad, kui õuest tuleva õhu filtrid. Samuti annavad avatud aknad CO2 andurile signaali, et süsihappegaasi sisaldus õhus on madal ja ventilatsioon ei hakka tööle kõrgemal astmel. Lisaks annab vale signaali ruumitemperatuuriandurile, mis külmal ajal paneb radiaatorid küttereziimile.

Rühmaruumi sisekliima peab olema: tervisele ohutu, keemiliste ainete arvväärtused ei tohi ületada tervisele ohutuid piirväärtusi; vältima nakkushaigustekitajate levikut õhu kaudu; tagama õpilastele mugavustunde, mille puhul laste organismi termoregulatsioonisüsteem töötab minimaalse pingega ja kõik elundid ning funktsionaalsed süsteemid tegutsevad optimaalsel režiimil. (Terviseamet, 2009)

Siseõhku mõjutavad tegurid jagunevad:

Füüsikalised (õhutemperatuur, õhuniiskus, õhuliikumiskiirus, müra, kiudude koostis, ioonid jne).

Keemilised (orgaanilised ühendid, aldehüüdid ja teised mitteorgaanilised, süsinikdioksiid, vääveldioksiid, lämmastikdioksiid jm).

Bioloogilised (viirused, mikroobid, hallitusseened ,puugid, loomade ja inimeste eritised, õietolm jm).

Kiirgus– radoon, elektromagnetiline jm kiirgus.

Tundmatud tegurid. (Terviseamet, 2009)

Mis on soojustagastusega ventilatsioon?

Mehaanilise soojustagastusega sundventilatsioon on süsteem, mis tagab ruumides vajaliku õhuvahetuse ja soojusenergia taaskasutamise.

Heitõhk koos toksiinidega ja lõhnadega tõmmatakse tualetist, niisketest ruumides nind köökidest välja ning värske õhk juhitakse õuest otse ventilatsiooni agregaati esialgu läbi filtri, siis kõrgefektiivses soojusvahetuses heitõhk annab kuni 95% oma soojaenergiast värskele õhule üle, ehk siis värske õhu soojendamist ei ole vajalik teostada. (deos.ee)

Mis kasu on soojustagastusega sundventilatsioonist?

-Värske õhk

-Soe õhutatud kodu

-Kokkuhoid küttearvetelt

-Liigse niiskuse eemaldamine hoonetest ja siseruumidest

-Tervist toetav sisekliima

-Säilib kuni 95% soojusenergiast (deos.ee)

Allikad:

Energiaarukas kogukkond (s.a), Õhu kvaliteet ruumis ja mida selle parandamiseks ise teha saab. [2018, märts 19] http://www.trea.ee/sec/wp-content/uploads/2018/03/energiamapp_co2_web.pdf

Energiaarukas kogukkond (s.a), Energiamapp [2018, märts 19] http://www.trea.ee/sec/energiamapp/

Ehitus². (2018), Eestis hakati tootma intelligentseid ventilatsiooniseadmeid. [2018, märts 19]. http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjaremont/eestis-hakati-tootma-intelligentseidventilatsiooniseadmeid?id=80815131

Kaasik, M, Tali, E-M. (autorid). (2017). Oma kodu. [Saatesari]. ERR. [2018, märts 19] https://arhiiv.err.ee/vaata/oma-kodu-13

Kaur Maran. (2016). Viis omadust, mille põhjal sääsed saaki valivad. Heureka. [2018, märts 19] https://heureka.postimees.ee/3784487/viis-omadust-mille-pohjal-saased-saaki-valivad

Tervisekaitseamet. (2009). Koolieelsete lasteasutuste tervistedendav keskkond. [2018, aprill 07] http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/lasteasutuste_keskkond.pdf

Deos Int OÜ [2018, aprill 07]

https://deos.ee/tegevusalad/ventilatsioonisusteemid

Wikipedia (s.a.) Süsihappegaas [2018, märts 19]

https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsihappegaas