Nimi: Luise
Vanus: Noor
Elukoht: Mõis
Perekonnaseis: Vallaline, perekond on teadmata
Haridus: Elukool
Erilised omadused: Oskab parunessi tagant riideid näpata
Iseloom: Õrna hingega, kaupleja, sõbralik, heatahtlik
Kontakt: Minna mõisa ja paluda Luiset
Mina Liina soovitan Luiset disaineriks, sest me elame samas külas ning olen temalt ostnud kleidi, mis on väga ilus. Tal on hea stiilimaitse ja oskab riideid hästi kokkusobitada. Luise on väga kohusetundlik ja teeb etteantud töö alati ära. Ta kannatab kriitikat, kuid mitte laimamist ja solvamist oma tööde puhul. Luise teeb oma töö hoolikalt ja täpselt ära ning teeb oma tööd südamega.
Ühel tuisusel ja külmal õhtul kuulis Luise oma toa akna all kellegi samme. Sealt välja vaadates leidis ta, et need on suure eluka jalajäljed. Uudishimust tahtis seda uurima minna ning seepärast pani ta oma mütsi pähe ja astus uksest välja. Tüdruk vaatas terve mõisa ümbruse läbi, kuid ei leidnud kedagi, kelle jäljed need oleksid. Veidikese aja pärast läks neiu metsa, kuhu jäljed ta juhatasid. Ta kummardas, et neid lähedamalt vaadata, kuid kuna õues oli lumi ning kõik oli libe, siis ta libises ja lõi enda pea ära. Luise vedeles mõnda aega maas kuni kuulis kellegi urinat. Ehmudes tegi ta oma silmad lahti ning talle vaatas vastu suur hunt. Susi oli tume, silmad olid tal punased ning kihvad teravad. Luise karjus, kuid ilma asjata, sest keegi ei kuulnud teda. Neiu pidi ruttu plaani välja mõtlema, et elusalt pääseda. Hirmuga enda ümber vaadates leidis Luise kuuse alt kõdunenud looma jäänused. Ta sirutas vaikselt käe sinna, haaras kolju ning viskas selle hundile ette. Loom pööras kohe oma tähelepanu ette visatud jäänusele. Tüdruk jooksis kiiresti, ilma suuremate vigastusteta mõisa tagasi.
Ühel külmal novembri päeval, kui Luise oma tavalisi iga päeva töid tegi nägi ta kedagi tumedates riietes akna taga liikumas. Ta otsustas minna uksele vaatama, kes seal liigub.
Ta maja ümber luusis Liina, kes oli leidnud kolm kahtlast hernetera suurust kommi oma isa asjade hulgast. Liina tahtis neid Luisele näidate, sest need nägid tõesti ilusad ja lausa isuäratavad välja, üks komm nendest oli roosa, teine sinine ja kolmas kollane. Luisele väga meeldisid need kommid juba välimuse poolest ja eriti meeldis talle roosa, sest juhuslikult oli see ka ta lemmik värv. Liina teadis ka, et Luise lemmik värv on roosa seega ta otsustas anda selle roosa kommi Luisele, aga vaid sellisel juhul, kui Luise sellega midagi ette ei võta, sest iga hetk võib isa avastada, et kommid on kadunud. Luise mõtles endamisi ja seejärel lausus: "Ma luban, et ma ei tee selle kommiga midagi, see jääb mu kapi peale lihtsalt iluesemeks." Liina vastas:" Okei võta siis, aga ma nüüd pean tõesti lippama, isa võib märgata mu äraolekut." Liina kiirustas koju tagasi. Luise vaatas ja imetles seda kommi veel pikka aega ja siis hakkas ta mõtlema, mis see komm teha võib. Ta oli küll Liinale lubanud, et hoiab selle kommi ilusti alles, aga siiski sai uudishimu tüdrukust võitu. Ta võttis selle kommi ja pani selle suhu, kuid esialgu midagi ei juhtunud, tüdruk oli väga pettunud.
Mõni tund hiljem tuli Luisel soov jalutada ja ilmselgelt seda ta tegigi. Ta läkski jalutama ja kohe, kui ta värske õhu kätte jõudis tundis ta, et miski on valesti ja temaga toimub midagi imelikku. Järsku tõusis tüdruk õhku ja vuhises üle metsa nagu lind. Ükshetk ta peatus ja tundis, et miski kukkus. Luise kummardas nähes maas ühte prossi, ta ei mõistnud kus kohast see kukkus, aga nüüd oli maas üks läikiv pross. Neiu kummardas ja võttis selle prossi üles, kohe kui ta oli täielikult püsti tõusnud hakkas temaga taas midagi toimuma. Luisest sai hetkega kassi suurune hiir.
Vahepeal oli Liina käinud Luiset otsimas, sest isa oli märganud kommide kadumist ja maru kurjaks saanud. Liina sai isalt teada, et need kommid muudavad inimesed veidi ebaloomulikeks loomadeks, see olevat luuramisel kasulik. Liina isa sai aru, et kommid on ilmselt tütar ära võtnud seega ta küsis neid tagasi. Tütar lubas kommid kohe üles otsida. Kui Liina sõbranna maja juurde läks ja aru sai, et teda pole kodus otsustas ta moonduda hundiks, et siis kiiresti metsa vahel ringi vaadata ja Luiset küla vahel otsida. Tüdruk moondus hundiks ja läkski Luiset otsima, kuid moondumisega tuleb kaasa ka jahiinstinkt. Libahundiks moondunud Liina märkas kauguses suuremat sorti hiirt ja otsustas ta maha murda, "tavaliselt nii suuri hiiri kuskil ei jookse" mõtles Liina endamisi. Nii kui libahunt oli hiirele kihvad sisse löönud, moondus see veidralt suur hiir tagasi Luiseks ja libahunt Liinaks. Nii kui Liina sai aru, mis ta teinud oli jooksis ta nuttes tagasi koju ja rääkis isale sellest õnnetusest. Liina isa pani tüdruku koduaresti ja käskis tal palju tööd teha. Mees läks hävitas kõik asitõendid ja siiani ei tea külarahvas sellest õnnetusest midagi ja Luise on külarahva jaoks juba aastaid kadunud.