Embedded Files
CV
CV
Nimi: Hans
Vanus: Noor
Elukoht: Oma talu
Perekonnaseis: Vallaline, ainus pere Lumemees, ülejäänud teadmata
Endine töökoht: Kubjas
Haridus: Elukool
Erilised oskused: Suudan kuulata ja lumest krati teha, kirjutasin luuletuse
Iseloom: Romantiline, heasüdamlik, hea kuulaja, kannatlik, loov, iseseisev, vaikne
Kontakt: Saatke kratiga kiri
Soovituskiri Liinalt
Soovituskiri Liinalt
Minu arust sobib Hans raamatukogu töötajaks hästi, sest ta on tark, teab palju jutte ja on heasüdamlik. Ta on kannatlik ja teeb alati endale antud ülesande ära, ta ei jää kunagi hätta. Ta ei ärritu kiiresti ning suudab inimestega rahulikult rääkida. Ta armastab lugusid ja kirjutab neid ka ise, seepärast teeks ta oma tööd suure rõõmuga. Ta ei ole lärmakas, suudab väga vaikselt ja rahulikult olla, mis sobiks raamatukogu töötajale hästi. Soovitan Hansu, sest elame ühes külas, ta on silmapaistev ja olen teda kohanud ning jälginud mõned korrad.
Minu arust sobib Hans raamatukogu töötajaks hästi, sest ta on tark, teab palju jutte ja on heasüdamlik. Ta on kannatlik ja teeb alati endale antud ülesande ära, ta ei jää kunagi hätta. Ta ei ärritu kiiresti ning suudab inimestega rahulikult rääkida. Ta armastab lugusid ja kirjutab neid ka ise, seepärast teeks ta oma tööd suure rõõmuga. Ta ei ole lärmakas, suudab väga vaikselt ja rahulikult olla, mis sobiks raamatukogu töötajale hästi. Soovitan Hansu, sest elame ühes külas, ta on silmapaistev ja olen teda kohanud ning jälginud mõned korrad.
Kubjas Hans astus uksest välja kuna soovis vanapaganaga kohtuda, et too kratile hinge annaks. Õues oli külm nagu põhjapoolusel ning suur tuisk, kuid see ei heidutanud kubjast oma soovi täitmast. Peopesas olid tal Rehepapi käest saadud pisikesed punased marjad, mis ta suus ära mälus, teades et saab sellega Vanapagana haneks tõmmata. Hans vaatas enda ette maha ning nägi kummalisi käpajälgi, mis viisid täpselt sinna kuhu tema suundus. Ta jälitas neid jälgi suure huviga. Mõne aja pärast jõudis ta ristteele ja nägi, et hunt oli vanapagana ära söönud. Selle peale Hans karjatas ja tundis suurt pettumust kuna tema raske teekond tuisu sees oli põhjuseta. Suur karjatus ehmatas hunti, kes kiiresti metsasügavusse ära põgenes.
Getter
Kubjas Hans ärkab varahommikul mõisa ees külmas lumes. Ta tõuseb püsti oma lamavast asendist ning uurib ümbrust, et teada saada, kas keegi on teda märganud. Läbi paksu lumesaju märkab noormees tihedas põõsastikus libahunti teda jälgimas. Kubjas ei tea, kes see soend võib olla ning üritab teda endast eemale ajada. Sellepeale tuleb hoopis tundmatu libahunt võsast välja. Mees haarab hirmunult oma kõrvalt suure oksa enesekaitseks, nagu see oleks tema mõõk, ja vehib sellega hirmuäratava hundi ees. Kui see ei tööta, liigub ta tasapisi, näoga siiski võõra susi poole, loomast eemale. Saades aru, et libasusi ei järgne talle, pöörab ta ringi ning jookseb kärmelt temast eemale, ilma seljataha vaatamata. Hunt vaatab Hansu paaniliselt eemale lidumas ja kui ta on silmapiirilt kadunud, lippab ta ka ise sooja koju. Juhtunust jäid järele vaid nende jalajäljed.
Eliise
Page updated
Google Sites
Report abuse