Heinar Kudevita

Kilpnäärmeprobleemid ja tinnitus

Mis on kilpnääre?

       Kilpnääre on üks suuremaid näärmeid. See on umbes 25 grammi kaaluv liblikakujuline endokriinne nääre, mis asub kaelas kõri all. Kilpnääre toodab, säilitab ja vabastab vereringesse kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad kogu organismi ainevahetust ja elutähtsaid funktsioone. Kilpnääre mõjutab aju tööd, kasvu, üldist erksust, pulssi, kehasoojuse tootmist, kolesteroolitaset, kehakaalu, lihasjõudu, mälu, soolestiku tööd, juuste kasvu ja kogu organismi talitlust. Kilpnääre kontrollib, kui kiiresti keha põletab energiat, toodab valke ja kui tundlik on keha teiste hormoonide suhtes. 

Kilpnäärmehaigustest

    Kõige tavalisemad kilpnäärme talitlushäired on hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus) ja hüpertüreoidism (kilpnäärme ületalitlus). Kilpnäärmevähki esineb üsna harva, igal aastal leitakse umbes 500 uut haigusjuhtu. Ainult umbes 5% kliiniliselt avastatud kilpnäärme sõlmedest on vähk. Lastel ja teismelistel võib esineda ka kilpnäärme talitlushäireid, kuigi neid esineb suhteliselt harva. Kaasasündinud vaegus esineb ühel lapsel 2000 – 4000 sünni kohta.  

        Naistel esineb kilpnäärmehaigusi sagedamini kui meestel.

        Kilpnäärmehaigused avalduvad erineval viisil:

1. kilpnäärme funktsioon, st türoksiini hormooni tootmine, võib muutuda ebanormaalseks, üli- või alaaktiivseks;

2. kilpnääre muutub põletikuliseks;

Kilpnäärmehaigused ja tinnitus

   Kilpnäärme talitlushäire põhjustab mitmeid probleeme, sealhulgas energiataseme langus, suurenenud valutundlikkus, kaalutõus, depressioon ja tinnitus. Kilpnäärme häired, nagu hüpotüreoidism, hüpertüreoidism, autoimmuunne kilpnääre ja Hashimoto kilpnääre, võivad põhjustada tinnitust või suurendada selle riski. 

Tinnitus on kilpnäärme talitlushäirete väga levinud tagajärg. 

      Kui teil esineb koos kilpnäärme alatalitlusega ka tinnitus, on oluline sellest arsti teavitada.

    Kilpnäärme poolt põhjustatava tinnituse algpõhjus ei ole selge, kuid mõnel juhul võib see olla seotud kilpnäärme hormoonide taseme tasakaalustamatusega.   Ravi puudutab mitte tinnitust, mis on kilpnäärme alatalitluse kõrvalnähtus, vaid ravitakse kilpnääret. 

     Tinnituse jaoks puudub tõhus ravi ja sellega võib toime tulla vaid muutes sellesse suhtumist ehk siis nn. tinnituse ümberõppega. Kui aga haigusseisundiks on hüpotüreoidism, võib ravi keskenduda kilpnäärmehormoonide tasakaalu säilitamisele, mille tulemusel tinnitus leeveneb oluliselt või paremal juhul isegi lõpeb.

  Kui teil on hüpotüreoidism ja tinnitus, keskendub ravi hormoonide tasakaalustamatuse korrigeerimisele. See võib nõuda kilpnäärme hormoonasendusravi. Mõnel juhul võib kilpnäärme eemaldamiseks olla vajalik operatsioon. Samuti on oluline muuta elustiili, nagu tervislik toitumine ja stressi juhtimine.

     Sanuti, nagu kilpnäärme alatalitlus, võib ka selle ületalitlus põhjustada tinnituse tekkimist.

Dieet kilpnäärme alatalitluse puhul

Mis on kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism) ja kuidas seda dieediga ravida?

      Hüpotüreoidism on seisund, mille korral kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormooni, mis on oluline ainevahetuse normaalseks toimimiseks. See võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid, sealhulgas väsimust, kaalutõusu, juuste väljalangemist ja raskusi kehatemperatuuri reguleerimisel.

Kilpnäärme alatalitluse puhul pole ühtset ravi, kuid paljud inimesed leiavad, et sobiv dieet aitab.

     Gluteenivaba dieet on kilpnäärmehaigele oluline. Seda seetõttu, et nisus, odras ja rukkis sisalduv gluteen võib kahjustada kilpnääret. Parim viis gluteenivaba dieedi pidamise alustamiseks on rääkida toitumisspetsialistiga. Ta aitab teil tagada, et saate dieedi kõrval kõik vajalikud toitained ja koostab teie vajadustele vastava toitumiskava. Selline dieet sisaldab vaid väheseid süsivesikuid ja palju tervislikke rasvu. See võib samuti aidata vähendada organismis leiduvaid põletikulisi protsesse.

      Kilpnäärme alatalitlust raviva dieedi järgimisel on oluline jälgida ka seda, et dieet sisaldaks kõiki vajalikke toitaineid. Toidulisandid on mugav vahend, kui arvate, et te ei saa toidust neid kõiki.

Keelatud toidud hüpotüreoidismi korral

     Paraku mõjutab kilpnäärme alatalitlus toitumist nii, et mõnda toitu tuleks vältida. Samuti kuuluvad nende toiduainete hulka goitrogeene sisaldavad toidud, mida tuleks süüa ainult mõõdukalt, eelistatavalt kuumtöödeldud. Goitrogeenid on üldnimetus ühenditele, millel on võime takistada kilpnäärmel hormoonide sünteesimist, mis viib kilpnäärme suurenemise ehk struumani. Goitrogeene sisaldavad toores kapsas, lillkapsas, brokoli, idud, kale, kaalikas, naeris, tapiokk, soja, mais, hirss, maapähklid, piiniaseemned, mandlid ja kreeka pähklid. See kehtib ainult nende toiduainete toorel kujul tarvitamise kohta. Peale kuumtöötlemist ei kujuta need enam ohtu. Vältida tuleks ka tugevalt töödeldud toiduaineid, kuna need sisaldavad sageli palju kaloreid. See võib olla probleem, kuna kehakaalu tõus on hüpotüreoidismi tavaline sümptom.

Nimekiri keelatud toiduainetest:

    • Hirss: kõik sordid

    • Kõrgelt töödeldud toidud: hamburgerid, koogid, küpsised jne.

Järgnevaid toiduained tohib tarvitada ainult mõõdukalt, sest need on teadaolevalt ärritavad, kui neid tarbitakse suurtes kogustes:

   • Sojapõhised toidud: tofu, tempeh (valmistatud fermenteeritud pressitud sojaubadest), edamame oad (rohelised kooritud sojaoad, mis sisaldavad rohkelt valku ja kiudaineid), sojapiim jne.

    • Teatud puuviljad: virsikud, pirnid ja maasikad

    • Joogid: kohv, roheline tee ja alkohol – need joogid võivad ärritada kilpnääret.

Lubatud toiduaineid

   Kõige tähtsam on vältida liigseid süsivesikuid ja süüa tervislikke rasvu sisaldavaid toite. Samuti on oluline saada piisavalt valku ja kiudaineid. Värsked puuviljad on eriti soovitavad. Kilpnäärme alatalitlus on sageli põhjustatud joodipuudusest organismis. Seega on oluline süüa toite, milles sisaldub piisavalt joodi.

     Head näited soovitatavatest toiduainetest on järgmised:

    • Kala: lõhe, forell, sardiinid jne.

    • Lihatooted: veiseliha, sealiha, kana

    • Munad: terved munad või munavalged

    • Tervislikud õlid: oliiviõli, kookosõli, avokaadoõli jne.

    • Pähklid ja seemned: mandlid, kreeka pähklid, chia seemned, kõrvitsaseemned jne.

    • Kaunviljad: mustad oad, põldoad jne.

    • Tärklisevabad köögiviljad: kuumtöödeldud brokoli, lillkapsas, lehtkapsas, spinat jne.

    • Teravili: gluteenivabad teraviljad, nagu kinoa ja tatar

    • Aeg-ajalt tarvitatavad maiuspalad: tume šokolaad, marjad

     Nagu näete, on dieet piirav ja seda ei pruugi alguses olla lihtne järgida, kuid see on seda väärt, kui soovite kilpnäärmeprobleemidega toime tulla. Enne loobumist on oluline olla kannatlik ja anda endale aega sellise toitumisviisiga kohanemiseks. Aja jooksul harjute sellega ja avastate, et tunnete end paremini kui enne dieediga alustamist.

Kilpnäärme ületalitlus

      Mida teha ja mida mitte teha hüpertüreoidismi korral?

Ebasoovitavad toidud hüpertüreoidismi puhul

Kilpnäärme ületalitluse puhul peab:

    Vähendama toiduga saadava joodi kogust ...

    Vähendama toiduga saadava naatriumi kogust ...

    Sööma rohkem puu- ja köögivilju. ...

    Suurendama seleeni tarbimist. ...

    Suurendama raua taset. ...

    Suurendama kaltsiumi taset. ...

    Lisama kurkum oma dieeti. ...

 Joodi allikad on:  

    Jodeeritud sool.

    Piim või piimatooted - sealhulgas või, juust, jäätis, piimašokolaad ja jogurt.

    Melass.

    Mereannid – sealhulgas kala, karbid, sushi, pruunvetikas või merevetikad.

    Sojatooted.

    Joodi sisaldavad vitamiinid või toidulisandid.

     Töödeldud toidud, nagu suupisted, küpsised ja külmutatud toidud, sisaldavad üldiselt palju naatriumi keedusoola näol. Sageli soovitatakse hüpertüreoidismiga inimestel vältida naatriumi liigset tarbimist. Liiga palju seda võib muuta kilpnäärme hüperaktiivseks, muutes seisundi raskemaks

  Soovitatud toiduained

    jodeerimata sool.

    kofeiinivaba kohv või tee (ilma piima või piima- või sojapõhiste kooreta)

    munavalged.

    värsked või konserveeritud puuviljad.

    soolamata pähklid ja pähklivõid.

    omatehtud leib või leib, mis on valmistatud ilma soola, piimatoodete ja munadeta.

    popkorn jodeerimata soolaga.

    kaer

    kapsas – lehtkapsas, brokkoli, lillkapsas, rooskapsas

    pruun riis

Milleks on jood oluline kilpnäärmele?

      Jood on element, mida kilpnääre vajab kilpnäärmehormoonide tootmiseks. Kuna keha ise joodi ei tooda, peab see pärinema toiduallikatest – õige tasakaalu leidmine on võtmetähtsusega. Joodi ebapiisav tase või liigne tarbimine võib põhjustada või süvendada kilpnäärmehaigusi, samuti põhjustada muid olulisi terviseprobleeme.

Joodi tähtsus

     Kui tarbite joodi, imendub see kiiresti ja siseneb teie vereringesse. Teie kilpnääre, millel on tsirkuleerivat joodi kinni püüdvad pisikesed rakud, võtab selle sisse ja oksüdeerib seda, et seda saaks hakata kasutama trijodotüroniini (T3) ja türoksiini (T4) tootmiseks – kilpnäärmehormoonid, mis liiguvad läbi kogu keha, et reguleerida ainevahetust ja tagavad südame, aju ja teiste organite terve toimimise. Kuigi suurem osa joodi on koondunud kilpnäärmesse, leidub mittehormonaalset joodi erinevates kehakudedes, sealhulgas piimanäärmetes, silmades, mao limaskestas, emakakaelas ja süljenäärmetes.

Joodi puudus

    Kuna joodi on vaja kilpnäärmehormooni tootmiseks, võib selle taseme langus põhjustada hüpotüreoidismi (madal kilpnäärme talitlust). Joodipuudus on samuti seotud struuma (kilpnäärme suurenemine) tekkega.

   Liiga vähese joodi mõju ulatub kaugemale. Raske joodipuudusega emadele sündinud lapsed võivad kannatada kasvupeetuse, raske ja pöördumatu intellektipuude ning liikumis-, kõne- ja kuulmisprobleemide all.

   Isegi kerge joodipuudus raseduse ajal võib põhjustada peent intellektuaalset puudujääki, kuigi paljud lapsed paranevad joodi lisamisega. Kerge joodipuudus võib põhjustada ka raseduse katkemist.

  Joodipuudusega seostatakse ka fibrotsüstilist rinnanäärmehaigust, mis on healoomuline seisund, mida iseloomustavad reproduktiivses eas naistel pungised ja valulikud rinnad.

    Normaalse toitumise puhul on joodipuudus üldiselt harvaesinev. Palju sagedamini võin inimestel esineda jooditalumatus. Kui inimene kahtlustab, et tal on joodiallergia, peaks ta rääkima oma arstiga, kes saab teha testid, et kinnitada seda.

     Kui arst diagnoosib joodiallergia, saab ta nõustada inimest, milliseid toite, ravimeetodeid või ravimeid ta peaks reaktsioonide minimeerimiseks vältima.