Embedded Files
2022. aasta uurimistööd
04.02 VÄHIHAIGETE PÄEV
04.02 VÄHIHAIGETE PÄEV
Päeva eesmärgiks on rõhutada vähi ennetustööd ning vähihaigete ravi. Päeva eestvedajaks on Rahvusvaheline Vähivastane Ühendus (UICC) ning maailma vähihaigete päeva on korraldatud alates 2006. aastast.
----
Rene Dapon ja Kristjan Mäestu tegid praktilise tööna "Vaprushelmeste töötubade läbimine". Nende idee tekkis tänu heategevusorganisatsioonile MTÜ Vaprushelmed, mis toetab krooniliste haigustega laste ravi. Organisatsioon jagab lastele protseduuride eest vaprust tähistavaid helmeid, millest lapsed saavad endale valmistada ravi kulgu iseloomustava helmekee. Helmekeed aitavad lastel tulla toime valuliku ning ebameeldiva haiguse vastu võitlemisega.
13.02 RAHVUSVAHELINE RAADIO PÄEV
13.02 RAHVUSVAHELINE RAADIO PÄEV
Raadio täidab ühiskondlikku ja sotsiaalset rolli olles tõhus meediakanal infovahetuseks, muutes ja kujundades arvamusi ning tuues inimesi kokku. 13. veebruaril 1946 alustas tegutsemist ÜRO raadio ning selle päeva nimetas UNESCO ülemaailmseks raadio päevaks, mida tähistatakse alates 2012. aastast.
----
Greta Vind ja Katre Nael panid oma praktilise tööga "Taskuhäälingu olemus ja podcast'i "PoskaCast" loomine" aluse kooli podcast'ile, mille kaudu tutvustatakse kooli ja sellega seotud olnud inimesi.
Episoode on võimalik kuulata SIIT.
21.02 RAHVUSVAHELINE EMAKEELEPÄEV
21.02 RAHVUSVAHELINE EMAKEELEPÄEV
ÜRO üldkogu otsustas 2002. aastal tähistada 21. veebruari rahvusvahelise emakeelepäevana. UNESCO on tähistanud seda päeva juba alates 1999. aastast. Keel on üks kõige olulisem instrument oma kultuuripärandi säilitamisel ja arendamisel.
----
Martin Vendt keskendus oma uurimistöös "Mitmekeelsus Jaan Poska Gümnaasiumis ja selle seotus keelte tundmisega" meie kooli õpilaste keeleoskuse uurimisele. Mitmekeelsus võib tekkida juba siis, kui vanemad räägivad erinevaid keeli ja koolis õpitakse juurde uusi. Tegemist on nähtusega, mis maailmas aina kasvab, sest on näha, et oskus osata mitut keelt annab võimaluse avardada oma minapilti ja identiteeti, avab uksi teistesse kultuuridesse, arendab sallivust, sotsiaalseid oskusi ja teadlikkust erinevustest ning soodustab järgmiste keelte õpet.
05.05 BASELI KONVENTSIOONI TÄHTPÄEV
05.05 BASELI KONVENTSIOONI TÄHTPÄEV
Baseli konventsioon ehk ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll on üks olulisematest rahvusvahelistest keskkonnaalastest kokkulepetest, millega on 2011. aasta novembri seisuga liitunud 176 riiki üle maailma, sealhulgas Eesti. Kuigi suur osa maailma riikidest on selle konventsiooniga liitunud, ei taga see veel tõhusat kontrolli, sest üks peamiseid probleeme on järelevalve puudumine.
----
Heleriin Peterson tegi oma uurimistööks "Ülevaade Eesti jäätmemajandusest ning Kastre valla elanike jäätmete sorteerimise harjumustest". Autor huvitub keskkonnakaitsest ja üks võimalus oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on jäätmete sorteerimine.
05.06 KESKKONNAPÄEV
05.06 KESKKONNAPÄEV
15. detsembril 1972 otsustas ÜRO üldassamblee kuulutada 5. juuni maailma keskkonna päevaks. Kuupäev meenutab Stockholmi 1972. aasta ÜRO keskkonnaistungi avamispäeva. Istungi tulemusena loodi ÜRO keskkonnaprogramm UNEP. Keskkonnakaitse päeva eesmärgiks on meie keskkonnas toimuvatele muutustele tähelepanu juhtimine. Kliimamuutused, kliimasoojenemine ja kasvuhooneefekt põhjustavad eriti suuri probleeme arengumaadele, kus ollakse kõige haavatavamad. Samuti on kliimamuutuste mõju märkimisväärselt suur ka Arktikale. Kliimasoojenemine mõjutab peale taimestiku ja loomastiku ka inimeste toimetulekuvõimalusi.
----
Hugo Pani uuris oma töös "Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ja Gymnasium Schillerstraße õpilaste kliimamuutuse põhjuste teadmiste kontroll" kahe kooli teadmisi kliimamuutuste kohta ning koostas video, kus tõi välja üldise informatsiooni nende teemade kohta, mille vastamisel olid uuritavate teadmised lünklikud.
10.10 VAIMSE TERVISE PÄEV
10.10 VAIMSE TERVISE PÄEV
Ülemaailmset vaimse tervise päeva hakati vaimse tervise föderatsiooni algatusel tähistama aastal 1992. Selle päevaga tahetakse tähelepanu juhtida vaimse tervise probleemidele, informeerida ravivõimalustest ja ennetustööst. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga psüühikast täieneb inimeste teadmistepagas, mis aitab vältida vaimse tervise probleemide teket ja aitab hakkama saada olemasolevatega. Vaimsete tervisehäirete ilmnemine kahekordistub kriitilistes olukordades, näiteks sõdade ajal.
----
Kui varasemalt kasutati infotehnoloogilisi vahendeid mõõdukalt omavahelises suhtluses, siis tänu COVID-19 haigusele tuli võtta need kasutusele igapäevaselt, mis tõi kaasa inimeste vaimne tervise halvenemise. Karolin Holz oma töös "Sotsiaalmeedia kasutamise seos vaimse tervisega" ja Emma Leen Reino uurimistöös "Sotsiaalmeedia mõju noorte vaimsele tervisele" keskendusid sotsiaalmeedia olemuse - kanali, mille vahendusel suheldakse sõprade ja perekonnaga (sh uudised), ning vaimse tervise olemuse tundmaõppimisele.
27.11 OSTUVABA PÄEV
27.11 OSTUVABA PÄEV
Ostuvaba päev on rahvusvaheline protestipäev liigse tarbimise vastu. Ameerikas tähistatakse seda tänupühajärgsel päeval, mis on üks kümnest suurimast poodlemise päevast riigis. Esimene ostuvaba päev toimus 1992. aastal Kanadas ning nüüdseks osaleb selles üle 65 riigi. Rahvusvahelisele tasandile tõi ostuvaba päeva tuntud väliseestlasest kultuurikriitik ja ajakirja Adbusters peatoimetaja Kalle Lasn.
----
Liisa Puusepp ühendas oma praktilise töö "Upcycling'u uurimine Reet Ausi näitel ja selle põhimõtteid kasutades riideesemete loomine" raames taaskasutuse ja disaini. Ta tutvus väärtustava taaskasutuse olemuse ja Eesti disainerite loominguga, et pöörata tähelepanu ringmajandusele, ning disainis ja õmbles ise mõned riideesemed.
29.11 PALESTIINA RAHVA TOETAMISE PÄEV
29.11 PALESTIINA RAHVA TOETAMISE PÄEV
ÜRO üldassamblee kinnitas 29. novembri rahvusvaheliseks Palestiina rahvale solidaarsuse osutamise päevaks 1977. aastal. Päeva tähistamise taustaks on 1947. aasta, kui ÜRO üldassamblee kiitis heaks Palestiina jagunemist puudutava resolutsiooni. Palestiina küsimus on üks maailma riike kõige rohkem puudutav teema.
----
Paul Erik Lill keskendus oma uurimistöös "Palestiina ja Iisraeli konflikti kajastamine erinevates ajaleheväljaannetes" kahe riigi omavahelisele suhtele ehk kuidas teised riigid näevad seda kõrvalpilguga. Autor ise tunneb huvi Lähis-Ida piirkonna vastu ning püüab oma töös leida vastust, miks see konflikt on nii pikalt kestnud.
Page updated
Google Sites
Report abuse