Me kipume migratsioone kujutama ülearu modernselt,
sihipärase liikumisena ühest paigast teise, pakitud kohver käes.
Muinasaegseid rändeid oleks sobivam võrrelda põllu
vaikse sirutamisega värskete muldade poole,
millest põld ise on niisama vähe teadlik
kui meie metsade muistne asukas.
--- Lennart Meri ---
Nastja Pertsjonok (2015) on oma õppematerjalis "Stereotüüpide ja diskrimineerimise käsitlemine klassis, sh pagulasküsimuse, Araabia maade ja islamisusu kontekstis" öelnud nii: "Üheks tundlikumaks teemaks tänases Euroopas (sh ka Eestis) on sisseränne islamimaadest. Eestis esinevad eelarvamused islamimaade kohta on kujunenud peamiselt teiste riikide meediast tõlgitud materjalide põhjal. Kuna Eestis on vähe uussisserändajaid, saab enamik siin elavaid inimesi informatsiooni islamimaade, Araabia maade, Lähis-Ida kohta vaid meedia vahendusel."
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi valikkursusel "Lähis-Ida 20. sajandi teisest poolest kuni tänapäevani" oli õpilastel võimalus valida Lähis-Idaga seotult teema, mille kohta nad soovisid rohkem teada saada. Järgmistel lehekülgedel annavad õpilased ülevaate, milliseid vaatamisväärsusi pakuvad Lähis-Ida maad, kuidas tähistavad juudid pühasid, milline lugu on iisraellaste ja palestiinlaste omavaheliste suhete taga ja mis põhjusel toimub migratsioon Lähis-Idast Euroopasse.