Uurimistööd

04.01 ÜLEMAAILMNE PUNKTKIRJAPÄEV

Punktkirjapäeva tähistatakse punktkirja looja Louis Braille sünnipäeval. Maailma punktkirjapäeva eesmärk on teadlikuse tõstmine punktkirja olulisusest suhtlusvahendina pimedatele ja vaegnägijatele.

----

Kristin Hallist (2021) valis oma praktilise töö "Audioraamatute loomine nägemispuudega inimestele" huvist mõista ning aidata vähemate privileegidega eesti rahvast, seekord siis keskendudes nägemispuudega inimestele, ning ka soovist teistes sarnast huvi tekitada. Nii audioraamat kui ka teema kõnetavad, et sellised inimesed eksisteerivad, nad vajavad abi ning inimesed peaksid seda teadvustama, mitte vältima. Töö eesmärk oli õppida mõistma nägemispuudega inimeste meediakasutuste harjumusi, luua ise pimedate kogudele audioraamat, teha heategevust ning anda soovitusi neile, kellel on sarnane huvi.

17.01 MARTIN LUTHER KING JR. PÄEV

Martin Luther King Jr. (15. jaanuar 1929 – 04. aprill 1968) oli mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht Ameerika Ühendriikides. Kingi tegevus oli suures osas motiveeritud Mahatma Gandhist ning ta uskus, et rõhutute tugevaim vahend vabaduse saavutamiseks on vägivallatu vastupanu. King korraldas kampaaniaid, mille eesmärgiks oli juhtida tähelepanu ameeriklaste ebaõiglastele seadustele ja diskrimineerimisele ning võidelda mustade valimisõiguste eest. Rahumeelsetele protestidele vastati sageli vihase ja vägivaldse reageeringuga ning mitmel korral King vahistati. Üldine arvamus aga muutus ja seeläbi sai võimalikuks kodanikuõiguste seaduse reguleerimine. 1964. aastal võeti vastu diskrimineerimisvastane kodanikuõiguste seadus ja aasta hiljem keelustati mustanahaliste diskrimineerimine hääletamisprotsessis. Samal aastal sai King Nobeli rahuauhinna. 1968. aasta aprillis langes King Memphises atentaadi ohvriks.

----

Oliver Lentso (2021) uuris oma töös "Martin Luther King Jr-i tutvustamine Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 11.a klassi õpilastele" rassismi ja selle ajalugu ning tegi tunni Martin Luther King Jr päevaga seoses. Ta valis teema, sest talle tekitas huvi kaasajal populariseerunud BLM (Black Lives Matter) liikumine, mille eesmärgid on võidelda rassismi ja politsei brutaalsuse vastu rahvusvahelisel tasandil. Oliver oli varasemalt palju kuulnud Martin Luther King Jr-ist, mis tekitas huvi. Seetõttu soovis ta ka põhjalikumalt uurida, kes on Martin Luther King Jr ning mida ta saavutas.

04.02 VÄHIHAIGETE PÄEV

Päeva eesmärgiks on rõhutada vähi ennetustööd ning vähihaigete ravi. Päeva eestvedajaks on Rahvusvaheline Vähivastane Ühendus (UICC) ning maailma vähihaigete päeva on korraldatud alates 2006. aastast.

----

Melani Hanna Britt Laas ja Kätlin-Carolin Noormägi (2015) aitasid oma praktilise töö "Jõulunädal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonnale" raames haigeid lapsi ning tõid vaheldust nende üksluisetesse päevadesse. Samuti soovisid nad kasvatada teadlikkust vähihaiguse teemal Tartu linnas ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetajate ning õpilaste seas. (video)

21.02 RAHVUSVAHELINE EMAKEELEPÄEV

ÜRO üldkogu otsustas 2002. aastal tähistada 21. veebruari rahvusvahelise emakeelepäevana. UNESCO on tähistanud seda päeva juba alates 1999. aastast. Keel on üks kõige olulisem instrument oma kultuuripärandi säilitamisel ja arendamisel.

----

Liisa-Maria Truupõld (2019) tegi oma uurimuses "Õpilaste rahuolu Luksemburgi Euroopa Koolis" ülevaate sellest, kuidas toimub õpetamine Luksemburgi Euroopa koolis - haridussüsteem, õppetundide korraldus, õppemeetodid, õpilaste rahuolu ja motiveeritus jne.

02.04 AUTISMI TEADVUSTAMISE PÄEV

ÜRO üldassamblee kuulutas 2007. aastal 2. aprilli maailma autismiteadvustamise päevaks. Eesmärgiks on kasvatada ÜRO liikmesriikides ühiskonnateadlikkust autismist.

----

Mia Marie Randaru (2019) valis oma töö teema "Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus autismist" lähtuvalt isiklikust huvist ja soovist teada, kui suur on Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus autismist ja kuidas õpilased autistlikesse inimestesse suhtuvad. Selle uurimiseks tegi ta intervjuu kolme inimesega, kes puutuvad igapäevaselt autismiga kokku. Intervjuu eesmärgiks oli toetada teooriaosa ja saada teada, mida nemad arvavad õpilaste teadlikkusest ja suhtumisest autistlikesse inimestesse. Lisaks intervjuule tegi ta küsitluse õpilaste seas, et saada teada, kui palju nad autismist teavad ja milline on nende suhtumine autistidesse.

07.04 TERVISEPÄEV

Maailma tervisepäeval soovitakse meeles pidada ÜRO alla kuuluva maailma tervishoiuühingu tegevust. Maailma tervisepäeval on igal aastal erinev teema, mille abil parandatakse teadlikkust tervishoiuteemadel rahvuslikul ja globaalsel tasandil.

----

Brigitta Popova (2021) keskendus oma praktilises töös "Sportlik inforetk Tartu linnas" oma kodulinna näitamisele. Ta ühendas enda töös spordi ja Tartu huvitavamad vaatamisväärsused. Ta koostas veebilehe, kus on ära toodud kolm erinevat retke. Need retked on kasutuses Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi kehalises kasvatuses, et hoida õpilased liikumises ka koroona ajal.

22.04 MAA PÄEV

ÜRO eestvedamisel korraldatakse seda päeva alates 1970. aastast. Sel päeval pööratakse tähelepanu Maal elutsevatele erinevatele looma- ja taimeliikidele ning inimese mõjule ja jätkusuutlikule harmoonilisele kooseksisteerimisele maal.

----

Hanna Rästa (2020) pööras oma praktilise töö "Inglite valmistamine heategevuslikul eesmärgil" raames tähelepanu loomade tervisele Autor valis teema, sest ta tahtis aidata loomi, kes ise hakkama ei saa. Loomade heaolu eest võitlevaid organisatsioone on Eestis palju. Valminud töö käigus kogutud raha annetati Eesti Loomakaitse Seltsile loomade raviks.

17.05 INFOÜHISKONNA PÄEV

Telekommunikatsioonipäeva tähistati esimest korda aastal 2006, enne seda oli sama päeva tähistatud televisioonipäevana alates 1969. aastast. Tele- ja infotehnoloogia arenedes on tähtis, et ühiskonnad püsiksid arenguga kaasas ja võtaksid omaks uusi infovahetuse meetodeid. ÜRO tahab toetada avatud ja inimõigustega kooskõlas infotehnoloogia arengut.

----

Kirke Kivisoo (2021) tegi oma praktilise töö "Taskuhääling tänapäeva meediaruumis ja taskuhäälingu "Kastist välja" loomine" raames neljaosalise eestikeelse taskuhäälingu, kus ta portreteeris nelja erinevat saatekülalist - Uku Andreas Reigo, Sirely Veri, Juuli Kõrre ja Maria Mänd.

01.06 LASTEKAITSEPÄEV

Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud üleilmsel konverentsil. Lastekaitsepäeva tähistatakse erinevates riikides erinevatel aegadel. Eestis tehakse seda 1. juunil. 1925. aasta samal päeval kutsus Hiina konsul traditsioonilise Hiina draakonifestivali tähistamiseks San Franciscos kokku Hiina orbudest lapsed. Sealt sai alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 1980. aastate lõpul.

----

Getter Lauk (2020) keskendus oma uurimistöös "Nähtamatud lapsed ja nende kujutamine Tove Janssoni Muumi-lugudes" nendele lapstele, kes jäävad peres kasvades tahaplaanile. Autorit ennast huvitasid Tove Janssoni teosed ja soov uurida nähtamatuid lapsi. Teema on aktuaalne, kuna ühiskonna huvi erinevate vaimsete ja psühholoogiliste probleemide vastu on suurenenud.

08.06 OOKEANIDE PÄEV

ÜRO üldassamblee kuulutas 2008. aastal 8. juuni maailma ookeanide päevaks. Ookeanidest sõltub meie edaspidine käekäik ja jätkusuutlik areng. Ookeanid on peamisteks toidu ja meditsiiniliste resursside allikaks ning lisaks mängivad need äärmiselt olulist rolli meie biosfääris. Ookeane kutsutakse ju lausa maailma kopsudeks.

----

Astrid Uus (2020) korraldas filmiõhtu teemal "Plastikreostus maailmameres". Keskkonna hoidmise teema on autorile alati südamelähedane olnud ja see vajab rohkem avalikku tähelepanu. Tema eesmärk oli kasvatada inimeste teadlikkust plastikureostuse kohta maailmameres, et nad teeksid loodussõbralikemaid valikuid.

10.10 VAIMSE TERVISE PÄEV

Ülemaailmset vaimse tervise päeva hakati vaimse tervise föderatsiooni algatusel tähistama aastal 1992. Selle päevaga tahetakse tähelepanu juhtida vaimse tervise probleemidele, informeerida ravivõimalustest ja ennetustööst. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga psüühikast täieneb inimeste teadmistepagas, mis aitab vältida vaimse tervise probleemide teket ja aitab hakkama saada olemasolevatega. Vaimsete tervisehäirete ilmnemine kahekordistub kriitilistes olukordades, näiteks sõdade ajal.

----

Kärol Valvik (2019) keskendus oma uurimistöös "Psüühilise haiguse ja vaimupuude olemus" psüühilistele erivajadustele ja nendega seonduvatele stigmadele. Uuringus kirjeldas ta psüühilise haiguse ja vaimupuude erinevust ning püüdis selgus saada, kas noorte kõnepruugis sisalduvad psüühiliste erivajadustega seonduvad väljendid.

14.11–21.11 MAAILMAHARIDUSE NÄDAL

1999. aastal kuulutas Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna keskus välja maailmahariduse nädala, mille eesmärgiks on juhtida koolinoorte tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustele. Maailmahariduse nädalal kutsutakse koolinoori ja õpetajaid üles oma koolis ellu viima maailmahariduslikke projekte, mille raames arutletakse ebavõrdsuse ja globaliseerumise teemadel. Maailmahariduse nädal kannab igal aastal uut pealkirja ning keskendub eri probleemidele.

----

Annaliisa Plato (2021) jagas mõtteid ja kogemusi seoses nullkuluga uurimis-praktilise töös "The essence and value of zero waste" ("Nullkulu olemus ja väärtus"). Ületarbimine, mis on üks kliima soojenemise põhjuseid, on suur probleem tänapäeva ühiskonnas ning selle lahendamiseks on otsitud erinevaid võimalusi, üks nendest on nullkuluelu. Ta kogus nimetatud teemal kokku materjali ja avaldas Venngage.com keskkonnas e-raamatu, mis aitab alustada nullkulueluga. Samuti jagas ta oma uurimistulemusi teiste inimestega viies läbi ühe bioloogia tunni Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis, et saada õpetamiskogemus. Tund koosnes aruteludest, autori ettekannetest ja nullkuluelu aluseid tutvustavast videost.

27.11 OSTUVABA PÄEV

Ostuvaba päev on rahvusvaheline protestipäev liigse tarbimise vastu. Ameerikas tähistatakse seda tänupühajärgsel päeval, mis on üks kümnest suurimast poodlemise päevast riigis. Esimene ostuvaba päev toimus 1992. aastal Kanadas ning nüüdseks osaleb selles üle 65 riigi. Rahvusvahelisele tasandile tõi ostuvaba päeva tuntud väliseestlasest kultuurikriitik ja ajakirja Adbusters peatoimetaja Kalle Lasn.

----

Hanna-Ketter Kivi (2020) uuris oma töös "Erinevate kaubakottide tootmise, kasutamise ja lagunemise mõju keskkonnale", milline kaubakott on loodusele parim, ja viis läbi tunni gümnaasiumiõpilaste hulgas, kus tutvustas kile-, paber- ja riidekottide tootmise, kasutamise ja lagunemise mõju ökosüsteemile.

03.12 PUUETEGA INIMESTE PÄEV

Rahvusvahelist puuetega inimeste aastakümmet tähistati aastatel 1983–1992. Selle aastakümne lõppedes kinnitas ÜRO üldassamblee 3. detsembri rahvusvaheliseks puuetega inimeste päevaks.

----

Cristiana Mägimets ja Liisa-Lotte Pehter (2021) tegid oma praktilise töö "Küünalde valmistamine heategevuslikul eesmärgil" raames küünlad, mida müüdi heategevuslikul eesmärgil Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kaudu ning seeläbi toetati patsienti Elisabeti, kes põeb haruldast geenirikke haigust Syngap1.

Page updated

Google Sites

Report abuse