Õppimine ja õpetamine Kersa La Salle koolis Business ja selling õppekaval 

Nelja päeva jooksul õnnestus meil lähedalt tutvuda nii õppijate kui õpetajatega, viibida nii praktilistes kui teooriatundides, näha projektitöö esitlusi ja käia õppijatega ringkäigul linnas.  

Õppijad olid loomult rahulikud ja seltsivad. Kuna see piirkond on rahvastiku osas homogeenne st immigrante on vähe, siis gruppides olid vaid prantsuse noored. Inglise keele oskus oli paljudel õppuritel kasin. Nende endi sõnul õpivad nad põhikoolis väga piiratud sõnavara. Vaid mõned õppijad oskasid inglise keelt suhtlustasandil ning olid selle saavutanud filmide vaatamise (Netflix) või arvutimängudega.  

Õpilaste ja õpetajate suhted olid südamlikud ja üksteist austavad. Suhtlus oli vahetu ja võib olla kohati vabam kui Eestis. Õppijad kasutasid õpetajate poole pöördumisel kas madam või monsjeur. Nägime ühes tunnis ka korrarikkumist ning õpetaja palve peale lahkusid õpilased klassist koheselt. Meiega olid õppijad väga lahked ja igal hommikul küsisid, et kuidas meil läheb.  

Õppeklassid nägid välja sellised kui meilgi. Osades klassides olid toolid ja lauad traditsioonilisel viisil, osades aga istusid õppijad rühmiti laudade taga. Ka õppemeetodid tundusid sarnased olevat  - esitlused, rühmatööd, plakatite koostamised jm. Koolipäev algab kell 8.30, esmaspäeviti kell 9.00. Koolikellaks oli muusika nagu Tekoski. Kooli territooriumil oli kaks spetsiaalset kohta suitsetamiseks, mida kasutati vahetundides agaralt (Prantsusmaal on suitsetamine lubatud alates 16.a).  

Osades klassides olid ka arvutid, teistes mitte. Kooli raamatukogu võib võrrelda Teko omaga, kus olid mõned arvutid ja võimalused ajakirjanduse lugemiseks. Õppevara hulk tundus küll kordi väiksem olevat kui meil. Õppijad ei saa õppetoetust ning kuuldes, et meil on osadel õppijatel see võimalus olemas, oli üks tüdruk koheselt nõus meiega Eestisse kaasa tulema. Kooli söökla ei olnud renoveeritud ning meenutas meie nõukoguaegseid söögikohti. Toit oli tervislik ja maitsev.  

Saime külastada II ja III aasta õppijate ühistundi projektõppest kaubanduse erialal. Õppijad töötasid kolmes rühmas (juhtimine, turundus ja müük) ja olid loonud õpilasfirma. Selle raames olid nad välja töötanud toote, mida soovivad müüa ja olid jõudnud nii kaugele, et esitlesid oma koostatud müügitekste, mida järgmisel päeval rühmade kaupa koolis õppijatele ja töötajatele esitlema lähevad toodete müümiseks. Projektõppe eesmärk oli õppida ettevõtlust, koostööd, toote turundamist ning reklaami ja müümist. Nad olid loonud koostöös tootjaga BFE oma kooli T-särgi (3 erinevat varianti), mida loodavad kõigile koolis maha müüa. Koostööpartnerid olid ka õppijate enda leitud ja nad pidid firmale „maha müüma“ oma idee. Meile tutvustati KersaShopi hinnastrateegiat, reklaamlehti, tootetutvustusi, Instagrami kontot, QR-koodi, mis viis toodete kodulehele (Kristi proovis isiklikult üle ja see töötas!). Õpetaja selgitas tunni näilist segadust sellega, et õppijad on autonoomsed ja projektõppes vabad tegema oma valikuid kuidas ja millega tegelevad seni, kuni jõuavad etteantud tulemuseni. 

Uurisime ka elektrooniliste õpikeskkondade kohta. Õpetajad ütlesid, et nad jagavad õppematerjale vaid tunnis ning õppijatel puudub elektrooniliselt neile ligipääs. Kooli direktori sõnul on elektroonilised õppekeskkonnad neile uus teema ning arendamisega tegeletakse. Moodle ei olnud neile tuttav.  

Õpetajate elu tundus olevat „lust ja lillepidu“: suvepuhkus 7 nädalat, lisaks 2 nädalat puhkust sügisvaheajal, 2 nädalat puhkust jõuluajal ning lisaks veel kaks kahenädalast puhkuse perioodi talvel ja kevadel.  

Üldiselt leiavad õppijad ise endale praktikakohad ning praktika toimub erinevates kauplustes. Õppijatel on nii kooli- kui praktikakohapoolne juhendaja. Praktikabaase ei akrediteerita ega praktikajuhendajaid ei koolitata. Koolipoolne praktikajuhendaja külastab praktikabaasi vajadusel, kuid kindlasti külastab ta praktikakohta praktika lõpus kolmepoolsel hindamisel.  Praktika tulemus ongi üheks oluliseks hindeks kogu õppeaja vältel.