Bretagne regioon Prantsusmaal 

Bretagne [prantsuse: bröt'anj, bretooni: breiz] on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus - on suurim, vahetult riigile alluv) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel. 

Kohalik põlisrahvas on bretoonid (Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6. saj sinna rännanud brittidest, eriti keltidest). Bretoonidel on ajalooliselt olnud oma keel, mida nimetatakse bretooni keeleks. Tänapäeval Bretagne’i piirkonna u 3 mln elanikust räägib seda u 250 000. (Wikipedia).  

Bretagne on pikima rannajoonega Prantsusmaa piirkond. Cancalest Pornicuni kulgeb rannajoon 1100 km. Ookeaniline kliima on äärmiselt pehme, eriti rannikul, temperatuuride erinevused suvel ja talvel on umbes 15 ° C.  Bretagne'il on erakordne ornitoloogiline rikkus. Piirkond asub lindude rändeteekonnal Aafrikasse. Bretagne'i majanduse peamised harud on kalandus, laevaehitus ja turism, samuti põllumajandus (varajane köögivili) ja loomakasvatus (sead, linnud, veised) ning toiduainetööstus. 

Meid viidi:  

• kloostrisse (Abbaye de Beauport), kus on 800 aastat ajalugu ja religioosset arhitektuuri Bretagne'is, Paimpoli lahes. See on ka kaitsepaik, kus monumentaalne ehitis on ühendatud erakordse looduskaitsealaga. Prantsuse revolutsiooni ajal suletud, seejärel riiklikuks omandiks müüdud kloostrihooned muudeti talliks, raekojaks, kodanlikeks korteriteks, kooliks ja siidrimajaks. Neil on suur õunaaaed ja nad teevad ise oma siidrit, korraldavad üritusi ja kontserte, aias saab jalutada vabalt, kuid kloostrisse sissepääs on tasu eest. (Abbaye de Beauport). 

• katedraali (Cathedrale Saint-Tugdual), Rooma-katoliku gooti stiilis katedraal, mis asub Tréguier’i linnas. See oli endise Tréguieri piiskopkonna katedraal, üks ajaloolise Bretagne'i üheksast piiskopkonnast kuni aastani 1790. Täna on see Saint-Yves de Tréguieri koguduse asukoht. Püha Yvesi matmispaik, see on pühamu, kuhu inimesed tulevad palverännakule, eriti 19. mai paiku püha Yvesi pühade puhul, kus toimub suur andestus. (Wikipedia).  

• Bréhat saarele (Ile de Brehat), Bréhat (prantsuse Bréhat, bretooni Enez Vriad) on saar La Manche'i edelaosas Paimpoli lähedal Bretagne'i poolsaare rannikust umbes 1 km kaugusel. Saare pindala on 309 ha. Saar on madal, kõrgus kuni 34 m. Vahemere taimestik kasvab koos tavaliste Põhja-Euroopa taimedega. Niipea kui jõuate Île de Bréhat'ile, näete ka midagi natuke teistsugust: siin pole autosid! Saare avastamine saab toimuda rattaga või jalutades. Seal on paar kämpingut ja restorani, kuid enamasti on see ilus saar tavaliselt päevase reisija sihtkohaks. (Wikipedia, World tourism group).  

Kasutatud allikad: 

1. Wikipedia. (23.09.2021).  https://et.wikipedia.org/wiki/Bretagne 

2. Abbaye de Beauport. (23.09.2021) https://abbayebeauport.com/ 

3. Wikipedia. (23.09.2021). https://fr.wikipedia.org/wiki/Cath%C3%A9drale_Saint-Tugdual_de_Tr%C3%A9guier 

4. Wikipedia. (23.09.2021). https://et.wikipedia.org/wiki/Br%C3%A9hat

5. World tourism group. (23.09.2021). https://est.worldtourismgroup.com/most-beautiful-islands-just-off-coast-france-82613  

Kasutatud fotod: 

1. Bretagne regioon. Allikas: Wikipedia. https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=146809 

2. Bretegne lipp. Allikas: Wikipedia. https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=1393080