Tõendusmaterjalid

• Registreerumine koolitusele, õppija huvid ja kogemus.

• Õppijate vastused ilma isikuandmeteta.

• Koolituse ülesehitus ja materjalid lähtuvalt küsitluse tulemustest 

Kompetentsi tõendamine

Kirjeldan tegevusi Interaktiivse tahvli koolituse näitel:

• Enne koolitust rääkisin kõigepealt läbi tellijaga, millised on tema soovid ja probleemkohad ning selgitasin välja, kuidas sisekoolitus saaks antud olukorda lahendada:

  • • Interaktiivsed (puute)tahvlid on koolis olnud seinal juba mitu aastat, kuid nende kasutusaktiivsus on olnud õppetöös vähene.

    • Tahvli kasutamisega on tehnilised probleemid (IT-tugi peab sageli sekkuma).

    • Õpetajatel pole julgust tahvlit kasutada (tahvli tehnilised tõrked).

    • Koolitusturult pole leitud ühtegi koolitajat, kes oleks valmis seda tüüpi tahvlile koolitust tegema.

    • Eestikeelsed koolitusmaterjalid selle tahvli kasutamiseks praktiliselt puuduvad.

• Vestlesin tellijaga õppijate digipädevustest, kust selgus, et 3-4 õppijat on oluliselt aeglasemad ja väiksemate kogemustega arvuti kasutamisel.

• Küsisin tellija käest õppijate võimalike erivajaduste ja -soovide kohta. 

• Sõlmisime koolituse läbiviimiseks lepingu.

• Tutvusin kooli tehniliste võimalustega ning lasin IT-valdkonna eest vastutaval isikul täita tehnilise valmisoleku ankeedi. Seejärel koostasin õppekava ja pakkumuse koolituse kohta ning lepime kokku võimalikud koolituse toimumise ajad.

• Leppisime kokku kohvipausi pakkumise võimaluse/vajaduse.

• Nädal enne koolituse algust palusin koolitatavatel täita küsimustiku (koolitusele registreerumine), kus nad said kirjeldada oma ootusi koolitusele.

  • Selle järgi määratlesin õppijate tasemed, see aitas mul valida sobivad õppemeetodid ja praktilised harjutusülesanded.  Ootuste kirjeldamisega võtab õppija endale ka vastutuse soovitud tulemus saavutada (eesmärgistamine). Õpetajate puhul on väga oluline teada, mis aineid, mis klassides ta annab, see aitab mul koolituse ettevalmistusel valida asjakohased näited, mida koolitusel välja tuua, et aidata koolitatavatel luua paremaid seoseid koolitusel õpitu ja reaalese elu olukordade vahel. Samal põhjusel  on mul oluline teada õppija eelnevat kogemust tehniliste vahendite kasutamisel õppetöös.

  • Erivajaduste väljaselgitamiseks kasutan võimalust, et õppijad saavad soovi korral täita välja Soovin veel lisada... (Teadmiseks koolitajale: tähelepanekud, erisoovid ja -vajadused). 

Tõendusmaterjalid

• Etteantud õppekava

• Koostatud koolitusprogramm (vt. 1. taseme loendit)

Kompetentsi tõendamine

• Koolitusprogrammi koostamisel lähtun koostatud õppekavast või tellija soovide kaardistusest. Lepime tellijaga kokku esimese sisekoolituse toimumise aja ning orienteeruvad järgmiste koolituste ajad.

• Koostan koolitusprogrammi, millele lisan konkreetse koolituse sisu ja metoodika lähtuvalt sihtgrupi küsitluse tulemustest. Koolituste ja isiklikku aega planeerin Google Calendar vahendi abil.

Tõendusmaterjalid

• Etteantud õppekava

• Õpiväljundid: Tunneb interaktiivse tahvli kasutamise metoodikat, kohandab olemasolevaid õpiülesandeid ning loob uusi ülesandeid interaktiivse tahvliga kasutamiseks. (ISTE 2a, 3a)

• Koolitusprogramm, millele on juba lisatud sisu ja metoodika 

Kompetentsi tõendamine

• Küsitlusest selgus, et õppijatest on puutetahvlit kasutanud vaid 2 õppijat, kuid nemadki vähest aega. Seega tuleb koolitusel lasta tahvlit maksimaalselt kasutada. Lisaks andsin kodutööks neile iseseisvalt katsetada puutetahvlit Heade mõtete töötoas ning anda mulle tagasisidet. 

• Läbirääkimisel tellijaga kurdeti tehnilisi probleeme interaktiivse tahvliga. Seega, enne metoodika ettevalmistamist tutvusin puutetahvli tehnilise olukorraga ise kohapeal. 

• Küsitluse tulemustest sai välja lugeda, et ca pooled õpetajatest kasutavad arvutit ja tehnoloogiat igapäevaselt õppetöös.  Seega on võimalik, et koolitusel saab kasutada nende abi kaasõppijate aitamisel .

• Küsitlusest selgus, et kõigil õpetajatel on võimalik kasutada koolitusel sülearvutit.

• Koolituseelsest küsitlusest selgus, et koolitusel osalevad õpetajad, kes annavad järgmisi aineid:

  • Matemaatika (5 õpetajat)

  • Eesti keel (5)

  • Kunst ja tööõpetus (3)

  • Inglise keel (2)

  • Lasteaiaõpetaja – kõik ained (3)

  • Loodusõpetus (2)

  • Algõpetus – kõik ained(1)

• Sellest lähtuvalt lisasin koolitusele sobivad näited interaktiivse tahvli kasutamise kohta õppetöös.

Tõendusmaterjalid

• Ühistöö: Interaktiivse tahvli kasutamisvõimalused õppetöös.

• Kasutatud materjalid 

Kompetentsi tõendamine

• Ülesande Ühistöö: Interaktiivse tahvli kasutamisvõimalused õppetöös otsustasin koostada interaktiivse tahvli koolituse 1. moodulisse, sest:

  • See ülesanne aitab mul välja selgitada, milliseid võimalusi näevad õppijad puutetahvli kasutamisel õppetöös (kogemus).

  • See ülesanne aitab õppijal suunata mõtteid selles suunas, et milliseid tegevusi me koolitusel tegema hakkame.

  • Õppija näeb ka kaasõppijate ideid ning rikastab enda arusaamist tahvli kasutusvõimalustest (ainult kaks osalejat oli praktiliselt puutetahvlit varem kasutanud).

  • Kinnistada vahetult eelnevalt läbi viidud tahvli praktilist katsetamist reaalsete kasutusvõimaluste kirjapanekuga omas aines.

  • Harjutada ühistööd veebipõhises keskkonnas (seda läheb vaja kodutöö tegemisel).

• Viitamine

  • Õppematerjali sees viitan elektroonilisele materjalile lühiviitena lingina.

  • Detailsed viited materjalidele lisan kasutatud materjalide loetellu.

Tõendusmaterjalid

1. moodul: Kursuslastega tutvumine 

Kompetentsi tõendamine

Nädal enne koolitust saatsin õppijatele küsitluse. Lisasin kirjale ka õppekava. Koolituse sissejuhatavas osas, peale enda tutvustamist tutvusin koolitatavatega lastes neil ennast tutvustada vastates küsimusele:

1. Tutvusta ennast lühidalt

2. Milliseid tehnilisi vahendeid kasutad oma töös?

3. Mida ootad koolituselt?

See tegevus täidab järgmisi eesmärke:

• Saan koolitatavatega tuttavamaks (panen endale nimed kirja)

• Saan teada, milliseid tehnilisi vahendeid on nad varem kasutanud. Aktiivse kasutaja korral saan lisaks küsida, et kuidas meeldis õpilastele selle vahendi kasutamine õppetöös? Kuidas nad sellega hakkama said? Kas tunni eesmärgid said täidetud? (see julgustab teisi, kes veel ei kasuta uusi metoodikaid, saavad teada, kelle pool saab pöörduda abi küsimiseks)

• Saan teada koolitatavate ootused, sageli võetakse üle ka „teiste ootusi“ viidates eelnevalt rääkinutele. See aitab kaasa grupi kujunemisele.

• Saan aidata neil seostada oma ootusi koolitusprogrammis kirjeldatuga (eesmärgistamine).

Testimaks koolitatavate valmisolekut koolitusel osaleda palun neil anonüümselt vastata küsimusele:

• Kuidas sa ennast praegu tunned? (lisa 3 märksõna)

Sõnad, mis on pildil suuremalt, neid on pakutud rohkem. Hoolimata hilisest kellaajast on valdav osa õppijatest koolituseks valmis – sissejuhatusega on pinged maha võetud, kuid esineb ka veidi ebakindlust. Tulemused on õppijatele näha tahvlil - julgustan, et me saame kõik koos kenasti koolitusel hakkama. 

Tõendusmaterjalid

Koolituse kodukorra kokkuleppimine

Kompetentsi tõendamine

Interaktiivse tahvli koolituse füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamine:

• Kuna koolitus toimus sülearvutitega tavalises klassiruumis, siis korraldasin koolitusruumi pikendusjuhtmed, testisin Wifi, arvuti, projektori  ja puutetahvli toimivust. Paigutasin pingid U-kujuliselt nii, et koolitatavad näeksid üksteist, mind ning tahvlit. Kõrvuti istumine aitab kaasa ka üksteise aitamisele koolituse käigus. Enne koolitust tuulutasin ruumi. 

• Tutvustasin ennast

• Tegime läbi tutvumisringi:

  • Tutvusta ennast lühidalt

  • Milliseid tehnilisi vahendeid kasutad oma töös?

  • Mida ootad koolituselt?

    • Tutvumise käigus seostasin õppijate ootusi koolituse teemade ja eesmärkidega

• Leppisime õppijatega kokku koolituse kodukorra, mille vaatasime koos üle ning täiendasime ühiselt. Muu hulgas leppisime kokku:

  • • Foorum ja selle kasutamine

    • Ühise konspekti koostamine

    • Jne… (vaata täpsemalt tõendusmaterjalist)

• Tegime koos läbi, kuidas toimub tööde esitamine, esitatuks märkimine (koolitaja võib üle vaadata) ja tagasiside saamine oma tööde edenemise kohta.

• Testisin õppijate valmisolekut koolituse sisulise osaga alustada: Kuidas sa ennast praegu tunned? (lisa 3 märksõna) 

Tõendusmaterjalid

• Interaktiivse tahvli koolituse 1. ja 2. moodul tärniga ülesanded on vabatahtlikud, aga oleme valmis koos läbi vaatama/arutama, kui õppijatel on soov.

• Koolituse tagasiside diagramm

Tagasisidet õppeprotsessi kohta jälgin siin eelkõige valdkondades:

• Saavutasin koolituse kavas kirjeldatud õpitulemused

• Koolituse maht ja õppimisele pühendatud aeg olid minu jaoks tasakaalus

• Koolituse korraldus oli ladus, alati teadsin mis tuleb teha

Kompetentsi tõendamine

• Planeerin koolituspäeva erinevatele osadele kuluva aja varuga, sest alati võib esineda koolitusel tõrkeid (midagi ei tööta korrektselt) või juhtumeid, kus arutelu läheb plaanitust pikemaks.

• Ma plaanin koolituse jaoks pigem rohkem materjali märgistades lisamaterjali tärniga. Arvutikoolitustel osalejad on väga erinevate arvutikasutusoskustega ning liiguvad sellest lähtuvalt edasi väga erinevate kiirustega.

• Hea sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamine tagab selle, et nobedamad arvutikasutajad aitavad mahajääjaid, sest koolitaja ei pruugi jõuda kõigi õppijateni piisavalt kiiresti. Sageli ongi nii, st koolitajale jäävad lahendamiseks kõige keerulisemad küsimused, lihtsamatega saadakse grupisiseselt ise hakkama. Aitamine võimaldab osalejal tunda ennast vajalikuna ning abistatav tunneb ennast turvalisemalt, teades, millise kolleegi poole pöörduda ka koolitusvälisel ajal.

• Püüan kinni pidada kohvipauside ajast.  Aja kulgemise paremaks tajumiseks panen telefonis käima stopperi, mis näitab aega koolituse algusest. Kui õppijad on aktiivselt arutlemas enne kohvipausi, siis küsin neilt, kas võiksime arutelu lõpuni teha ja siis minna kohvipausile.

• Kirjutan ülesannete juurde nende orienteeruvaks läbimiseks kuluva aja ja ütlen seda õppijatele ülesande alguses. Jälgin ja suunan õppijaid ülesande täitmisel, aeg-ajalt teavitan, kui palju aega on jäänud ülesande lõpuni. Mõnikord panen ekraanile ajaloenduri.

• Koolituse tulemuslikuks ajakasutuseks:

  • Valin sobivad õppemeetodid lähtuvalt grupist

  • Läbime tutvumise osa (koolitaja, õppijad, õppekava)

  • Lepime kokku kodukorra ja tööviisid

Interaktiivse tahvli koolitusel lähtusin õppemeetodite valimisel järgnevast:

• Paljud õppijad polnud tahvlit iseseisvalt kasutanud. Sellest tulenevalt:

  • Selgitasin tahvli tööpõhimõtet.

  • Kasutasin tahvlit esialgu ise näidates erinevaid kasutusvõimalusi.

  • Kirjeldasin ära võimalikud tõrkekohad.

  • Järgnevalt lasin igal koolitataval tulla tahvli ette erinevaid võimalusi katsetama. Nad said turvalises keskkonnas koolitaja juhendamisel tahvli võimalusi katsetada. Koolitusel osalejad nägid, et tahvli kasutamine polnud sugugi keeruline – vaja on vaid katsetada. Selline katsetamine andis julgust eksimiseks, mis aitas luua turvalist keskkonda. (Ma ise vusserdasin ka vahepeal tahvli juures :-)

  • Esimese mooduli kodutööks andsin ülesande mis vajab tahvli iseseisvat katsetamist.

  • Pakkusin välja Heade mõtete töötoa läbiviimise koolituspäevade vahelisel ajal, et õppijad teadmisi/oskusi ei unustaks ja saaksid koos julgust tahvlit katsetada.

  • Teisel koolituspäeval andsin kodutöö, mille nad pidid läbi viima koos õpilastega ainetunnis ning reflekteerima seda. 

Tõendusmaterjalid

Koolituse tagasiside diagramm

Tõendusmaterjalina kasutan õppija toetamise kohta tagasiside hinnangute jaotust siin eelkõige valdkondades:

• Koolitaja märkas õppijate probleeme ja pakkus neile vajadusel piisavalt tuge

• Koolitusel kasutatud õppemeetodid toetasid igakülgselt õppeprotsessi

• Koolitajal oli hea esinemisoskus ja kontakt auditooriumiga 

Kompetentsi tõendamine

Sõltuvusfaasis tunnevad õppijad ennast ebakindlalt – oodatakse koolitaja suunamist ja toetust.

Koolitajana toetan turvalise sotsiaalse keskkonna tekkimist, selleks:

• Tegin tutvumise ringi, kus igaüks sai ennast veidi avada (ei teinud paarilise tutvustamist, kuna grupi liikmed tundsid teineteist piisavalt olles igapäevaselt kolleegid)

• Lasin kirjeldada õppijate ootusi koolitusele. Aitasin nende ootusi seostada õppekava eesmärkide ja koolituse erinevate osadega.

• Leppisime üheskoos kokku koolituse kodukorra ja tööde esitamise korra.

• Panin tähele, et koolituse alguses küsitud küsimusele „Kuidas sa ennast tunned?“ sain mõned vastused, mis väljendasid ebakindlust. Panin tähele, et üks osalejatest on kuidagi eemale hoidev ja ei tahtnud hoolimata läbiviidud tegevustest gruppi sulanduda. Alustasin kohvipausi ajal viisakusvestlust (kohvi joomise mõjust õhtusel ajal) vestluse käigus jõudsime selleni, et vestluspartner oli esimesi päevi tööl. Tõenäoliselt polnud ta veel kohanenud uue olukorraga ning seetõttu kandus see üle koolitussituatsiooni.

• Kohvipaus on väga hea aeg tegelemaks raskete juhtumitega. Sel ajal on võimalik eraldada õppija grupist ja vestelda temaga ning püüda välja selgitada (alustades viisakusvestlust) õppija tegelik probleem. Probleemi teades on võimalik olukorraga paremini toime tulla nii õppijal, kui koolitajal. Võib juhtuda, et õppija pole hetkel üldse valmis õppetöös osalema. Sel juhul palun tal ise jõuda otsusele koolituse edaspidise osalemise osas. Enamasti võidab olukorraga tegelemisest nii õppija, grupp kui ka koolitaja.

Konfliktifaas tekib igas grupis. Grupi liikmed muutuvad võistluslikumaks. Liikmed võivad tunda konkurentsi tähelepanu, tunnustuse ja mõjuvõimu pärast. Olukord võidakse pöörata grupiliikmete või ka koolitaja vastu. Mõned tunnevad, et nad on nii „rumalad“, et ei oska midagi, mõni väljendab selgelt, et on mingis valdkonnas koolitajast targem jne… Koolitajana pean olema tekkinud olukorrast teadlik.

• Arvutikoolitustel on üsna sage seisukoht eaka koolitatava poolt, et tal on pensionini nii vähe aega jäänud ja ta seda niikuinii kasutama ei hakka. Kuulan õppija ära ja nendin, et see on tema valik, mida ta koolituselt oma repertuaari kaasa otsustab võtta. Pakun võimalust, et ta koolitusel osaledes  katsetaks neid võimalusi oma õpilastega ja siis otsustaks meetodi edaspidise kasutamise üle. Kui õppija tunneb, et on vajalik lisajuhendeid koostada, siis ma olen valmis seda tegema.

• Mõnikord reflekteerin „provotseerija“ küsimusi grupile, et mis nemad arvavad. Püüame jõuda seisukohale, et sageli pole asjad üheselt seletatavad ja võimalik on omada erinevaid vaatenurki.

• Mõnikord on mõistlik inimest ja tema käitumist eraldi vaadata.

• Sageli tuleb üle vaadata seatud eesmärgid ja selgitada mingi tegevuse vajalikkust teema omandamisel – näidata koolitatavale selgelt saadavat kasu. Hea kui kasu toob välja mõni grupi liige. Vajadusel saab ka eesmärgid paremini ümber sõnastada.

• Mõnikord on vajalik teha rühmatöö selgitamaks välja esitatud ettepaneku plussid ja miinused ning pöörata olukord õpetlikuks – leida ühisosa.

• Mõnikord on vaja lasta osalejatel ennast tühjaks rääkida. Kuulamiseks kasutan aktiivse kuulamise meetodeid, et vältida hinnangu andmist, aga samas aru saada õppija emotsioonist ja murest.

• Ebakindluse korral julgustan osalejaid: Me saame koos hakkama!

• Koolitajana mõtlen, et ma ei saa täiskasvanuid õpetada, aga saan koolitada. Mina annan endast parima. Inimesed võivad olla erinevates meeleseisundites ja nende pannil võivad „praadida“ hoopis isiklikumad teemad, mis takistavad koolitusele keskendumast – grupis me seda ei lahka, aga hiljem pausi ajal püüan leida õppijaga kontakti. Selline mõtteviis aitab mul rahu ja enesekontrolli säilitada.

Konfliktifaasis kirjeldatud tegevused aitavad grupil jõuda eraldumisfaasi.

• Selles faasis hakkavad pinged grupis hajuma, grupi liikmed on leidnud oma koha grupis. Julgetakse turvaliselt oma arvamust avaldada  - leiab aset õppimine. Võetakse rohkem vastutust õppimise eest. Aidatakse üksteist (ka tagasihoidlikumaid). Grupis valitseb töine toetav õhkkond.

• Koolitajana võtan sellises olukorras suunaja rolli, grupp juhib ennast valdavalt ise.

• Selles faasis on kõik kõigiga valmis rühmatööd tegema. Mina koolitajana soodustan seda.

Lahkumisfaas

• Lühikeste koolituste korral (4-päevased 4*4h) saabub lahkumisfaas tavaliselt kuidagi ootamatult – grupp on just käima läinud ja tundub, et kõik see tore on läbi. Koolitajana julgustan neid jätkuvalt läbi viima Heade mõtete töötubasid, et grupi koostöö kestaks edasi. 

Tõendusmaterjalid

• Küsitlus peale mooduli lõppu ja koolituse lõppedes tervikuna

• Kuidas sa ennast tunned (1. mooduli lõpus)? 

Kompetentsi tõendamine

Kokkuvõttev tagasiside mooduli lõpus küsimustikuna:

• Koostasin küsitluse tulemuste põhjal diagrammi, mis näitab vastuste jaotust.

• Tähelepanu tuleb pöörata koolituse mahu ja kulunud aja tasakaalu leidmiseks.

• Samuti vajab tähelepanu õppijate toimetulek tehniliste vahendite ja programmide kasutamine -  see vajab rohkem praktikat - selle parendamiseks pakkusin välja Heade mõtete töötoa koolitusevaheliseks ajaks.

• Koolitusel oli ka inimesi, kes ei hinnanud oma oskusi koolitusele piisavaks.

• Samuti on probleemiks koolitusel omandatu kasutamine igapäevatöös (koolis on vaid kahes õpperuumis seitsmest tahvli kasutamise võimalus, lasteaial pole tahvli kasutamise võimlust). Järgmisel koolitusmoodulil näitasin universaalsemaid vahendeid, mis on kasutatavad, nii tahvliga, kui ka ilma tahvlita.

Hetkepilt koolituse lõpust enesetunde põhjal:

• Kuidas sa ennast tunned (1. mooduli lõpus)?

• Tagasisidest on näha, et kohvipaus ei turgutanud piisavalt näljatunnet – koolitus lõppes 19:00. Koolitusaja sisse jäi õppijate tavapärane õhtusöögi aeg. Paraku pole õpetajate koolitusega sageli varem alustada võimalik, sest neil on tunnid. Ainus lahendus on koolitused viia läbi vaheajal, aga siis ei saa nad oma oskusi koheselt õppetöös rakendada. Koolitusmooduli poolekstegemine hakiks teemad kunstlikult pooleks. Paljud tunnevad end ka väsinult, sest kõigil oli seljataga 7-8 tunnine tööpäev, millele järgnes 3-tunnine koolitus. Üks õppija on jätkuvalt negatiivselt meelestatud (tunneb ennast täitsa rumalalt). Samas on ka mitmeid, kes on küll väsinud, aga siiski õnnelikud/põnevil.

• Palun osalejatel täita tagasiside küsitluse peale iga mooduli lõppu (värskelt väljatöötatud koolituste puhul) ja koolituse lõppedes tervikuna. 

Tõendusmaterjalid

2. moodul: Õpitarkvara kasutamine interaktiivse tahvliga 

Kompetentsi tõendamine

Kuigi õpetajad kasutavad koolis sageli eristuvat hindamist, siis antud koolitusel pole asjakohane „hinnete panemine“ vaid eelkõige õppija toetamine koolituse eesmärkide saavutamisel. Et koolitus oleks õppijate ja tellija tulemuslik, siis on oluline, et õpitut rakendataks õppetöös õpilastega. Lähtuvalt sellest on koolituse kodutööd seotud koolitusel õpitu rakendamisega reaalses õpisituatsioonis. Planeerin õppemeetodid, mis toetavad eesmärkide saavutamist liikudes õppija kogemuse kogumisest, huvi äratamisest, abistatud tegevustest kuni iseseisva ennastjuhtiva meetodi/vahendi kasutamiseni:

1. Õppijate kogemuste kogumine teema kohta. (Mida ma õppijana juba tean?)

2. Koolitajana tutvustan/näitan metoodikat ja/või vahendit lühidalt õppijatele. Võimalusel toon näiteid lõpptulemusest ja/või protsessist (Huvi äratamine.)

3. Teeme tegevused läbi koos koolitajaga. (Me saame koos hakkama.)

4. Õppija teeb tegevused läbi individuaalselt või paarilisega. (Saan ise hakkama turvalises keskkonnas, vajadusel kasutan abi.)

5. Õppija viib tegevuse läbi reaalses õppeprotsessis. (Rakendan.)

6. Õppija reflekteerib oma kogemusi kaasõppijatele. (Mida tegin? Kuidas läks? Kuidas edasi?)

7. Õppija õpib teiste ja enda kogemustest, viib oma tegevusse sisse täiendused ning rakendab õpitut uuesti. (Mul oli võimalus õppida enda ja teiste kogemusest, suundun uuesti rakendama.) 

Tõendusmaterjalid

• Tööde tehtuks märkimise tabel (täidab õppija)

• Õppimise edenemise tabel (täidab koolitaja) 

Kompetentsi tõendamine

Hindamismeetodi valik on kirjeldatud eelmise punkti all. Hindamiskriteeriumiteks sellel koolitusel on õpiülesannete sooritatus, kodutööde rakendamine õppetöös ning selle reflekteerimine.

Õppijad saavad oma edenemist kursusel jälgida/juhtida lisades töö lingi või märkides selle tehtuks tabelis. Õppijapoolne tabeli muutmine annab mulle automaatselt meilile märku, et õppija on esitanud töö, ning ma saan seda tagasisidestada. Formaalse tagasiside sooritatuse kohta annan edenemise tabelis märkides ülesande tausta roheliseks. Sisulise tagasiside annan õppijale individuaalselt meilile. Olen tähele pannud, et õppijatel, kes kipuvad töödega hiljaks jääma tekib soov edenemise tabeli lahtrite taustasid roheliseks saada. Tabelist on kõigil õppijatel (ja ka koolitajal) ülevaade oma edenemisest kursusel ning ka sellest, mis veel vaja teha on.

Tõendusmaterjalid

• Tööde tehtuks märkimise tabel

• Õppimise edenemise tabel

• Tagasiside õppijale, kes puudus koolituspäevalt

• Õppijate tagasiside kokkuvõte tellijale 

Kompetentsi tõendamine

Sellel koolitusel kasutasin õppe tulemustest teavitamiseks tabeli vormi. Tööde arvestamise aluseks oli nende sooritamine. Esimesel kohtumisel näitasin õppijatele, kuidas käib tabeli täitmine. Samuti näitasin, kuidas koolitajana annan märku, et töö on arvestatud (lahtri taust roheline). Kui märkasin õppija töös tehnilisi või sisulisi ebatäpsusi, siis andsin nendest õppijale personaalselt e-kirjaga märku. Kiidan õppijaid esitatud töö eest lisades töö lahtrisse toetava kommentaari.

Tõendusmaterjalid

• Digipädevuste küsimustiku täitmine

• DigiKiirendi Baaskoolituse loomine 

Kompetentsi tõendamine

• Osalen Tartumaa koolitajate klubi üritustel, kus jagan aruteludes oma kogemusi ja arvamusi kolleegidega.

  • 30.05.2019 - Visualiseerimise töötoa läbiivimine koos Uku Visnapuuga.

  • 30.04.2020 - Tartumaa koolitajate klubi esimese veebipõhise kohtumise tehniline ettevalmistamine (sh osalejate koolitamine) ja läbiviimine.

• Kuulun HITSA (Harno) koolitajate võrgustikku, kus aitan välja töötada uusi koolituskursusi ning täiendada olemasolevaid.

  • DigiKiirendi Baaskoolituse väljatöötamine koostöös Piret Lehistega.

• Eesti Haridustehnoloogide Liidu täisliige.

  • Osalen Haridustehnoloogide Skype kogukonna aruteludes ning ühisüritustel.

• EPALE kogukonna liige.

  • Uudisartiklite lugemine, küsimustike täitmine. 

Tõendusmaterjalid

• Koolituse refleksioon aruandes

• Õppijate tagasiside koolitusele 

Kompetentsi tõendamine

Mõtestan enda koolitustegevusi eneserefleksiooniküsimuste abil pärast iga koolituspäeva mõttes ja kirjalikult kokkuvõtvalt pärast koolitust aruandes. Võrdlen koolituse aruandes olevat refleksiooni õppijate poolt täidetud tagasisidega (Kas tajusime koolitust sarnaselt? Milliseid arenguvõimalusi märkasid õppijad, milliseid märkasin ise? Kuidas tunnetasid õppijad minu tugevusi? Kuidas tunnetasid õppijad koolitusse teadlikult sisse viidud muudatusi? Millised muudatused on vajalik järgmises koolituses teha?) 

Tõendusmaterjalid

Kuna enesearendamise materjalid on liiga isiklikud jagamiseks, siis piirdun siinkohal väikeste väljavõtetega dokumentidest.

• Enesearendamise dokumentide väljavõtted 

Kompetentsi tõendamine

• Pean regulaarselt isiklikku päevikut, kuhu panen kirja, mida päeva jooksul tegin ja kuidas mul läks. Samuti planeerin päevikus järgmise päeva olulised tegevused. Päeviku pidamine aitab mul ennast analüüsida ning võtta vastu paremaid otsuseid. Samuti saan kirja panna kõik ideed, mis mul tekivad.

• Ma pean ka isiklikku Mission satement’i, kus olen lahti kirjeldanud oma visiooni, missiooni ning eesmärgid erinevates eluvaldkondades. Jälgin nende täitmist regulaarselt valides erinevatel ajaperioodidel fookusesse erinevad valdkonnad.

Missioon

• Ma püüdlen eneseteostuse ja perekonna väärtustamise tasakaalu poole niihästi kui ma suudan, sest mõlemad on mulle tähtsad.

• Kodu pakub mulle ja mu perele turvatunnet. Kodu pakub mulle võimaluse ennast arendada ning puhata.

• Enesearendamine pakub mulle võimalust näha asju uuest vaatepunktist. Uued vaated elule aitavad leida eneseteostusvõimalusi.

• Oma peres püüdleme selle poole, et tunnistame oma eksimusi ja õpime neist ning keskendume positiivsusele ja üksteise märkamisele.

Üldine eesmärk

• Leida rahu ja tasakaal.

• Teostada ennast läbi enese arendamise ja oma oskuste jagamise teistele.

  • Olla positiivseks eeskujuks oma perele.

  • Innustada teisi ennast arendama.

• Olla vaba ja samas vastutada oma otsuste eest.

  • Saada rahaliselt vabaks.

Füüsilise vormi hoidmiseks käin jalgrattaga sõimas/suusatamas või lastega sulgpalli mängimas.

Tõendusmaterjalid

Läbitud koolitused 2015-2020 (pdf) (bdoc)

Kuna enesearendamise materjalid on liiga isiklikud jagamiseks, siis piirdun siinkohal väikeste väljavõtetega dokumentidest.

• Enesearendamise dokumentide väljavõtted 

Kompetentsi tõendamine

Kuulun mitmetesse erialastesse täiskasvanukoolitusega seotud kogukondadesse (Tartumaa koolitajate klubi, EPALE, Eesti Haridustehnoloogide Liit, Haridus- ja Noorteameti koolitajad). See võimaldab olla kursis täiskasvanuhariduse valdkonnas toimuvaga. Koolitajana töötades on minu jaoks oluline aidata teisi ning ennast pidevalt arendada. Õppijad on minu suurimad inspireerijad ja õpetajad. Tunnistan, et kui ma veel midagi ei tea, siis on see minu arenguvõimalus, et saada veelgi paremaks inimeseks ja sealhulgas ka koolitajaks.

Osalen koolitustel ja rakendan õpitut oma töös.