Haridus ja kogemused:

• Olen lõpetanud Tartu Ülikooli rakendusfüüsika magistriõppe (füüsikalise infotehnoloogia) eriala (2010). Füüsikalise infotehnoloogia õppekava koosnes põhiliselt, füüsika, matemaatika ja infotehnoloogia ainetest.

• Minu koolitusvaldkonnaks on metoodilised arvutialased koolitused ning põhiliseks sihtgrupiks haridustöötajad. Olen töötanud alates 2001aastast haridusvaldkonnas infojuhi ja haridustehnoloogina. Selles ametis olen koolis täitnud mitmeid erinevaid rolle: serverite ja arvutivõrgu administraator, IKT-hankeprojektide kirjutaja ja rakendaja, infosüsteemi arendaja, õpetajate koolitaja, õpetaja ning kasutajatugi. Rollide mitmekesisus on andnud mulle võimaluse õppida tundma kooli ja selles töötavaid inimesi põhjalikult ja mitmest erinevast vaatest.

• Alates 2006 aastast olen viinud läbi metoodilisi arvutialaseid koolitusi haridustöötajatele Tiigrihüppe Sihtasutuse (praeguse Hariduse- ja Noorteameti) koolitajana. Oman andragoog/täiskasvanu koolitaja 6. taseme kvalifikatsiooni alates 2010 aastast.

• Alates 2015 aastast olen ettevõtja ning viin läbi arvutialaseid koolitusi ja nõustamisi haridusasutustele üle Eesti.

Haridustöötajate koolituste väljatöötamiseks võtan aluseks:

• Põhikooli riiklikus õppekavas ja Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu. Arvutialaste metoodiliste koolituste läbiviimise olulisuse sihtgrupile määrab õppekavades:

  • Ühe läbiva teemana kirjeldatud teemavaldkond tehnoloogia ja innovatsioon, kus taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

  • Ühe üldpädevusena digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

• Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035:

  • Nüüdisaegne õpikäsitus ja digipedagoogika (Seotud strateegilise eesmärgiga 2):

    • Digilahendused ja õpikäsituse mitmekesistamine: Arengukava perioodil on oluline jätkata digipädevuste arendamist ja toetada õppe mitmekesistamist, sealhulgas digilahenduste abil. Digilahendused ja digipädevuse taseme tõus on juba muutnud hariduse kättesaadavamaks, mitmekesisemaks ja tõhusamaks.

    • Õppe personaliseerimine ja digivahendid: Digilahendusi arendatakse ja kasutatakse õppetöös kui haridusuuenduste tööriistu, mis võimaldavad õpet, sealhulgas õppimist toetavat hindamist, mitmekesistada ja personaliseerida. Õppe individualiseerimine eeldab muu hulgas digitaalsete rakenduste ja andmeanalüütika kasutamist. 

  • Oskuste vastavus tööturule ja elukestev õpe (Seotud strateegilise eesmärgiga 3): 

    • Digioskused kõigile eagruppidele: Oluline on tõsta inimeste teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning arendada kõikide eagruppide digioskusi, sh digiturbepädevust, et suurendada digitaalset kaasatust. 

    • Täiskasvanute õppes osalemine: Ühiskonnas toimuvate kiirete muutuste tõttu eeldab haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele, laienedes sealhulgas õpe digikeskkonnas. 

• Digipädevuste kujundamise raamistiku:

  • Alates 2020 aasta teisest poolest olen alustanud oma koolituste lähtekohana kasutama DigComp ja DigCompEdu raamistikke, mille eestindatud versioonid pädevusmudelite kujul leiab aadressilt: https://digipadevus.ee/

(Haridus)tehnoloogia ja digipädevuste arendamise valdkonnaga kursis hoidmiseks jälgin erialaseid uudiseid:

• tehnoloogiast (Digitark, Digigeenius, Postimehe tehnikauudised, Delfi Forte, ERR Novaator, RIA Uudised, ajakiri Digi, Slashdot, The Verge: Tech, Google News: Technology),

• haridusest, täskasvanukoolitusest ja haridustehnoloogiast (Õpetajate Leht, TED Talks, Control Alt Achieve, erialased Facebook’i grupid: Digiajastu haridusjuht, Tartumaa koolitajate klubi, Eesti täiskasvanukoolitajate kogukond, EHTL liikmed, Koduõpe tehnoloogia abil, Hariduse edendajad, ...)

Osalen koolitustel ja rakendan õpitut oma töös

Läbitud koolitused 2020-2025 (pdf) (bdoc)

• Koolitajana lähtun koolitusprogrammi koostamisel konkreetse koolitusgrupi käest enne koolitust kogutud sisendist.

• Koolitajana olen tähelepanelik jälgides koolitusgruppi tervikuna, kui ka üksikuid õppijaid. Minu jaoks on oluline saada koolitusel toimima suhtlus erinevatel tasanditel (koolitaja-õppija, õppija-õppija, õppija-õppegrupp) - selles mängib olulist rolli sobivate koolitusmeetodite valik ning koolituse sissejuhatav osa. 

• Täiskasvanud tulevad koolitusele oma kogemustega – minu ülesandeks on neid kogemusi koolitussituatsioonis esile tuua ja kasutada ühise ressursina.

• Ma näitan üles sallivust õppijate väljakujunenud arvamuste ja hoiakute suhtes, kuid ei väldi arutelu nende teemade üle.

• Täiskasvanud õppija ajaressursi piiratuse tõttu pakun võimalusi oma koolitustel e-õppe võimalusi, kus osa õppeprotsessist toimub elektroonilisi kanaleid kasutades. Mõjuvatel põhjustel koolitusest puudujatele pakun konsultatsiooni ja alternatiivülesandeid teema omandamiseks, õppijatega kokkuleppel koolituse videosalvestuse jagamise võimalust õppegrupis. Olen läbi viinud videokoolitusi, kus õppijad saavad osaleda koolitusel kodust või töökohal. 

Toon välja kolme õppija tagasiside, mis võtavad kontsentreeritult kokku minu suhtumise  õppijasse ja tema väärtustamisse:

• • Ääretult tähelepanelik, abivalmis, rahulik, sõbralik, toetav, innustav ja püüdlik koolitaja.

  • Suurepärane esinemisoskus, viisakus ja austus, kannatlikkus ja toetus koolitavatele.

  • Kogu kursuse sisu oli uudne, huvitav, kaasahaarav. Motivatsiooni aitas hoida ka koolitaja ääretu rahulikkus, kannatlikkus, abivalmidus, millega ei kaasnenud milligrammigi tunnet, et "kuidas sa seda küll ei oska?"

Õppija väärtustamine

• Koolituse alguses lepime kokku, et õppegrupis väljendatud isikustatud info jääb koolitusgruppi ja seda ei jaga isikustatud kujul väljaspool gruppi. Koolitajana rakendan tehnilisi meetmeid õppija privaatsuse tagamiseks (paroolid, ligipääsupiirangud). Kokkulepete sõlmimiseks kasutan lühematel koolitustel Koolituse kodukorra dokumenti, kuhu õppijad saavad teha muudatusi, pikematel koolitustel koostame ise kokkulepped.

• Kasutan koolitusel sageli teekonna ja kaasteeliste metafoori vastavalt õppeprotsessi ja rollide määratlemiseks, et tuua rohkem välja õppija vastutust.

• Räägin meie ühisosast, kui inimeste arengu toetajatest ja meie õppijate sihtgruppide erinevusest enne ja nüüd elukestva õppe kontekstis.

• Koolitustel püüame vältida sildistamist, vajadusel arutleme stereotüüpsete eelarvamuste (näiteks: „lumehelbekesed“ vms) paikapidavuse üle ning selle üle, mida meie saame selles valdkonnas ette võtta.

• Hindan täiskasvanud õppija autonoomsusvajadust, olles ise juhendaja, mentori ja/või kaasteelise rollis loon õppimist toetava keskkonna läbi õppijatelt sisendi kogumise, selle analüüsimise ja valikute pakkumise.

• Koolitustel toon välja raamistikud ja kasutatud materjalid viidetena millele toetume. Lugemissoovitustena eelistan artikleid, raamatuid ja muid materjale, mis viitavad teadusartiklitele. Haridustehnoloogia on hetkel väljakujunev ja arenev teadusharu, mis on pidevas muutumises, seega tuleb arvestada vastuolude olemasoluga  eelnevalt õpitu ning uute teadmiste vahel. Lugemissoovitustena jagan lisaks teaduspõhistele materjalidele praktikute poolt läbi proovitud parimaid praktikaid võimalusega õppijal neid ise proovida oma kontekstis.

• Sageli toon koolituse kodukorrast eraldi välja, et eksimine on lubatud – meil on võimalus sellest õppida.

• Olen juhtinud kaaskoolitaja tähelepanu ebakorrektsele käitumisele. Kaaskoolitaja naeris õppija arvamuse üle – tundsin, et õppijasse ei suhtutud väärikalt. Vestlesime sel teemal koolituspäeva lõpus mitte järgmisel pausil, kuna mul oli eelnev kogemus, et partner võib selle tõttu endast välja minna ning meie koostöö ning õppijate arengu toetamine võib olla päeva lõpuni oluliselt häiritud. Pakkusin kaaskoolitajale võimaluse valida, kuidas ta soovib tekkinud olukorra lahendada. Kaaskoolitaja otsustas sellest teemast rääkida õppijaga individuaalselt ja koolitusgrupi ees.

• Eelistan koolitusel kasutada enda poolt loodud originaalmaterjale. Avatud sisulitsentsiga materjali puhul viitan autorile, muudel juhtudel küsin lisaks luba materjali kasutamiseks.

Oma töös lähtun Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, Autorikaitse seadusest, Isikuandmete kaitse seadusest, Täiskasvanute koolituse seadust, Täienduskoolituse standardist, haridus- ja teadusministri  poolt kehtestatud määrustest ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest.  Koostöös partneritega järgin partnerite poolt kehtestatud nõudeid.

Annan õppijatele toetavat ja korrigeerivat tagasisidet.

• Kokkuvõttev tagasiside: Oled esitanud põhjaliku kodutöö. Sinu loodud õppematerjal on korrektses keeles ja kergesti mõistetav. Kasutad sisuga seotud illustreerivaid materjale meeleolu loomiseks. Kiiremate õppijate jaoks oled loonud põnevad lisaülesanded.

• Leidsin viimasest lõigust ühe liigse tühiku sõnade vahelt.

• Sinu õppematerjali oli nauditav lugeda. Edu õppematerjali kasutamisel õppetöös.

• Vahetu tagasiside koolitussituatsioonis: Näen, et oled sisestanud teksti slaidile. Kuidas see tekst projektori ekraanil paistaks?

Julgustan õppijaid andma toetavat tagasisidet kaasõppijatele:

• Mida soovid esitletud tööst esile tuua? Mis oli uudne? Mida saad kolleegi tööst õppida? Mida saad kolleegi tööst ise rakendada? Mis sind kõnetas kolleegi töös?

Räägin õppijatega rahulikult ja aeglaselt, et aeglasemalt uusi asju vastu võtvad õppijad püsiksid teemas. Vajadusel kordan mõnda olulist lauset pärast väikest pausi uuesti.  Arvutikoolitustel sätin tempo just kõige aeglasemate õppijate järgi, sest nende kognitiivne koormus on koolitusel kõige kõrgem. Annan õppijatele võimaluse valida, kas soovivad kaasa teha minuga koos samas tempos või minna materjalidega iseseisvalt edasi. Tavaliselt mõned valivad võimaluse iseseisvalt edasi liikuda, aga on samas valmis ka teistega koos ühistel teemadel arutlema.

• Kirjaliku teksti korrektsuse toetamiseks kasutan õigekirja kontrolli. Vajadusel kasutan e-keelenõu.

• Suuline eneseväljendus: Ülesande lahendamise selgitus

• Kirjalik eneseväljendus: Nutiseadmete turvalisus

• Olen arvutialaseid koolitusi õpetajatele läbi viinud  alates 2001. aastast. Minu põhiliseks sihtgrupiks on haridustöötajad.

• Oma senises arengus olen teadlikult ja sihipäraselt kasutanud IKT vahendeid nii isiklikus, kui ka ametialases tegevuses tasemel, mis võimaldab mul oma oskusi koolitustel teistega jagada. Olen arvamusel, et tehnoloogia kasutamine rikastab õppeprotsessi, kuid sellega ei tohi liialdada. 

• Koolituste planeerimiseks kasutan Google kalendri, dokumentide ja vormide võimalusi. Õppematerjalide väljatöötamiseks kasutan tekstitoimetit ja esitlustarkvara. Õppetöö toetamiseks kasutan Moodle, Google Drive ja Google Sites võimalusi. Lisaks kasutan veebipõhiseid rakendusi nagu LearningApps, Ticider, Padlet ja Quizizz. Oma lingikogu hoian veebipõhises keskkonnas Diigo. Tagasiside saamiseks kasutan Answergarden’it, Mentimeter’it ja Google Forms’i. Enda õppimise toetamiseks kasutan juturoboteidja Google NotebookLM keskkonda.

Allikmaterjalide kasutamise korral hindan materjali asjakohasust. Õpisituatsioonis materjali kasutamisel motiveeritud mahus viitan allikale, ärilistel eesmärkidel kasutades küsin lisaks autori nõusolekut materjali kasutamiseks.

• DigiKiirendi Baaskoolitus

• Registreerumine koolitusele, õppija huvid ja kogemus.

• Õppijate vastused ilma isikuandmeteta.

• Koolituse ülesehitus ja materjalid lähtuvalt küsitluse tulemustest