Mõisted
Agenda 21 - on maailma jätkusuutlikkuse programm, number "21" tähistab 21. sajandit, Eesti on ühinenud selle programmiga.
Emigrant - on riigist väljarändaja.
Emigratsioon - on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant.
Genfi konventsioon - 1951. aastal ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud põgenike seisundi konventsioon (http://www.unhcr.org/3b66c2aa10.html). Õiguslik dokument, milles määratletakse, kes on põgenikud, millised on nende õigused ja millised on riikide juriidilised kohustused. 1967. a protokolliga kaotati konventsioonist geograafilised ja ajalised piirangud.
Immigrant - on riiki sisserändaja.
Immigratsioon - riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant.
Keskkonnapagulane ehk keskkonnapõgenik - inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või alaliselt lahkuma oma traditsioonilisest elukeskkonnast keskkonnaseisundi loodus- või inimtekkelise halvenemise või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. Inimrännete potentsiaal loodusvarade vähenemise, kliimamuutusest põhjustatud keskkonnakatastroofide sagenemise (mereveetaseme tõus, üleujutused, põuad, kõrbestumine jm) ja rahvastiku kasvu tagajärjel suureneb pidevalt. 2001. aastal hinnati keskkonnapõgenike arvuks maailmas 25 miljonit (IFRC, 2001). Seadusega ei ole keskkonnapagulase staatust määratletud.
Kliimapagulane, -põgenik - inimene, kes on kodust pidanud lahkuma just kliimamuutustest põhjustatud keskkonnahävingu tõttu.
Kliimamuutus - pikaajalise statistilise ilmastikurežiimi muutumine. Kliimamuutustele aitab kaasa inimtegevus, peamiselt fossiilkütuse põletamine, metsade hävitamine ja intensiivne loomakasvatus, mis tingib kasvuhoonenähtuse võimendumise.
Kliimamuutuse leevendamine - tegevused, mille eesmärk on kliimamuutuse määra ja kiiruse piiramine. Kaks põhilist leevendusvõimalust on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine (nt puhtamale kütusele üleminek energiasektoris) ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni vähendamine (CO2 kogumine allmaareservuaaridesse, bioloogiliste ja teiste süsteemide CO2 sidumisvõime tõhustamise abil).
Kliimamuutusega kohanemine - tegevused, mis valmistavad ette muutuvates ilmastikuoludes toimetulekut ja tagajärgedega kohanemist kliimamuutuse mõju vähendamiseks, nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete, kui ka majandussektorite ja riikide tasandil. Nt rannaalade kaitsmine meretaseme tõusu ja üleujutuste eest, üleujutatavatelt aladelt elanike ümberasustamine, üleminek uute põllukultuuride kasvatamisele, kuumalainete eest varajase hoiatussüsteemi loomine, ilmastikutundlike nakkushaiguste vastu vaktsineerimine.
Kõrbestumine - 1) kõrbeala laienemine loodusteguri toimel või ettevaatamatu inimtegevuse, sh ülekarjatamise (nt Sahelis) ja kliimamuutuse tõttu; 2) kõrbe tekkimine aladel, kus seda varem ei ole olnud. Kõrbestumisega kaasneb taimkatte ja selle iseenesliku taastumise võime kadu ning pinnase bioloogilise potentsiaali suur kahanemine. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad üle 40% elamiskõlblikust maismaast, kokku 49 mln km2, 10 mln km2 sellest on inimtekkeline kõrb.
Kyoto protokoll - ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täpsustav rahvusvaheline leping, mis sõlmiti osaliste Kyoto konverentsil Jaapanis 1997. aasta detsembris ja millega kehtestati tööstusriikidele kasvuhoonegaasiheite protsentuaalse vähendamise kohustus aastateks 2008–2012, võrreldes 1990. aastaga. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002, see jõustus 16. veebruaril 2005. K. p. sisaldas ka kolme nn paindlikku mehhanismi, mis võimaldas jõuda seatud eesmärkideni majanduslikult tõhusaimal viisil: heitkogustega kauplemine, ühisrakendus ja puhta arengu mehhanism. Eesti puhul rakendusid kaks esimest mehhanismi.
Migrant - on välisriiki asunud elama enam kui üheks aastaks, olenemata põhjustest ja sellest, kas ränne on ühe- või mitmekordne.
Migratsioon ehk rahvastiku ränne - on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elu- või töökoha leidmiseks.
Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid - rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid.
Rahvastik – teatud piirkonnas (nt riigis, maakonnas, linnas, vallas) elavad inimesed.
Ränne ehk migratsioon - on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel ehk tähendab igasugust inimeste rändamist ühest kohast teise.
Pagulane - inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st elama kodumaalt eemal võõrsil, (inimesed, kes on kodumaalt pagendatud või sunnitud sealt lahkuma tagakiusamise, sõja, looduskatastroofide vms tõttu).
Põgenik - vastavalt Genfi konventsioonile (1951, ÜRO Peaassamblee) on põgenik isik, kes lahkub oma päritoluriigist põhjendatud hirmu tõttu, kartes tagakiusamist rassi, religioosse kuuluvuse, rahvuse, teatud ühiskondlikku gruppi kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu ning vajab kaitset oma asukohariigilt. Asukohariik peab hindama ohu olemasolu ja tagakiusamise tõenäosust repatrieerimise korral.
Sisseränne ehk immigratsioon – mujalt tulevate inimeste alaliselt või pikemaks ajaks elama asumine mingisse riiki
Sundränne – olukord, kus inimesed on sunnitud oma elukohta vahetama enamasti looduslikel või poliitilistel põhjustel.
Vabatahtlik ränne – olukord, kus inimesed kolivad ühest kohast teise oma vabal soovil.
Väljaränne ehk emigratsioon – kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks võõrsile siirdumine.
Mõisted leheküljelt:
Säästva arengu sõnaseletusi