Puhumas on uued tuuled!

Heihopsti!

Parem hilja kui mitte kunagi, või mis :D?

Ma olen hakanud nüüd aru saama, miks nii paljude VÕP-ide blogid aasta jooksul ära vajuvad. Vahetusaasta on tõesti nii-nii tegus kogemus, et lihtsalt ei ole võimalik kõike uut ja huvitavat kirja panna. Aga kuskilt tuleb ju alustada - miks siis mitte praegusest hetkest?

Tähtsamad uudised kõigepealt: ma vahetasin eelmisest esmaspäevast klassi!! Olen nüüdseks juba veidi üle nädala õppinud liceo artistico's ehk kunstisuunal ja ütleme nii, et vahvamat kooli poleks ma osanud uneski näha! Kõnealune suund kuulub idee poolest varasema klassiga sama gümnaasiumi alla, kuid asub eraldi hoones. Mulle endale näib, nagu oleksin sattunud täiesti uude kooli: nii õhkkonna, sõpside, koolimaja väljanägemise kui ka õpetajate mõttes.

Vastaksin siin vahepeal ära ka kõige kipitavamale küsimusele: miks?

Ütleme nii, et linguistico ehk keeltesuund ei olnud lihtsalt minu jaoks loodud. Mõistan, miks algul sinna sattusin: jõudsin ju vahetusaastalegi eelkõige tänu uudishimule teiste kultuuride ja keelte vastu. Siiski ei tundnud ma ennast hästi klassis, mille õppekava keerles võõrkeelte ümber, millest 2/3 polnud ma kunagi õppinud (hispaania ja prantsuse keeled) ning kus tänu EsaBac programmile toimusid ka ajalootunnid prantsuse keeles. Ausalt öeldes leidus ka nipet-näpet muid muresid, kuid eks neid leidu kõikjal, otsustavaks sai lõpuks siiski õppekava ebasobivus...

Niisiis, mis on muutunud? Esimese punktina tooksin välja, et tunniplaan on lihtsalt suurepärane: meil on absoluutselt iga päev kaks tundi joonistamiseks! Seega üle kolmandiku koolis veedetud ajast saame tegeleda praktiliste ülesannetega. Olen alustanud ka juba oma esimese projektiga: proovin must-valgelt paberile jäädvustada esimese korruse koridoris asuvat skulptuuri ,,Torso del Belvedere". 

Järgmine uudis: ka laupäev on koolipäev! Tänuväärsel kombel on siis vaid 5 tundi (ülejäänud päevadel 6) ja needki üsna kerged: 2 h joonistamist, 1 h ajalugu ja 2 h kehalist kasvatust. Kui tunnid üle lugeda, siis nädala peale on meil kokku:

• 12 h joonistamist,

• 4 h itaalia keelt,

• 3 h kunstiajalugu ja inglise keelt,

• 2 h keemiat, füüsikat, matemaatikat, ajalugu, filosoofiat ja kehalist kasvatust.

Koolimaja ise on rikkalikult kaunistanud praeguste ja varasemate õpilaste töödega ning terve esimene korrus on täidetud kunsti- ja skulptuuriklassidega. Nii kaaslased kui ka õpetajad on läbi ja lõhki loomeinimesed: imeägedalt julgete riietumisstiilide, soengute ja mõttelaadidega. Õpetajad seletavad materjali tihti väga energiliselt, jalutavad ringi, istuvad laudadel ja žestikuleerivad nii mis jaksavad.

Ka klassiga on mul tõeliselt vedanud, kohe esimesest päevast peale tundsin end hästi koduselt ja teretulnult :)). Juba enne esimest tundi pisteti mulle klassi poolt pihku ,,tere-tulemast-croissant" ning tunti siirast huvi kes, kust, miks ja kuidas ma ikkagi siia välja jõudsin. Veel üks ääretult positiivne külg mu uue klassi juures on asjaolu, et reeglina ei karda keegi tunnis oma arvamust avaldada, esitleda põnevaid uuenduslikke ideid, kaitsta oma vaatepunkte ning püüda mõista teiste omasid. Mulle endale tundub, et seda kõike toetab kooli veidi vabam akadeemiline õhkkond.

Seega jääb üle vaid üks küsimus: miks meil Eestis selliseid keskkoole pole, vabandage väga!?

Annan endale ka aru, et olen uues klassis veetnud vaid nädala aega ja esialgsed roosad prillid pole veel oma sära kaotanud, kuid eks sellist rõõmuperioodi on ka vahepeal vaja.

Kui aega saan, siis teen aegamööda eraldi postitusi ka vahepeal ette võetud suurematest seiklustest. Ärge üldse muretsege - kõik on isiklikus päevikus ilusti kirjas, seega midagi otseselt kaotsi ei lähe ;). Iga asi omal ajal...

A presto!

~Helena <3