Esimene nädal Itaalias!

Ciao a tutti!

Praeguseks hetkeks olen jõudnud keelelaagrisse juba ilusti sisse elada ja harjuda veidi ka itaalia keele ning kultuuriga enda ümber. 

Niisiis, räägime igapäevaelust...

Elame ühes armsas kollases külalistemajas. Aias sibavad ringi kukk ja kanad, lambad ja koerad, seintel võib märgata sisalikke. Kohe maja ees kõrgub majesteetlik tuledes palmipuu, mis ei lase ära unustada, et viibime ikkagi lõunamaal. Kirikukellad annavad märku nii täistundide kui ka pühapäevade saabumisest. Õnneks mina olen üks vähestest, kes magab piisavalt sügavalt, et mitte kuulda esimest helinat hommikul kell seitse.

Hommikusöök on 8.30 ajal ning see on alati itaaliapäraselt magus: biskviitkook, küpsised ja pisikesed keeksikesed. Õnneks pakutakse ka jogurtit ning soovijatele lubati võimaldada ka soolast suupoolist (seda pakkumist pole veel keegi vastu võtnud). Juuakse kohviga piima (jah, Sa lugesid õigesti) ning kogu päeva vältel võime väikestesse topsidesse kapsli-espressot teha.

Meil on iga päev kaks kolmetunnist keeletundi, mis on iseenesest tohutult kasulikud, kuid võivad kohati üsna kurnavaks osutuda. Selle vastu aitab siesta, mida meil kollektiivses päevakavas küll pole, kuid peale lõunasööki olen peaaegu iga kord silma tunnikesesks looja lasknud. Keeletunnid ise on väga praktilised ja ma olen juba praegu õppinud kordades rohkem, kui algul oodata oskasin. Sattusin testi tulemusena kõrgema taseme keelegruppi, seega kaotan mõnikord tundides järje, kuid selle vastu aitavad naeratamine ja noogutamine lihtsalt suurepäraselt. Laagri mõlemad õpetajad on pärit Sitsiiliast: tohutult vahvad ja elavad tegelinskid –  ning niivõrd võimsa kehakeelega, et aru saamiseks pole sõnu teada vajagi.

Õhtuti koguneme me ligi tunnikeseks ringi, et kuulata nõuandeid Itaalia igapäevaelus toimetuleku osas, jagada muresid ja küsida küsimusi. Peale seda saame paari tunni vaba ajaga teha mida tahes: minu lemmikajaviiteks on kujunenud kohaliku kaardimängu scopa harjutamine.

Seltskond on siin ääretult rahvusvaheline: sakslased, ameeriklased, taanlased, prantslased, austerlane, austraallane, uruguaylane, šveitslane, soomlane ja loomulikult eestlased. Tohutult huvitav on kuulda lugusid eri riikide igapäevaelust ning arutleda nii ajaloosündmuste kui ka ühiskondlike ja poliitiliste probleemide üle.

Selleks korraks kõik, järgmine kord kirjutan juba pere juurest.

A presto!

~Helena <3