See on meie kodu järgmised kaks nädalat.
Lennureis Stockholmi kaudu kulges plaanipäraselt. Alustasime kell 7 Tallinnast ning Dublinisse saabusime kohaliku aja järgi kell 10, meie aja järgi kell 12. Ajavõit missugune! Hotelli registreerimine algas küll alles 6 tundi hiljem, kuid meie pagas võeti lahkesti hoiule ning me saime juba pisut ümbruskonnaga tutvuda. Dublin tervitas meid 14 soojakraadi, tugeva tuule, rohelise muru ja esimeste kevadlilledega.
Pika päeva järel olime õhtul kell 8 juba unised ning reisist väsinud ja jäime magama. Eks ajavahe mõjutas muidugi ka.
Selles koolis hakkamegi käima! 👏 Dublin Europass Teacher Academy. Mis meid nende uste taga küll ootab?
Tiina räägib sellest, kuidas eestlastele meeldib väga saunas käia...
... ja Merle sellest, kuidas eestlased armastavad koos laulda ja tantsida.
Mida võiks Soome pakkuda? Loomulikult lagritsat, Fazeri komme, murakamoosi ja mustikamahla.
Kas see kõik on tõesti Iirimaalt pärit? Skoonid üleval paremal nurgas kindlasti! 😋
Hommik algas jalutuskäiguga koolituspaika. Imestasime, et kell kaheksa hommikul olid tänavad peaaegu tühjad ja liiklus väga hõre. Hiljem selgus, et neil on riigipüha, mida Iirimaal on kombeks tähistada esmaspäeviti, mitte kindlal kuupäeval. Kohale jõudes tervitas meid koolitaja Emma O'Hare. Koolitus algas paaristööga, mille käigus me üksteisega tuttavaks saime. Meie esimese nädala kursusel on veel kaks õpetajat Saksamaalt, kaks õpetajat Hispaaniast ja üks õpetaja Soomest.
Järgnes sissejuhatus kursuse teemasse ning osalejate esitlused oma riikide traditsioonidest. Meie valisime Eestit esindama laulu- ja tantsupeo ning saunakultuuri. Üks oluline osa riigi kultuurist on kindlasti toit, millest saime osa nn. toidulaadal (Food Fair). Meie pakkusime loomulikult rukkileiba ürdivõi ja kiluga, mis meie üllatuseks osutus väga populaarseks. Lisaks olid veel kohukesed ja sõir, kusjuures viimane sobis suurepäraselt soomlaste pakutud murakamoosiga.
Koolituspäev lõppes kahetunnise linnatuuriga väga energilise giidi ja tema humoorikate lugude saatel. Saime kiire ülevaate Dublini kesklinnast ning hulganisti soovitusi, mida hiljem omal käel avastada võiks.
Keeks vasakul all nurgas on imehea. 🤗 Pärit Saksamaalt, Dresdenist.
Hispaania sink ja kartuliomlett. Midagi magusat ka.
Asjalik töö käib...
Üks ülesanne oli rääkida oma tüüpilistest kaasmaalastest - millised on eestlased... ?🤔
Iirimaal on kõik roheline! 💚 🟢 📗
Väga asjalik ja sisutihe koolituspäev. 🗣️💪
Rääkisime läbi erinevate tegevuste ja ülesannete sellest, kuidas õpetada keeletunnis mõnda teist õppeainet ja ainetunnis võõrkeelt. Ja muidugi täiendasime oma keeleoskust erinevate toredate väljenditega.
Päev möödus kiiresti ja koolipäeva lõpus läksime koos kursusekaaslastega einestama ühte väga toredasse pubisse - Searsons Pub.
Kooli ja elamiskoha vahemaa on umbes 3 km. Oleme siiani rõõmsalt jalgsi 🚶 kooli läinud ja tagasi tulnud. Iga päev saame kõvasti samme tehtud. See teeb meele rõõmsaks! 😄
Hiilisime täna ka meie majutusasutuse jõusaali - tegime seljad higiseks. See oli ka mõnus 🏋️ 💪
Kursusekaaslastega Searson pubis einestamas. Mega hea toit oli 😋
Keskel olevat raamatut on võimalik "lehitseda" ja lugeda; raamaturiiulis on mõned "rääkivad " raamatud.
Iirlased on väga uhked oma pubikultuuri üle. Kus iganes maailmas nad on kanda kinnitanud, leidub mõni Iiri pubi.
Üks meie koolituse märksõnadest on 4Cs - content (sisu/teema), communication (suhtlemine), cognition (tunnetamine), culture (kultuur). Kõike seda ja eelkõige viimast läksime otsima Dublini kaasaegseimasse muuseumi nimega EPIC. Kogemus oli tõesti eepiline (epic). Kolm tundi möödusid linnulennul. Muuseum jutustab iirlaste lugu läbi 20 teema ja on väga hästi läbimõeldud ülesehitusega ning tänapäevaselt interaktiivne. Soovitame kindlasti külastada, kui peaksite Dublinisse sattuma.
Iirlaste ajalugu läbib punase joonena emigratsioon, mida illustreerib installatsioon alates väikestest puupaatidest ja lõpetades tänapäevaste reisilennukitega. Millistes maailmajagudes on iirlaste kogukondi? Vastus - peaaegu kõikjal.
Veebruari algus Iirimaal. Samal ajal Eestis - ❄️🌨️
Pärastlõunal viis rong, millel on väga asjakohane nimi Dart (nool) meid Howth'i poolsaarele. See on Dublini osa, mis on säilitanud oma kalurikülale iseloomuliku välimuse. Seal on võimalik matkata mööda poolsaare äärt neljal erineva pikkusega rajal, mille algus kulgeb kõrgel kaljuserval (Cliff Walks). Merlele meenusid kohe Briti krimisarjad. Kes on neid vaadanud, teab ka, miks. 😨 Sellegipoolest olid vaated imelised - ühel pool sinakasroheline meri ja kõrged kivised kaljud ning teisel pool kõrgusesse ulatuvad kanarbikuga kaetud künkad. Absoluutselt vaimustav. Kokku kõndisime 8 km. Siis olid kõhud tühjad. Mida peaks kalurikülas sööma? Muidugi kala ja krõbekartuleid ehk fish'n'chips. Kalarestorane ja -kioskeid on seal igal sammul. 🐟🍟 Ja muidugi vedas meil ilmaga - sel päeval ei sadanudki vihma, oli peaaegu tuulevaikne ja nägime pisut päikestki.
Millist rada mööda minna? Võtame rohelise, sest Iirimaa ju ikkagi! ☘️
Üks näide, kuidas küsida õpilastelt tagasisidet - küsimusi visualiseerides.
Hommikul sadas ladinal, seega ei jäänud muud üle, kui ühe rohelise bussi peale astuda ning lasta end kooli sõidutada. Koolipäev oli taas väga asjalik ja sisukas. Kõigepealt jagasime oma muuseumielamusi, aga mitte niisama, vaid ikka CLIL meetodeid kasutades. Päeva teemaks oli "scaffolding" ehk ülesande püstitamine nii, et õpilane oleks võimalikult hästi toetatud. Pidevalt kordus lause: Õpilane ei alusta nullist (A student doesn't start from zero). Tuntud tõde, kuid mida selleks teha? Oli põnev koos tegutseda ja arutleda ning omavahel kogemusi jagada.
Lahendatud ülesanne. Mis keeles on ülemised laused? Aga sedelitel olevad laused?
Nädala viimane koolipäev! Happy Friday ☺️ 🥳
Võtsime kokku terve nädala jooksul õpitu - koostasime paarides/üksi/grupis CLIL (eesti keeles LAK õpe ehk lõimitud aine ja keeleõpe) meetodil põhineva õppematerjali näite. See oli paras väljakutse, aga saime hakkama 💪
Seejärel panime nädala teooria pildi sisse (see nõudis omajagu loomingulisust), aga valminud tööd olid mega ägedad ja loovad. Oleme uhked!
Täna ütlesime head aega neljale kursusekaaslasele, kes tegid nädalast kursust 😭. Saksa õpetaja Johannes jätkab meiega vapralt veel järgmisegi nädala. Eks see ole ikka nii, et tugevamad jäävad alles. Või siis need, kes peavad tohkem õppima. 😆
Üks väike argipäeva hämming ka - pidevalt tänaval kõndides torkab silma, et autod vuhisevad siin ilma juhita.... mida värki ?!? 😲 Hiljem muidugi selgub, et juht on kõrvalistmele trüginud... jumala imelik... 🤪 Aga pikapeale harjub ka sellega ära.
Suitsusaun - just nii kujutasid eestlased ja üks saksa õpetaja meie sellel nädalal õpitut.
Kahe hispaania ja ühe saksa õpetaja interpretatsioon nädala teooriast.
Soome kolleegi piltkujutis LAK- õppest (CLIL).
Need on väga head - soovitas õpetaja Emma!
Meie esimese nädala kursusekaaslased ja juhendaja Emma O'Hare (ees beeži pusaga).
Nagu päris Hollywood'is. Aga Iirimaale kohaselt lammastega.
Koeral õnnestus just kaks lammast karjast eraldada. Kusjuures just need, keda peremees soovis.
Puud on kenasti mäe otsas rivvi võtnud. Glendalough.
Treetop Walk. Tuul natuke kõigutas ka.
10-korruseline vaatetorn. Tõus on mööda spiraalset laia laudteed. Mõnus jalutuskäik. 🚶
Laupäeval viidi meid terveks päevaks Dublinist välja. Alustasime kell 8.30 Molly Malone'i kuju juurest. Ei olnud üldse liiga vara laupäeva kohta, sest ärkame ikka veel koduse aja järgi. Meid tervitas giid-bussijuht ja koos kümnekonna kaaslasega alustasime sõitu. Teel Dublinist välja tutvustas giid erinevaid olulisi maamärke iirlastele omase huumoriga.
Kõigepealt peatusime lambafarmis, mis giidi sõnul asus "in the middle of nowhere", aga meie meelest täitsa tavalises külas. Farmi peremees on ka lambakoerte koolitaja ning tema kaks koera näitasid meile heameelega oma oskusi ning imetlusväärset motivatsiooni ja täpsust, mida inimeste seas vist väga harva kohtab. 😀 Lambaid nägime päeva jooksul kõikjal, aga peremehe sõnul sisaldavad Iiri traditsioonilised kudumid küll kohalikke mustreid ja tööjõudu, aga mitte Iirimaal kasvatatud villa.
Järgmisena põikasime korraks sisse Hollywood'i, mis on küll väga pisike küla, kuid nime andnud suurele filmitööstusele. Üks Iirimaa väljarändaja nimetas uue elukoha Ameerikas koduküla järgi. Uut aadressi lihtsam meeles pidada. 😃 Samas on seosed filmitööstusega täiesti olemas, sest kohalik pubi uhkustab fotoga Meryl Streep'ist ja pubiomanikust Jim Tutty'st. Pubi nimi on loomulikult Tutty's.
Glendalough tähendab iiri keeles "kahe-järve-org" ja on kuulus oma matkaradade ning ilusate vaadete poolest. Meie tegime umbes tunniajase tiiru väiksema järve ümber (giid rohkem ei lubanud, muretses meie tervise pärast vist 😃). ja vaatasime kloostrivaremeid, mille juurde kuulub tänapäevalgi kasutuses olev surnuaed. Hollywoodist Glendalough'ni kulgeb palverändurite rada, mida giid ei soovitanud omapäi ette võtta, sest võõral on laiadel lagedatel nõmmedel väga kerge eksida.
Kirsiks tordil oli Avondale Treetop Walk, mis kulges umbes 20 m kõrgusel puude vahel ja sisaldas igasuguseid harivaid infotahvleid. Saime teada, et 20. saj alguses oli vaid 1% Iirimaast kaetud metsaga ja siis mõned ettevõtlikud inimesed algatasid metsade taastamise programme. Hetkel on metsaga kaetud 11% ja sellest vaid 2% looduslikud.
Jalutuskäik lõppes 168m kõrguse vaatetorniga. See on tõeliselt võimas ehitis ja kõige kõrgem platvorm asubki samal tasandil kõige kõrgemate puudega. Seega reaalselt treetop. 🌲Neil, kes veel suuremat adrenaliinilaksu soovivad või tahavad kiiremini alla jõuda, on võimalik liutoru kasutada. Kusjuures see oli väga populaarne. Meile piisas tugevatest tuulehoogudest kõige viimasel platvormil.
Jõudsimegi puulatvadesse! 🌲
Käes on pühapäev. No tore-tore! Puhkepäev.
Tegelikult on nii, et Merle ei tunne ennast hästi ja peab tubasel režiimil natukene kosuma 🤒. Seega tema plaan Lääne-Iirimaad avastada läks luhta.
Tiina töllerdas natukene linnapeal ringi - oli ilus päikseline päev ja sai ka õhema softshelli selga panna. Jalutuskäik jõe ääres ja poodlemine tõi lõpuks tohutu hulga kõnnitud kilomeetreid🚶🚶
Ha'penny Bridge ehk poole-penni sild - meie kodusild siin Dublinis. Just selle silla ääres me elame.
Majad on värvilised ja joonistusi täis, mõni neist kohe eriti kirju... ;)
Uus nädal! Uued kursusekaaslased + üks saksa õpetaja eelmisest nädalast.
Päev algas tutvumisega ja erinevate soojendus harjutustega, mida saame isegi hiljem kasutada... + põnevad grupitööd.
Lollipop-ladies ehk naised, kellel on käes stop-märgid, millega nad peatavad autod, et lapsed saaksid turvaliselt üle tee minna 😍
Meie selle nädala klassiruum - ootab uusi ja endisi õpilasi... 📚
Tutvumismäng
Näide ühest tööst, mille lõime koos grupiga - eesmärk oli koostada õpilastele grupitöö jaoks keeleline abimaterjal.
Selle nädala Food Fair ehk erinevate maade ja kultuuride toiduelamuste laat!
Siin demonstreeriti meile hurlingut - iirlaste meelis ja väga südamelähedane spordiala... Ärge küsige, kuidas - see oli keeruline ja veits veider... või noh, teistmoodi 😜
Teisipäev - jällegi üks sisutihe päev.
1) Kuidas aktiveerida aju? Väiksed vahepalad v harjutused õppimise vahele... erinevad võtted, mis on seotud motoorikaga (paarilisega )...
2) Kuidas arendada soravust (keeleõppes)? -
läbi erinevate sõnavaramängude (Näiteks: alias ja selle erinevad variandid;
õpetaja kui julgustav ja toetav abiline klassis (sõbralikja kaasav, mitte kriitiline);
erinevate harjumuste sisseviimine klassiruumis, mis toetab (lause/tegevuste algused, toetav keeleabi materjal jne);
kasutades paaris- ja grupitöö erinevaid mitmekesiseid võimalusi;
rikastada tunde erinevate multimeedia tekstidega (laulud, reklaamid, blogid, story'd - kõike, mida annab seostada tunni sisuga);
pidev tagasiside (konstruktiivne ja sõbralik) (näiteks tahvli nurka "Keelenurk/Language corner" - kuhu saab õpetaja märkida tunni jooksul tekkinud keelelised tähelepanekud/uues sõnad.
Kultuuriprogramm - Malahide'i külastus. Dublinist tunnise rongigsõidu kaugusel asuv väike armas mereäärne linn, kus saime nautida metsikuid merevaateid ja külastada Malahide'i lossi ja aeda.
Richard Talbotile kinkis kunagi kuningas Henri II Malahide'i maad ja sadama (tema teenete eest). Sellest ajast saati on seal tegutsenud Talbotid kuni 1973 a.-ni kui viimane järeltulija, kel pärijaid enam polnud, müüs selle lossi ja maad riigile.
Giid, kes lossi tutvustas, oli jällegi väga hea jutuga - oskas väga hästi edasi anda selle kohaga seotud inimeste elusid ja ajalugu... Saime taas huvitavaid asju ajaloost teada.
See sinine täpp ongi Malahide
Rannas võisime leida imekauneid merekarpe...
Malahide'i loss
Kolm kursusekaaslast Malahide'i lossi külastamas...
Käes on kümnes koolituspäev, on kolmapäev!
Teemad :
Kultuuriteemade lisamine oma LAK-tundidesse - 4C (content, communication, cognition, CULTURE)
Kuidas seda teha?
Tuhat + 1 erinevat võimalust (rollimängud sündmuste põhjal; naljad; toitude tutvustamine; traditsioonide tähistamine; spordialade tutvustamine; läbi filmi, tantsu, muusika...🎹🎷 jne, jne
Miks? Mis kasu sest saab?
Tolerantsuse, teadlikkuse, austuse, empaatia kasvatamine; silmaringi avardamine - kasvatame inimest! 🌲
Paremad teadmised sellest, kuidas elu erinevates maailmapaikades toimib - majandus, turism, jne.
Elukestva õppe ja huvi kasvatamine, hoidmine.
Nagu ikka, tegime erinevaid rühmatöid ja katsetasime teooriat läbi praktiliste tegevuste.
Lõbusaid vahepalu pakkus Foil Arms and Fog - vaata YouTube'st. Väga hea Iiri huumoriga poisid.
Ja mis võiks olla veel parem võimalus kultuuriga tutvumiseks, kui külastada kohalikke muuseume. Seekord valisime oma pärastlõunasteks tegevusteks National Gallery ja Guinness'i muuseumi.
Rahvusgalerii jaoks oleksime pidanud kindlasti rohkem aega planeerima. Ja ega maalide vaatamisel olegi võimalik kõike endasse talletada. Tõdesime taas, et muuseum on üks tänuväärne koht, kus maalide mastaapsus eriti hästi esile tuleb. Muidugi võib galeriisid tänapäeval interneti teel külastada ja kogu maailma kunst tuleb koju kätte, kuid vahetu kogemus annab hoopiski erilise elamuse.
Guinnessi muuseum, mis on rajatud vanasse pruulikotta, annab ülevaate kõigest, mida Iirimaa kuulsaima õlle valmistamise, turustamise ja tarbimise kohta teadma peaks. Muuseum kulgeb läbi seitsme korruse ning lõpeb linna kohal kõrguva katuseterrassiga, kus saime pindi Guinnessi või muu karastusjoogi saatel kauneid vaateid nautida ning muuseumikogemusi jagada.
Meie asjalikud rühmatööd toredate kolleegidega Euroopast
Päeva lõpp Dublini katuste kohal.
Eelviimane koolituspäev. Oleme lõpusirgel!
Teemad:
Brainbreaks ehk õppimispausid aitavad ajul aktiivselt puhata ja arendavad loovust.
Üks veebileht, kust inglise keele tundideks ideid saada: https://www.prodigygame.com/main-en/blog/brain-breaks-for-kids/ Võimalik kohandada ka teisteks ainetundideks, kuid mõnel juhul võib mõte tõlkes kaduma minna.
Rühmatöö "placemat activity" meetodit kasutades aitab teema arutellu lisada erinevaid tegevusi ja visuaalset elementi. Meie teemaks oli emigratsioon, mis läbib Iirimaa ajalugu punase joonena. Rahvusvaheline seltskond võimaldab teemat vaadelda erinevate riikide vaatenurgast. Leidsime, et eestlasel ja iirlastel on palju sarnast, aga näiteks sakslased näevad teemat täiesti erinevalt. Mis on veel parem võimalus kultuuriliste erinevuste tundmaõppimiseks kui vahetu rahvusvaheline koostöö?
Sõnade rühmitamine on ammu tuntud võte uute sõnade paremaks meeldejätmiseks. Aga kui sa pead rühmitama majandussõnavara viie värvi järgi? Kuidas? Pole võimalik? Selgus, et on ja rühmas oli päris lõbus vaielda ning üksteisele põhjendada, miks "krediitkaart" on kollane või "saldo" must. Teoreetilises mõttes ühendab selline harjutus taas kõiki LAK- CLIL põhimõtteid.
Koolipäeva viimases osas jälgisime, kuidas Emma mängleva kergusega ülesannete ja tunnikavade loomiseks tehisintellekti kasutab ning katsetasime ise ka. Huvitav, miks meil küll nii hästi välja ei tule? 🙄 Huvi on igatahes tekitatud ja katsetused jätkuvad. Kõige rohkem meeldis meile Twee, mis on loodud spetsiaalselt inglise keele õpetajatele. Eduaide ja Diffit on mõeldud abiks kõigile õpetajatele, aga kasutamine eeldab siiski inglise keele oskust.
Seekordne kultuuriprogramm piirdus lõunasöögiga koolimaja lähedal asuvas Searsoni pubis, eesmärgiga ära proovida iirlaste ühepajatoit (Irish stew), mida nad erinevalt meist valmistavad lambalihast. Väljanägemine pole ehk isuäratav, kuid vähemalt Searsonis maitses see koos kohapeal küpsetatud Guinnessi leivaga suurepäraselt.
Päikeseloojang kostitas meid imeliste vaadetega.
Ja ongi käes meie viimane koolipäev! Viimane hommikune jalutuskäik kooli. Dublin on selle kahe nädala jooksul meile koduseks saanud, kuid natuke on ikka koduigatsust ka juba.
Alustasime veel mõne sõnavaraharjutusega. Neid saab tegelikult kasutada ka tavalises ainetunnis, sest nii loodus-, sotsiaal- kui ka reaalainetes on palju mõisteid, mida õpilased emakeeleski eelnevalt õppima peavad.
Iga grupp sai paki sõnakaarte kindlal teemal - matemaatika, IT, bioloogia, kunst, jne. Ülesandeks luua ise mingi tunnuse alusel sõnarühmad ja seejärel püüda ära arvata, mille alusel teised grupid oma sõnu jagasid. Areneb loovus, suhtlemisoskus ja loomulikult sõnavara. Teine võimalus oli mõisteid üksteisele Aliase mängu põhimõttel selgitada. Kuidas selgitada sõna "liitmine"? Lihtne, eks? Aga "funktsiooni graafik"?
Seejärel - kuidas jagada rolle rühmas, et kõik oleksid aktiivsed, kuidas kasutada keskkonda Classroom Screen, et tööd klassis efektiivselt juhtida.
Lõpuks kogu nädalat kokkuvõttev rühmatöö - millised on LAK õppe väljakutsed ja kuidas nendega hakkama saada.
Ja oligi käes pidulik hetk - tunnistused, tänusõnad, ühispilt. Lisaks saime kaasa kaks padletitäit materjali, mille abil hiljem õpitut meenutada ja kasutada.
Viimane õhtusöök oli eriti pidulik. Istusime kiriku rõdul, jälgisime allpool toimuvat melu, kuulasime traditsioonilist iiri muusikat elavas esituses, millega aeg-ajalt kaasnesid steptantsijate etteasted. Miks kirikus? Vastus on taaskasutus - mahajäetud kirikusse rajati kõrts, iiripäraselt muidugi "pub". Atmosfääri oli võimatu pildile püüda, pisut aimu saab siit: https://www.thechurch.ie/
Europass Teacher Academy Dublin - soovitame kindlasti! Meie kogemus oli super, meie koolitaja Emma väga hooliv ja professionaalne.
Pilt internetist: https://www.pinterest.com/pin/54043264263533770/
Alustasime koduteed kell 3.30. Meie jaoks oli tegemist väga varajase laupäeva hommikuga, kuid iirlaste jaoks ilmselt väga hilise reede õhtuga, sest kesklinna tänavad olid ikka veel rahvarohked. Lennujaamas märkasime, et telefon ei suutnud otsustada, millises ajavööndis püsida - Iiri või Eesti. Küllap tunnetas meie koduigatsust.
Otselend Ryanairiga möödus kiiresti - kõigest kolm tundi. Seejärel natuke ootamist Ülemistes ning rongiga koju! Esialgu oli pisut kummaline enda ümber eesti keelt kuulda. Õnneks sattus Ülemiste kohvikus meie kõrvallauda inglise keelt kõnelev paar, kes aitas keelevahet leevandada. Ajavahega läheb ilmselt pisut kauem.
Pildistamine küll enam meelde ei tulnud, seepärast laenatud foto.