Probleemid kuuldeaparaadiga
Vahelduva kuulmispuude puhul, nagu see Meniere`in haiguse juures on tavaline, vaheldub helitugevuse tase ja erinevate sageduste kuulmine. See tekitab suuri raskusi kuuldeaparaadi sobitamisel. Kasutama peaks kuuldeaparaati, milles on olemas 2-3 eelnevalt programmeeritud kuulmisprogrammi. Sellisel juhul võib hea kuulmisvõime puhul kasutada nõrka võimendust ja kuulmise tunduvalt halvenedes vajalikku helivõimendust ja helisagedust lihtsalt muuta ja kontrollida.
Aju kohanemisvõime – kuuldeaparaadiga harjumine nõuab aega
Aju harjutamine kuuldeaparaadiga nõuab aega ja tööd. Sa pead harjutama vähemalt 8 tundi päevas aasta jooksul, enne kui aju õpib eraldama sõnu. See sarnaneb uue keele õppimisega.
Kuulmise abivahendid
Ümbritsevate helidega seotud (Kuulmise abivahendid) – Need on abivahendid, mille abil võid kuulda erinevaid seadmeid mida sul on normaalselt raske kuulda. Need jagunevad kahte kategooriasse:
a] Kommunikatsiooniseadmed Kui sinul on raske eristada erinevatest seadmetest kuuldavat kõnet, nagu raadio, televiisor, telefon.
b] Alarm- ja märguandeseadmed Uksekell, äratuskell, telefonihelin, suitsuandur jne.
On olemas erinevaid seadmeid, mis võimendavad heli. Need parandavad kõnest arusaamist või muudavad heli visuaalselt või tunnetavalt arusaadavaks (valgussignaalid, vibratsioon)
Kommunikatsiooni treening
See osa sisaldab erinevaid iseõppimisvõimalusi, millest tuntuim on huultelt lugemine. Teised on kuulmist korvavad tehnikad, mis aitavad sul kuuulda paremini ja harjutavad sind helide ja tehnikate äratundmises. Nende abil suudad paremini jälgida vestlust. Kuulmistehnika hulka kuulub lai kogumik võimalusi, kaasa arvatud:
A] Sotsiaalse koostöö parandamine, nagu jutuajamise jooksul jutu täpsustamine küsimuste abil.
B] Füüsilise ümbruse parandamine, nagu kindlustamine, et tähtsamad jutuajamised viiakse läbi rahulikus ümbruses, kus puudub kaja või segav kõrvalheli.
C] Tähelepanekuvõimalus – võimalus jälgida kõneleja nägu, suuliigutusi ja kehakeelt.
D] Olukorra selgitamine – selgita teistele võimalusi, kuidas nad võivad olla sinu jaoks arusaadavamad.
E] Vältimine – teesklemine, et oled aru saanud kaasvestleja jutust, kui ilmselt ei ole tegemist millegi olulisega.
Kõiki neid harjutusi võidakse sooritada kahekõne puhul või rühmasiseses vestluses ja kui on võimalus kasutada eeltoodud meetodeid.
Võid alati muuta meelt hiljem
Mõned inimesed otsustavad ühel või teisel põhjusel, et nad ei ole piisvalt valmis või ei vaja mingit abi. See on arvestatav variant, mis ei peaks siiski takistama sul valida teraapiavõimalusi hiljem, kui oled ümber mõelnud..
5. Taustaheli kasutamine tinnituse vaigistamiseks
Tinnituse sümptomitega toimetulemine
Selles osas toome esile võimalused, mida sa võid kasutada, et õppida elama koos tinnitusega ilma ängistust tundmata.
Tinnituse ravis on palju kasutatud TRT-teraapiat, mille nimetus koosneb sõnadest Tinnitus Retraining Therapy - Tinnituse Ümberõpe (TÜ). Eesmärgiks on viia ellu niihästi patsiendi reageerimine tinnitusele, kui ka see, kuidas patsient tajub tinnitust. Teraapia põhiosa koosneb nõuannetest ja vestlusest ning tinnituse katmine heliteraapiaga ehk tinnituse maskeerimine. Tinnitust nõrgendab näiteks heligeneraator kõrvas, mis tuletab meelde kuuldeaparaati, töökohtadel tasane ümbrusheli (heliparfüüm) ja magamistubades kasvõi raadio kohin. Need helid otsekui võistlevad sisekõrvas tinnitusega ja tulemusena tinnitus nõrgeneb. TÜ-teraapia kasuteguris ei ole siiski veel jõutud üksmeelele.
Miks tinnitust võib katta teise heliga?
1950. aastatel püstitati vaiksesse ümbruskonda nn. maastikukontoreid. Alguses olid need vaiksed, kuid siis märgati, et ootamatu telefonihelin või lehekrabin naaberlaua ääres põhjustasid keskendumisraskusi teistele töötajatele. Peale seda tähelepanekut lisati kontoriruumidesse kunstlikku taustaheli umbes 45 dB helitugevusega. Töötulemused paranesid märgatavalt. Seda võib võrrelda tinnitusega, mille puhul väline helitaust peidab enda alla tinnituse. Väline heli põhjustab sisekõrva alusmembraani vibratsiooni, mis võistleb tinnitusega. Tinnitus on tavaliselt üsna nõrk, umbes 17 dB. Väline heli katab selle ja nõrgendab selle kuuldavust. Selle nähtuse nimeks on tinnitusmasker.
Tinnituse maskeerimine
Mis on tinnitusmasker?
Tinnitusmaskerina võib kasutada mistahes heliallikat, kuuldeaparaati, raadiot, õhuniisutajat jne. Isegi sisekõrvaimpalantaati kasutatakse raskematel juhtudel kuulmise kaotanud kõrva tinnituse maskeerimiseks. On olemas ka spetsiaalselt konstrueeritud tööstuslikke seadmeid, mille kohin maskeerib tinnitust. Umbes 10% abivajajatest saab püsivat abi tinnituse maskeritest.
Üldlevinud meetod on hoida magamistoas sisselülitatuna mõnda heliallikat, nagu õhuniisutajat, õhupuhastajat, raadiot või kõlarit. Patja asetatud spetsiaalne kõlar on otstarbekas, kui magamistoas magab rohkem, kui üks inimene. Sellisel juhul piisab kõrva asetamisest padjale, et tinnitus nõrgeneks.
Millist heli peaks kuulama?
Tinnituse maskeerimiseks on parim heli tasane kohin, mis katab erinevaid sagedusi ehk nn. valge müra. Selles ei pea olema mingit informatsiooni. Heli ei tohi olla liiga vali, kuna tinnitusega liitub sageli heli ülitundlikkus, eriti selle algstaadiumis. Sellisel juhul põhjustab vali heli valuaistingut.
Kas mulle sobib tinnitusmasker?
Tee järgnev harjutus. Istu võimalikult vaikses ruumis ja oota, kuni pulss on normaliseerunud. Hinda tinnituse ebameeldivust 10-pallise skaala järgi ja kirjuta saadud number üles. Peale seda võta matkaraadio, lülita sellele kõrvaklapid. Keera raadio jaamadevahelisele alale, kuni kuuled vaid kohinat. Kuula kohinat 2 minuti jooksul ja hinda tinnituse ebameeldivust uuesti sama skaala järgi. Kui leiad, et häirivus vähenes kahe palli võrra, on maskerist sulle kasu. Nüüd võid otsustada juba ise, millist vahendit kasutada maskerina või otsustad hankida tööstusliku. Kui sa ei ole siiani kasutanud kuuldeaparaati, siis on see või ka spetsiaalne tinnitusmasker sulle kasulik.
6. Lõdvestusharjutused
Tinnituse sümptomitega toimetulemine
Selles osas näitame, kuidas kasutada olemasolevaid võimalusi tinnitusega harjumiseks.
Kuidas harjutada lõdvestumist?
Tinnituse poolt tekitatud ängistust võib ravida rahustavate ravimitega ja unehäireid unerohtudega. Sellele võib lisada käitumisteraapia, mille abil tinnitus ei tundu enam häirivana. Ravi koosneb teraapilistest seanssidest, mida võib läbi viia ka interneti vahendusel. Kõige lihtsamad teraapiaseansid koosnevad lõdvestumise õppimisest. On täheldatud, et tegeliku teraapia ja interneti vahendusel toimuva teraapia vahel ei ole erilist vahet selle efektiivsuses. Ühtedele inimestele sobib paremini juhendatud teraapia, teised saavad sellega hakkama iseseisvalt.
Lõdvestusharjutused on tinnituse ravi põhialus. Tinnituse kõige kahjulikum efekt on ängistuse tekitamine. Ängistus vallandab stressireaktsiooni, mille puhul inimene alateadlikult kas võitleb või põgeneb ning ei oska enam kohaneda või lõdvestuda. On olemas vastavasisulist kirjandust, milles õpetatakse erinevaid lõdvestusharjutusi, mis põhinevad hingamise reguleerimisel, muusikakuulamisel, lõdvestava mõttemudeli loomisel, mantrate lausumisel jne. Kõikidel harjutustel on sama eesmärk – viia mõtted eemale oma probleemidest ja takistada oma probleemide esiletõstmist ja nende pidevat analüüsimist.
Sageli on lihtsam alustada lõdvestusharjutusi juhendite järgi
Mine vaiksesse ruumi. Istu mugavale toolile või põrandale. Võta käepärast klaas külma vett, otsi kõrvaklapid ja rahustav vaikne muusika. Sobib mediteerimiseks mõeldud või reikimuusika, mida võib leida internetist. Joo ära külm vesi, mis nõrgendab sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust. Hinga rahulikult ja aeglaselt sisse ja välja vähemalt 7 korda. Loe iga sisse- ja väljahingamise ajal 7-ni. Proovi püsida midagi mõtlemata. Ära analüüsi oma olukorda, lihtsalt ole nii. Las sinu mõtted rändavad, kuid ära pööra neile erilist tähelepanu. Asjad, mis meelde tulevad, mööduvad iseenesest, kui sa ei hakka neid mõttes edasi arendama. Kui sa hakkad pöörama liigset tähelepanu oma mõtetele, alusta uuesti hingamisharjutusega. Harjutuse pikkus peaks olema 15-20 minutit. Tee seda iga päev. Sobiva aja valid ise. Nädala pärast paned juba tähele, et sa ei kinnita tähelepanu oma probleemidele, vaid tunned selle asemel vabanemistunnet ja lõdvestumist. Märkad samas, et tinnitus ei häiri sinu keskendumist enam sellisel määral, nagu enne harjutust.
On olemas ka õpetus juhendatud meditatsioonist, mis võib mõne inimese jaoks olla soovitav alustusvorm. Tee kindlaks, kus on võimalik sellega tutvuda.
Miks tinnituse peale mõtlemine ei ole mõistlik?
Viis, kuidas sa mõtled tinnituse peale, mõjutab seda, kuidas sa reageerid tinnitusele. Mõned inimesed tunnetavad, et tinnitus on küll olemas, kuid kusagil eemal ja see ei häiri neid. Seega ei teki neil ka negatiivseid mõtteid sellest. Teised inimesed tajuvad tinnitust meelt ja mõttemailma purustava tegurina, nad pööravad pidevalt tähelepanu tinnitusele ja masenduvad. Selleks on vajalik teada, kuidas tinnitus tekib ja kuidas seda võib leevendada.
Head helid ja halvad helid
On tähtis aru saada, et tinnitust ei ole võimalik kõrvaldada või muuta, kuid on võimalik muuta seda, kuidas sellesse suhtuda ja sellele reageerida. Mõtle uksekella helina peale. Kuuled uksekella helisevat ja peale ukse avanemist näed lävel seisvat tundmatut inimest, kes nuttes ja kaeveldes räägib sulle autoavariist, mis just juhtus sinu maja ees. Järgmisel päeval heliseb uksekell uuesti ja naaber kaebab, et sinu aias olev puu on kukkunud tema auto peale. Mõni hetk hiljem heliseb uksekell taas. Milliseid mõtteid see sinus tekitab? Aga järgmisel päeval heliseb uksekell jälle ja hea tuttav, keda sa ei ole näinud aastaid, on tulnud sulle külla. Ja järgmisel päeval kõlab jälle uksekell ning keegi on saatnud sulle kimbu lilli. Hiljem heliseb uksekell jällegi. Kuidas suhtud sa sellesse helinasse nüüd? Ometi on küsimuses sama uksekell ja samasugune heli, kuid muutunud on sinu reaktsioon.
Suhtumist tinnitusse on võimalik muuta!
Tinnitus on heli, kuid see ei ohusta sind. Võid arendada mooduseid, millega muuta tinnitust vähem kuuldavaks ja häirivaks kasutades heliteraapiat. Võid õppida ka suhtuma teistmoodi. Neid soovitusi on lihtsam anda, kui neid ellu viia. Kõigil meil on ju oma mõtte- ja reageerimisviis. Aga kui me ise ei püüa muuta oma suhtumist tinnitusesse, siis ei muutu meie elus midagi.
Õpi lõdvestuma
Nädala möödudes muuda lõdvestusharjutusi. Seekord võta aluseks tinnitus. Kui sul esineb rohkem kui üks tinnitusheli, vali neist üks. Selline, mis kõige rohkem häirib. Jätka lõdvestuharjutusi normaalselt. Selle järele mõtle asjadele, mis tekitavad sinus heaolu tunde. See võib olla mõni sündmus, sinu abikaasa, lapsed, sõbrad või maastik, mis sulle on jätnud hea tunde. Mõtle nende helide peale, mis nende sündmuste, inimeste või paikadega seotud on. Vali üks neist, näiteks jalutuskäik metsas, puhkus mere ääres. Las tinnitus jääb tagaplaanile, mõtle vaid nende helide peale, mis sulle meenuvad. Lõpuks ühenda mõttes tinnitus ja heli, mille peale mõtlesid, omavahel. Korda neid harjutusi nii tihti, kui saad. Mõke kuu pärast ei tekita tinnitus sinule enam vastumeelsust. See on muutunud sinu osaks, se võib olla sinu sõber ja isegi selle kuulmine võib sind rahustada.
7. Tunde-elu reaktsioonide valitsemine ja muutmine
Tinnituse sümptomitega toimetulek
Selles osas toome esile võimalusi, mida sa võid kasutada, et võita tinnituse poolt tekitatud masendus
Tinnitus ja tunde-elu
Väga tähtis osa sinu tunde-elus on sellel, kuidas sa suhtud tinnitusse. Tinnitus põhjustab masendust, mis omakorda tekitab keskendumisraskusi, unetust ja stressi. Töö ei meeldi ja uue töökoha saamisel võib olla raskusi. Kartus toimetuleku pärast halveneb ja süveneb. Kartuse võitmiseks on välja töötatud erinevaid programme, nagu erinevaid lõdvestusteraapiaid, milles õpetatakse meele lõdvestamist ja lihaspinge kõrvaldamist. Sageli liitub sellega heliteraapia, mille jooksul kuulatakse vaikset muusikat puhkeasendis. Eriti edukaks lõdvestusteraapias on osutunud meditatsioon, milles lõdvestumise kõrval õpitakse kõrvaldama meelest tinnituse poolt tekitatud stress ja keskendumisraskused. Seda võib teha ka kodustes tingimustes.
Meditatsioon – tee tinnituse mõju vähendamiseks tunde-elus
Meditatsiooni on kasutatud mitmesuguste krooniliste haiguste raviks. Tervishoiusüsteem on võürdlemisi võimetu krooniliste haiguste ravis – meditsiin on suunatud sümptomite parandamisele, mitte nendega koos elamisele ja nendega toimetulekule. Kroonilise haiguse puhul on terviklik ravi sama tähtis, kui sümptomite leevendamine. Krooniline haigus lisab inimese haavatavustunnet. Kroonilisne haige suhtub soovitatud ravimeetoditesse teisiti, kui akuutset haigust põdev. Krooniline haigus, nagu Meniere`i haigus võib olla etteennustamatu haiguse intensiivsuse, kestvuse ja tegutsemisvõimetuse põhjustamise poolest. Kroonilise haigusega liitub palju stressi, mis võib olla tekkinud juba enne haigestumist või olla haigestumise tulemus. Inimestel, kes suudavad toime tulla stressiga, esinevad sümptomid kergemal kujul ja nende elukvaliteet paraneb. Meditatsioon kergendab krooniliste haiguste kulgu. On tõestatud, et meditatsioon vähendab ängistust, kegrendab valutalumist, parandab keskendumisvõimet ja vähendab sümptomite mõju.
Õpi mediteerima!
Meditatsiooni eesmärgiks on lahendada juhtumite ja sellega liituva tunde-elu vahelised seosed. Meditatsioon püüab vaigistama pidevalt esilekerkivaid tundeid ja rahustama meelt. Inimene ei reageeri enam ängistusega olukorrale ja sellega liituvale mälupildile.
Meditatsioonis keskendutakse käesolevale hetkele ja kohale. Mediteerija ei analüüsi ega kritiseeri olukorda. Selles hoidutakse mõtlemast minevikule ja tulevikule. Kinnitades tähelepanu käesolevale hetkele märkab mediteerija sisemisi ja väliseid asju, millega liitub ka osa tema alateadvusest. Meditatsioonis juhitakse meelt sellises suunas, et pidev kommenteerimine ja analüüsimine väheneb või kaob hoopis, ja et meel paneb tähele asju ja olukorde omistamata neile negatiivseid iseloomujooni. Mõtetele järgnevad tähelepanekud ilma nendega liituvate puuduste või eitavate omadusteta. Mediteerija meelde tuleb asju, kuid ta ei mõtle nende üle sütgavamalt järele..
Miks meditatsioon aitab?
Meditatsiooniga püütakse kõrvaldada tinnituse poolt tekitatud tunde-elu reaktsioonid – ängistus ja stress. Närviraja tasandil mediteerides kõrvaldatakse tinnitusega liituv ängistusrefleks käbinäärme ja hipokampuse vahel. Tinnitus muutub inimese osaks ja on sellega vastuvõetav sümptom – see ei ärrita ega masenda. Selliselt võib kuulata tinnituse erinevaid toone ja koguni imetleda seda. Meditatsioon erineb juhendatud teraapiast, kuna mediteerimise puhul on inimesel endal aktiivne osa ning ta tahab paraneda ja leida oma lahenduse probleemidele. Kui on mediteeritud 10 korda, tuleb arusaamine, mida meditatsioon endast kujutab. Kui seda on tehtud 100 korda, on selge meditatsioonitehnika. Kui aga see on jätkunud juba 1000 korda, on inimene õppinud märkama tinnituse ja masenduse vahelist ühendust. !0 000 korra järele on uuenenud närvitee muutunud juba püsivalt ja tinnituse ja ängistuse vaheline ühendus on katkenud. Tinnitusest on tulnud osa ”mina”-tundest ja see ei häiri enam.
Valmistu mediteerima!
Mediteerima ei pea sugugi vaikses ruumis, kindlal ajal või siduda seda hingamisharjutustega. Igaüks võib teha seda vastavalt soovile. Samuti ei ole selleks vajalik viia ennast vastavasse meeleollu – see tuleb mediteerimise käigus. Tähtis on vaid, et inimene suudab ennast vaimselt lõdvestada, eemaldada meelest mõtted ja soovi analüüsida või kommenteerida neid. Inimene võib mediteerida istudes, lamades, seistes, isegi kõndides või ühiskondlikus liiklusvahendis sõites. Tuleb hoiduda negatiivsetest mõtetest, näiteks: ”Buss on nii aeglane. Tahaksin olla juba kodus.”. Selle asemel võiks mõelda: ”Iga hetkega olen lähemal kodule.” Mediteerides pannakse küll tähele olukorda, kuid ei analüüsita neid. Igav ja aeglane bussisõit muutub siis võimaluseks pääseda koju. Sündmusest on tulnud positiivne. Iga tegevus, mida vaadeldakse kõrvalseisjana, küll teadlikult, kuid osutamata sündmusele liigselt tähelepanu, moodustab osa meditatsioonist.
Praktikas nõuab mediteerimine alguses kohta ja aega. Sellest arusaamine on esialgu raske ja vajab juhendamist. Algaja mediteerija peaks valima rahuliku koha ja aja, mil keegi teda ei sega. Alustamiseks peaks jooma klaasitäie külma vett. See on oluline sümpaatilise närvisüsteemi rahustamiseks. Järgmiseks tuleb istuda mugavasse tooli või olla selili põrandal. Järgmiseks hingab ta diafgragmat kasutades rahulikult sisse ja välja kümme korda. Iga sissehingamise jooksul loeb ta kümneni ja samuti väljahingamise puhul. Kui seejuures tekkivad mõtted, tuleb pikendada hingamisharjutusi, kuni jõutakse seisundini, mil mõtted on kadunud. Kui see on esialgu raske, püüa siiski mitte analüüsida tekkinud mõtteid, vaid lasta neil lihtsalt tekkida ja kaduda.
Mediteerimine ei ole keeruline, kuid vajab järjekindlust ja eelkõige tahet muuta oma elu paremaks.
