See salapärane tinnitus 

"Tinnitus ehk kõrvakohin on sageli esinev nähtus, millest siiski väga vähe teatakse, kuigi tinnitust kogeb maailmas suur hulk inimesi. Osalt on see sellepärast, et tinnituse täpseid tekkepõhjuseid ei teata ja teiseks sellepärast, et tinnituse jaoks ei ole siiani veel meditsiinilist ravi. Paljudes meditsiiniringkondades ei peeta seni tinnitust elukvaliteeti halvendavaks nähtuseks."

     Rootsi meditsiiniajakirjast Medicinsk Vetenskap

     Agnes Lindsblad, Stockholm, 2018

​

​Sisukord

       1. Mis on tinnitus?

​            Kui vali on tinnitusheli?

            Kas tinnitust on võimalik mõõta?

            Küsimustikud, millega hinnatakse tinnituse raskust

            Ettevaatusabinõud, millega võite vältida tinnituse tekkimist

​       2. Millist heli kuuleb inimene, kui tal on tinnitus?

​       3. Subjektiivne ja objektiivne tinnitus

       4. Somatosensoorne tinnitus

             Kas objektiivne ja somatosensoorne tinnitus on kattuvad mõisted?

​       5. Kuidas tekib tinnitus?

       6. Kui laialt on tinnitus levinud?

​       7. Haigused, mis võivad põhjustada tinnituse

​       8. Tinnitust põhjustavad haigused tabelina

       9. Kui tinnitus tekkis

             Millal pöörduda kiiresti arsti poole

      10. Miks tinnitus ärritab?

      11. Tinnituse ravi

​      12. Platseebo ja notseebo

​      13. Kas meditsiin on võimetu?

              Milliseid vahendeid pakutakse tinnituse leevendamiseks

​               Lenire`i seade

      14. Mida pakub meile kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT)?

      15. Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (ACT)

      16. Mis on tinnituse ümberõppe teraapia (TRT)?

      17. Mida uut on silmapiiril tinnituse ravi suhtes?​

              Kas uuringud ravimpreparaatide väljatöötamise kohta on vilja kandnud?

      18. Isiklikud kogemused

      19. Kordamine on tarkuse ema

​              Heligeneraator, millega saate kontrollida oma tinnituse helisagedust

Tinnituse hindamiseks on välja töötatud mitu standardiseeritud küsimustikku, mille eesmärk on mõõta tinnituse raskust, mõju elukvaliteedile ja jälgida muutusi ravi käigus. Kõige tuntumad ja laialdasemalt kasutatavad on järgmised:

1. Tinnitus Handicap Inventory (THI)

• 25 küsimust.

• Mõõdab tinnituse mõju kolmes valdkonnas: funktsionaalne, emotsionaalne ja katastroofiline.

• Punktisüsteem annab hinnangu: kerge, mõõdukas, raske või väga raske tinnituse mõju.

• Kõige sagedamini kasutatav kliinikas ja teadustöös.

2. Tinnitus Functional Index (TFI)

• 25 küsimust.

• Mõõdab 8 aladomeeni: näiteks unehäired, kognitiivne koormus, emotsionaalne distress, elukvaliteet.

• Väga tundlik ravi mõju hindamisel.

3. Tinnitus Questionnaire (TQ, Hallam)

• 52 või lühem 12 küsimusega versioon.

• Hindab tinnituse raskust ja psühholoogilist mõju (ärevus, depressioon, somaatilised sümptomid).

4. Tinnitus Severity Index (TSI)

• Vähem levinud, mõõdab igapäevaseid raskusi ja tinnituse häirivust.

Kliinilises praktikas kasutatakse kõige sagedamini THI või TFI, sest need on valideeritud ja tõlgitud paljudesse keeltesse.

Tinnituse intensiivsuse mõõtmise küsimustik (THI)

Tinnitus Handicap Inventory (THI) küsimustik eesti keeles.

Patsient vastab iga küsimuse kohta: 

Jah (4 punkti),

 Mõnikord (2 punkti), 

Ei (0 punkti).

_________________________________________________________

 1. Kas Teil on raskusi magama jäämisega tinnituse tõttu?

 2. Kas Teie tinnitus paneb Teid ärrituma?

 3. Kas Te tunnete, et tinnitus raskendab Teie keskendumisvõimet?

 4. Kas Te leiate, et tinnituse tõttu on raske kuulda, mida teised räägivad?

 5. Kas tinnitus muudab Teid vihasemaks?

 6. Kas Te tunnete, et tinnitus takistab Teil nautida sotsiaalseid tegevusi (nt restoranid, peod)?

 7. Kas Te tunnete, et tinnitus mõjutab Teie töövõimet?

 8. Kas Te tunnete end masendununa tinnituse tõttu?

 9. Kas tinnitus segab Teid lugemisel?

10. Kas Te väldite inimeste seltskonda tinnituse tõttu?

11. Kas tinnitus põhjustab Teil raskusi lõõgastumisel?

12. Kas tinnitus viib Teid meeleheitele?

13. Kas tinnitus segab Teid igapäevaelu tegevustes?

14. Kas tinnitus häirib Teid, kui olete vaikses ruumis?

15. Kas Te tunnete, et tinnitus vähendab Teie kontrolli oma elu üle?

16. Kas tinnitus muudab Teid ärevaks?

17. Kas tinnitus segab Teid kodustes tegemistes?

18. Kas Te tunnete, et tinnitus muudab Teid kurnatuks?

19. Kas tinnitus segab Teid puhkehetkedel?

20. Kas tinnitus takistab Teid nautimast koosveedtud aega oma pere ja sõpradega?

21. Kas tinnitus põhjustab Teis meeleolu kõikumisi?

22. Kas Te tunnete, et tinnitus tekitab Teile stressi?

23. Kas tinnitus häirib Teid, kui soovite keskenduda millelegi olulisele?

24. Kas tinnitus paneb Teid tundma, et Teie elu on kontrolli alt väljas?

25. Kas Te tunnete, et tinnitus on katastroofiline probleem Teie jaoks?

Hindamine

• Vastused: Jah = 4, Mõnikord = 2, Ei = 0.

• Maksimaalne skoor: 100.

• Tulemuse tõlgendamine:

  • 0–16: kerge (ei vaja tingimata sekkumist)

  • 18–36: kerge-mõõdukas

  • 38–56: mõõdukas

  • 58–76: raske

  • 78–100: väga raske

Ettevaatusabinõud, millega võite vältida tinnituse tekkimist?

​Müra vältimine või valjude helidega kokkupuute vähendamine aitab tinnitust ennetada või hallata. Siin on mõned strateegiad:

1. Kandke kõrvakaitseid: kasutage kõrvatroppe või kõrvaklappe mürarikastes keskkondades, näiteks kontsertidel, ehitusplatsidel või elektriliste tööriistade kasutamisel.

2. Vähendage helitugevust: hoidke helitugevust madalana, kui kuulate muusikat kõrvaklappidega.

3. Tehke pause: andke oma kõrvadele puhkust valjudest helidest, tehes regulaarselt pause vaiksemas keskkonnas.

4. Jälgige mürataset: olge teadlik oma keskkonna müratasemest ja astuge vajadusel samme müraga kokkupuute vähendamiseks. Laadige oma mobiiltelefoni keskkonna mürataseme mõõtmiseks nt Decibell Meter ja kontrollige, milline on teid ümbritsev müratase. Kui see ületab 85 dB, on kindlasti põhjust mõelda oma kuulmise kaitsmisele.   

5. Vältige pikaajalist kokkupuudet müraga: piirake oma aega mürarikastes keskkondades viibimisel, et vähendada mürast põhjustatud kuulmiskahjustuste ohtu.

Kuulmiskaitset tasub hakata tõsiselt kaaluma juba üsna madalate müratasemete puhul, kui kokkupuude kestab pikalt.

Oluline piir on 85 dB.

• Seda peetakse rahvusvaheliselt ohupiiriks tööohutuses: kui töötaja on sellises müras rohkem kui 8 tundi päevas, peab tööandja tagama kuulmiskaitse.

• 85 dB vastab umbes tiheda liikluse või lähedal töötava tolmuimeja mürale.

Madalamad piirid, millega arvestada:

• 70 dB ja alla selle → üldiselt peetakse kuulmisele ohutuks isegi pikaajalisel kokkupuutel (nt tavaline kõne, nõrk liiklusmüra).

• 75–80 dB → pikaajaline viibimine (mitu tundi iga päev) võib tekitada väsimust ja mõnel juhul pikaajaliselt ka kuulmisriski.

• 85 dB ja rohkem → juba vajab kaitset. Mida valjem, seda lühem aeg ohutu:

  • 88 dB → max 4 h

  • 91 dB → max 2 h

  • 94 dB → max 1 h

  • 100 dB → vaid 15 minutit ilma kaitseta

Praktiline meelespea:

• Kui pead vestlemiseks häält tõstma, on müra juba ~85 dB või rohkem → siis tasub kasutada kõrvatroppe või mürasummutavaid kõrvaklappe.​

​​NB! Ärge kasutage kõrvatroppe, kui keskkonna heli ei ole liiga vali. Selline "igaks juhuks" kõrvatroppide kasutamine võib tinnitust halvendada.

• Kui pärast mürarikkas keskkonnas viibimist tunned kõrvus kohinat (tinnitus) või kuulmine tundub summutatud, on juba toimunud ajutine kuulmiskahjustus. See on märk, et järgmisel korral peab kõrvu kindlasti kaitsma.

• Kuulmiskaitset tasub igaks juhuks kasutada juba alates 80 dB, kui sellise müratasemega keskkonnas viibimine kestab pikalt.

___________________________         

Nende sammude saate aidata kaitsta oma kuulmist ja vähendada tinnituse tekkimise või olemasolevate sümptomite süvenemise riski.

Muusika kuulamine kõrvaklappidega

Kõrvaklappide kasutamisel räägitakse sageli nn „60–60–60 reeglist” (mõnikord ka ainult „60–60” reeglist). See on lihtne meelespea, kuidas vältida kuulmiskahjustusi.

60–60–60 reegel tähendab:

1. Helitugevus kuni 60% maksimaalsest.

2. Kuulamise aeg korraga mitte üle 60 minuti.

3. Pärast kuulamist vähemalt 60 minutit pausi, et kõrvad saaksid puhata.

See aitab vähendada riski, et pidev või liiga vali muusika kahjustab kuulmist ja võib pikemas perspektiivis põhjustada ka tinnitust või kuulmise langust.

Praktilised nipid, kuidas 60–60–60 reeglit kõrvaklappide kasutamisel jälgida:

Helitugevuse kontroll (60%)

• Nutitelefonis piiraja: enamikes telefonides on helitugevuse piiraja või „kuulmiskaitse” seade, mis ei luba üle 60–70% helitugevust.

• Test oma kõrvaga: kui kuuled kõrvaklappidega muusika kuulamise ajal veel kõrvalist juttu, on tase pigem ohutu. Kui mitte – on liiga vali.

Kuulamise aeg (60 min)

• Taimer või meeldetuletus: pane telefonis äratus/timer 60 minutiks.

• Kuulamise jälgimine: Spotify, YouTube ja muud rakendused näitavad ekraaniaja või kuulamisstatistikat, mis aitab piiri pidada.

Paus kõrvadele (60 min)

• Planeeri pausid: pärast tundi muusikat või podcaste tee vähemalt tunniajane paus.

• Vaikuse hetked: ära asenda muusikat kohe televiisori või muu müraga – lase kõrvadel puhata.

• Parem lahendus rahvarohkes kohas: kui kuulad muusikat näiteks bussis või rongis, kasuta mürasummutavaid kõrvaklappe. Nii ei pea sa heli liiga valjuks keerama.

 Lisaboonus-nipid

• Vaheta aeg-ajalt klapid üle pea käivate ja kõrvasiseste klappide vahel – nii ei saa kõrvakanal pidevalt sama survet.

• Kui pärast kuulamist tunned kohinat, vilet või summutatud kuulmist, on see märk, et heli oli liiga vali või kuulamisaeg liiga pikk.

2. Millist heli kuuleb inimene, kui tal on tinnitus?​

Olen kohanud inimesi, kes ütlevad: "Jah, mul on küll mingi vile kõrvas, kuid tinnitust mul ei ole!" 

Tinnitusheli esineb tegelikult väga mitmesuguses vormis. See võib olla kohin, sumin, vile, pasunaheli, undamine, praksumine. Harvemal juhul kuuleb inimene muusikat (muusikaline hallutsinatsioon) või inimhääli. Heli tüübist olenemata loetakse sellist, ainult ühele inimesele kuuldavat heli, tinnituseks.

​Tinnitus võib olla pidev või katkendlik. Heli asukoht võib muutuda ja olla kuuldav  kord ühes või teises kõrvas, mõlemas korraga või üldse mitte kõrvades.

Algstaadiumis vaheldub tinnituseheli sagedus tihti. Hijem, olles kestnud aastaid, jääb tinnitus tavaliselt püsima mingile kindlale sagedusele, kuigi see ei ole reegel.     

Tinnitus esineb harva puhta toonina. Enamasti on tegemist mitme sageduse kooslusega. Tinnitus võib olla ka erineva valjusega, kusjuures tinnituse valjus võib päeva jooksul muutuda väga suures vahemikus, olles ajuti peaaegu kuuldamatu, kuid juba viie minuti pärast võib see saavutada täisvõimsuse. Seda võib juhtuda mitu korda päevas. Põhiliselt on see tingitud inimese füüsilisest või vaimsest olukorrast. Tinnituse valjusele aitab kaasa füüsiline pingutus, stress, ärevus, meeleolu muutus.

Kui inimene kogeb esmakordselt tinnitust, siis tundub talle, et see esineb tavaliselt ühes kõrvas. Alles hiljem siirdub see ka teise kõrva ja peale pikemat „tutvust” võib seda kuulda ka mujal, kui ainult kõrvus. Miks see on nii, on väga lihtsalt selgitatav. Asi on nimelt selles, et kuigi kõrv on helide vastuvõtja, ei „kuule” kõrv ise tegelikult midagi. Tema ainuke ülesanne on koguda kokku temasse suunduvad helilained, muuta need elektrilisteks impulssideks ja suunata need kuulmisnärvi kaudu aju kuulmiskeskusesse, kus heli kuuldavaks muudetakse ja see oma mõtestatuse saab. Seega toimub suurem osa heliprotsesse kõrvast hoopis eemal. Tinnitus aga ei ole tegelik heli, vaid närvisüsteemi signaal. Isegi kui algne põhjus on sisekõrvas (nt kuulmerakkude kahjustus, Meniere’i tõbi), toimub helitaju töötlemine kuulmisteedes ja ajukoores. Inimene on aga sündimisest saadik seostanud kuulmist kõrvadega ja sellpärast on ta ka kindel, et heli peab sealt pärinema.

Kindlasti peab märkima, et tinnitus on väga individuaalne ja võib esineda igal inimesel erinevalt.

Paljud tinnituse patsiendid on märganud, et tinnitusheli valjus võib sõltuda ilmastikuoludest. Teaduslikke uuringuid on selle kohta vähe, aga on välja toodud mitmeid võimalikke seoseid:

• Õhurõhk ja niiskus – kiire õhurõhu langus (nt enne tormi) või kõrge õhuniiskus võivad mõjutada sisekõrva vedeliku tasakaalu. See võib eriti tugevalt mõjutada neid, kelle tinnitus on seotud Meniere’i tõvega.

• Temperatuur – mõni inimene tunneb sümptomeid külmal ja niiskel ajal rohkem.

• Allergiad ja hooajalised muutused – kevadel ja sügisel võivad allergiad ja ninakinnisus suurendada survet kõrvas ning seeläbi ka tinnitust.​

Oluline on teada, et selline mõju on väga individuaalne – mõne inimese jaoks ei ole ilmastikul üldse mingit seost tinnitusega, teisel aga on kõikumine üsna märgatav.

3. Subjektiivne ja objektiivne tinnitus

Tinnitus tähendab helide kuulmist kõrvus või peas ilma välise heliallikata, kuid selle põhjused ja vormid on erinevad. Üks olulisemaid eristusi on subjektiivne ja objektiivne tinnitus.

Subjektiivne tinnitus on heli, mida kuuleb ainult inimene ise. Väljastpoolt ei ole seda võimalik mõõta ega kuulda. See on kõige tavalisem tinnituse tüüp, mis moodustab umbes 90–95% kõigist tinnitusjuhtudest.

Selle tekitajaks on kuulmiskahjustus (vananemine, müra, trauma), sisekõrva haigused (nt Ménière’i tõbi), ravimite kõrvaltoimed, stress, väsimus või vereringehäired. Subjektiivsele tinnitusele on iseloomulik püsiv või perioodiline heli peas, mis muutub sageli sõltuvalt stressist, unekvaliteedist või keskkonna mürast. Selline tinnitus ei ole teistele tajutav lihtsal põhjusel – seda heli ei eksisteeri tegelikkuses.

Objektiivne tinnitus on võrreldes subjektiivse tinnitusega haruldasem nähtus. See on heli, mida võib kuulda ka arst või teine inimene spetsiaalse seadme või mõnikord isegi tavalise stetoskoobiga. See tähendab, et heli tekib tegelikult füüsiliselt kehas, näiteks veresoontes või lihastes. Põhjused: veresoonte anomaaliad (pulseeriv tinnitus), lihaste spasmid keskkõrvas või peapiirkonnas, mõnikord kasvajad või veresoonte väärarengud.

Objektiivsele tinnitusele on iseloomuliks nähtuseks pulseerimine pulsisagedusega sünkroonis, see võib kõlada nagu klõpsud või rütmiline müra, mida arst võib reaalselt registreerida. Kuna põhjus on füüsiline ja objektiivne, on sageli võimalik meditsiiniline ravi: veresoone korrigeerimine, lihasspasmide leevendamine, harvadel juhtudel kirurgiline sekkumine.

Võrdlus

Kokkuvõte

• Subjektiivne tinnitus on kõige levinum – heli on olemas vaid inimese enda tajus ning see seostub enamasti kuulmis- või närvisüsteemi muutustega.

• Objektiivne tinnitus on haruldane ja füüsiline – heli tekib kehas reaalselt ning seda saab ka mõõta.

• Õige diagnoosi jaoks on oluline arsti konsultatsioon, sest just objektiivne tinnitus võib olla ravitav, samas kui subjektiivse puhul keskendutakse enamasti sümptomite leevendamisele ja elukvaliteedi parandamisele.

4. ​Somatosensoorne tinnitus

​Somatosensoorne tinnitus on üks tinnituse alatüüp, mis erineb klassikalisest „kuulmiskahjustuse järgse“ tinnituse vormist.

Mis see on?

• Somatosensoorne tinnitus tekib siis, kui kõrva helitaju mõjutavad mitte ainult kuulmisorganid, vaid ka kaela-, lõua- või lõualuu-lihased ja närvid.

• See  tähendab, et tinnitus on seotud keha liigutuste või pingetega – nt kaela, lõualuu, hammaste või isegi kehahoiaku kaudu.

Kuidas see tekib?

• Närvisüsteemis on ristühendused kuulmisnärvi ja kaela/lõualuu närvide vahel.

• Kui seal on häire või pinge (nt lihaspinge, trauma, närviärritus), võib aju seda tõlgendada lisaks ka kuulmishelina → tulemuseks tinnitus.

Iseloomulikud tunnused

Somatosensoorse tinnituse puhul on tüüpiline, et heli muutub, kui liigutad pead, kaela või lõuga, võib süveneda hammaste kokkusurumisel, kaela pööramisel või neelamisel ning sageli kaasneb kaela- või lõualuu pinge, trauma või hambumusprobleemid.

Põhjused ja riskitegurid

• Kaelatraumad või lihaspinge (nt pärast õnnetust või arvuti taga sundasendit)

• Temporomandibulaarse liigese (TMJ) häired ehk lõualiigese probleemid

• Hamba- ja hambumusanomaaliad. Üsna sageliesinev olukord on see, et ülemine ja alumine lõualuu ei ole paralleelsed. See tähendab seda, et üks lõualuu pooltest, parem või vasak, sulgub varem, kui teine ja põhjustab sellega mittesulgunud poolele suuremat lihaspinget..

• Närvide või lihaste ülekoormus

Leevendamine

• Füsioteraapia ja kaela/lõualuu harjutused

• Lõdvestustehnikad (nt jooga, meditatsioon, hingamisharjutused)

• Hammaste või lõualuu ravi (hambaarst, ortodont)

• Mõnikord aitab ka akupunktuur või manuaalteraapia

• Vajadusel koostöös füsioterapeudi, hambaarsti ja kõrva-nina-kurguarstiga

Lühidalt: somatosensoorne tinnitus on organismiga seotud tinnitus, mida mõjutavad liigutused või lihaspinged, mitte ainult kuulmiselundid.

Kas objektiivne ja somatosensoorne tinnitus on kattuvad mõisted?

Ei, need ei ole kattuvad mõisted – kuigi mõlemad on üsna haruldased ja mõnes mõttes sarnanevad teineteisele, kuuluvad nad erinevatesse tinnituseliikidesse.

Objektiivne tinnitus

• Seda heli saab ka teine inimene kuulda või meditsiinilise aparatuuriga mõõta.

• Põhjuseks on füüsiline heliallikas kehas – näiteks pulseeriv veresoon, lihasspasm või mõni muu kehaline protsess.

• Seega on see ainus tinnituseliik, mille olemasolu saab objektiivselt kinnitada.

Somatosensoorne tinnitus

• See on subjektiivne tinnitus, mida kuuleb ainult inimene ise.

• Tekib siis, kui kaelalihaste, lõualiigese (temporomandibulaarse liigese) või muude     kehapiirkondade närvi- ja lihasimpulsid mõjutavad kuulmisteid.

• Tüüpiline on, et inimene saab oma tinnitust muuta kaela või lõualuu liigutamisega (nt suu avamine, pea pööramine muudab heli tugevust või tooni).

• Somatosensoorne ei ole väljastpoolt kuuldav, seega ei ole see objektiivne tinnitus.

Kokkuvõtteks:

• Objektiivne tinnitus = füüsiliselt mõõdetav heli (kuulda ka arstile).

• Somatosensoorne tinnitus = subjektiivne heli, mis on seotud lihaste/närvide mõjutusega, aga mida ei saa väljastpoolt kuulda.

5. Kuidas tekib tinnitus?​

Tinnituse mehhanism on üsna keerukas, sest see ei teki ainult kõrvades,vaid on aju ja kuulmissüsteemi koosmõju tulemus..

Et saada aru tinnituse tekkimisest, peame teadma, kuidas liiguvad helilained väliskõrvast aju kuulmiskeskusesse ja aru saama sisekõrva ehitusest.

1. Väliskõrv

   1. Helilained liiguvad õhus ja jõuavad väliskõrva ning kuulmekanali kaudu kuulmekilele, mida rahvasuus nimetatakse ka trumminahaks.

   2. Kuulmekile hakkab helilainete rütmis võnkuma.

2. Keskkõrv

   1. Kõrvakile võnkumine saadetakse edasi kolmele üksteisega ühendatud kuulmeluule: vasar, alasi, jalus.

   2. Need toimivad võimendina, suurendades helienergiat, et see suudaks liikuma panna sisekõrv täitvat vedelikku.

   3. Jalus on ühenduses sisekõrva ovaalaknaga – sisekõrva sissepääsuga.

3. Sisekõrv (kohlea ehk tigu)

   1. Jaluse liikumine põhjustab vedeliku liikumise teos.

   2. Selles vedelikus paikneb basilaarmembraan, millel asub Corti elund (kuulmisorgan).

   3. Basilaarmembraanil asuvad karvrakud painduvad vedeliku liikumise tõttu ning muudavad mehhaanilise liikumise elektrilisteks närviimpulssideks.

4. Kuulmisnärv 

   1. Karvrakkude aktiveerumise tulemusel tekkinud elektrilised närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi ajju.

5. Ajutüvi ja kuulmisteed

   1. Impulsid jõuavad esmalt ajutüve kuulmistuumadesse.

   2. Sealt liiguvad signaalid läbi mitme närvisõlme, kus toimub heli töötlemine (heli suuna määramine, võimendamine, signaalide integreerimine).

6. Aju kuulmiskeskus

   1. Lõpuks jõuab info ajukoore kuulmiskeskusesse 

   2. Seal tõlgendab aju impulsid helina – st saame aru heli kõrgusest, valjusest, asukohast ja tähendusest.

Kokkuvõte:

Helilained → kuulmekile → kuulmeluud → sisekõrva vedelik → karvrakud → kuulmisnärv → ajutüvi → kuulmiskoor ajus.

Need tegevused võivad kutsuda esile tinnituse! 

Tillukesed abilised, mis tagavad meie kuulmise

​Pildil on sisekõrvas paiknevate kuulmisrakkude (karvrakkude) grupid, millest iga grupp vastab kindlale helisagedusele. Sisekõrva saabunud mehhaaniline helisignaal, mis avaldub sisekõrvas oleva vedeliku võnkumisena, painutab karvrakke. Selle tulemusena muudetakse  see liikumine elektrilisteks impulssideks, mis seejärel edastatakse kuulmisnärvi kaudu aju kuulmiskoorde.

Sisekõrva kuulmisrakud ehk karvrakud on väga õrnad ega uuene – kui nad kord hävivad, siis neid enam juurde ei teki. 

Vigastus või hävimine võib toimuda mitmel viisil:

1. Liigne müra (mürakahjustus)

• Väga vali heli (nt kontserdid, töömasinad, plahvatus) tekitab tugevaid vedelikulaineid sisekõrvas.

• Need lained painutavad karvrakke üle nende taluvuse piiri → rakud murduvad, deformeeruvad või surevad.

• Kahjustus algab tavaliselt kõrgetele helidele tundlikest rakkudest.

2. Vananemine (presbüakuusia)

• Aastatega koguneb karvrakkudesse ainevahetuslikke kahjustusi.

• Verevarustus halveneb, rakkude elastsus väheneb.

• Kuulmine muutub järk-järgult nõrgemaks, eriti kõrgete toonide osas.

3. Mürgid ja ravimid (ototoksilised ained)

• Mõned antibiootikumid (nt aminoglükosiidid), kasvajavastased ravimid (nt tsisplatiin), hiniiniühendid, aga ka suured annused aspiriini sisaldavaid ravimeid (ibuprofeen) võivad kahjustada karvrakke.

• Kui inimene puutub töös kokku raskemetallide või nende aurudega, ladestuvad need organismi ning kahjustavad kuulmiselundit.

4. Vereringe- ja ainevahetushäired

• Sisekõrv vajab pidevat hapniku- ja toitainetega varustust.

• Kõrge vererõhk, suhkruhaigus, kolesterooli ladestumine või väikesed veresoonte spasmid võivad kahjustada karvrakke.

5. Trauma

• Peavigastused avariide või õnnetusjuhtumite puhul või tugev rõhumuutus (nt sukeldumisel, plahvatusel) võivad põhjustada sisekõrva verevalumeid või karvrakkude kahjustust.​

6. Haigused

• Meniere’i tõbi → liigne vedelik sisekõrvas häirib karvrakke.

• Viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid (nt mumps, meningiit, gripp) võivad neid rünnata.

Kuna karvrakud ei taastu, tähendab nende hävimine püsivat kuulmislangust või tinnitust.

Seepärast on ennetus (mürakaitse, ravimite ettevaatlik kasutamine, vereringe hoidmine korras) ülioluline. 

Selle võib lahti seletada kolmes peamises etapis:

1. Algpõhjus – kuulmissüsteemi muutus või ärritus keskkonnamüra, haiguse, ravimite või vanuse tõttu.

• Kõrv (välis-, kesk- või sisekõrv) saab kahjustuse või muutuse – näiteks kuulmekäigu ummistus, kuulmeluukeste omavahelise liikuvuse vähenemine (otoskleroos), sisekõrva karvrakkude kahjustus müra, trauma või haiguse tõttu.

• Kahjustatud karvrakud sisekõrvas (kohlea) hakkavad andma valesid või juhuslikke signaale kuulmisnärvile.

• Kuulmisnärv saadab need signaalid edasi ajusse – aju tõlgendab seda kui heli, kuigi tegelikku välisheli pole.

2. Aju reaktsioon – „täitmine” ja kohandumine

• Kui kuulmises tekib auk (teatud helisagedused ei jõua enam ajusse), aju üritab puuduvaid helisignaale „täita”.

• Seda võib võrrelda „fantoomvaluga” jäseme amputatsiooni järel – aju loob tunde, kuigi tegelikku stiimulit pole.

• Kui kõrvas tekib kuulmislangus, hakkab aju kompenseerima ja suurendab teatud närviringide tundlikkust.

• See  võib põhjustada olukorra, kus heli “asukoht” ei ole täpselt määratletud. Mõnel inimesel tundub see “peas sees”, teistel aga ühe kõrva taga või isegi kukla piirkonnas. Sellega häälestub kuulmiskeskus ümber.                  

1. Aju helitaju projektsioon    

   1. Aju ei taju helisid tegelikus asukohas, vaid loob “virtuaalse asukoha” põhinedes sisendile -  ajusse saabuvatele elektrilistele impulssidele.

   2. Kui see sisend on ebanormaalne või puudulik, võib projektsioon muutuda ja aju määratleb heli asukoha valesti..

• Kuulmist töötlevad ajupiirkonnad (kuulmiskoore neuronid) hakkavad töötama ebatavaliselt – nad muutuvad ülitundlikuks või sünkroniseeruvad vales rütmis, tekitades pideva „heli”.

3. Emotsionaalne ja tähelepanu komponent – tinnituse tugevnemine

• Tinnituse kogemus ei sõltu ainult signaalist, vaid ka sellest, kuidas aju sellele tähelepanu ja emotsioone suunab.

• Mandeltuum (amügdala) ja eesajukoor hindavad heli tähtsust – kui see tõlgendatakse ohuna või häirena, nagu see tinnituse puhul tavaliselt on, seab aju selle tähtsuselt esikohale.

• Stress, ärevus ja negatiivsed tunded suurendavad tinnituse tajumist.

• Kui inimene suudab tähelepanu helile vähendada ja emotsionaalset reaktsiooni muuta, võib tinnitus jääda tagaplaanile ja häirida vähem.

Kokkuvõtlikult tinnituse mehhanismist

1. Algne kahjustus või muutus kuulmissüsteemis.

2. Aju kompensatsioon ja kuulmiskoore närvivõrkude ümberhäälestus.

3. Emotsionaalse ja tähelepanu süsteemi kaasamine, mis võib tinnitust kas võimendada või vähendada.

6. Kui laialt on tinnitus levinud?

Sellele küsimusele ei saa anda täpset vastust, sest ülemaailmset statistikat tinnituse esinemise kohta ei ole kunagi peetud. Vaid mõnes üksikus riigis, nagu Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa on see olemas. Siiski võib olemasolevate andmete põhjal väita, et tinnitus esineb umbes 5% kogu inimkonnast.

Tinnituse levimus on seega üsna suur ning uuringute järgi on see üks levinumaid kuulmishäireid maailmas.

Täpsed arvud varieeruvad sõltuvalt metoodikast ja definitsioonist, kuid üldpilt on järgmine:

Maailma andmed:

• 10–15% kogu elanikkonnast kogeb püsivat tinnitust.

• 20–30% inimestest on elu jooksul vähemalt korra tundnud tinnitust (lühiajaliselt).

• 1–2% elanikkonnast kannatab raske või invaliidistava tinnituse all, mis segab und, tööd ja igapäevaelu.

• Esinemissagedus suureneb vanusega ja müraekspositsiooniga.

• Teadaolevalt on nii mõnigi lakkamatu tinnituse all kannataja lõpetanud oma elu enesetapuga.

Riskirühmad:

• Vanemaealised – kuulmiskahjustus ja kuulmislangus on sagedasemad.

• Müraohuga ametid – muusikud, ehitajad, sõjaväelased, tööstustöölised.

• Krooniliste haigustega – näiteks kõrge vererõhk, diabeet, Meniere’i tõbi.

• Vaimse tervise probleemidega – stress, ärevus, depressioon.

Olukord Eestis:

Eestis ei ole ametlikku statistikat tinnituse kohta peetud, kuid rahvusvaheliste uuringute põhjal võib hinnata, et ​umbes 130 000–200 000 inimest Eestis kogeb püsivat tinnitust, neist 15 000–25 000 inimestel on see igapäevaselt tugevalt häiriv.

​

7. Haigused, mis võivad põhjustada tinnituse

​On väga oluline teada, et tinnitus iseenesest ei ole haigus! Tinnitus on sümptom, mis võib viidata mõne tõsisema haiguse olemasolule. Enamasti on tinnitus siiski tervisele kahjutu, kuigi tüütu kaasnähtus.

    Vaatame, millised on terviseprobleemid, mis võivad kaasa tuua tinnituse.

1. Kõrvahaigused ja -kahjustused

Need on kõige otsesemalt seotud tinnitusega.

• Kõrva vaiguummistus – eriti, kui see surub kuulmekilele või ummistab kuulmekäigu.

• Keskkõrvapõletik (äge ja krooniline) – põletikuline protsess võib põhjustada survet ja helitaju moonutusi.

• Sisekõrva põletik (labürintiit).

• Otoskleroos – kuulmeluude (eriti jaluse) kinnitus ja liikumatuks muutumine.

• Meniere’i tõbi – põhjustab perioodilisi kuulmislangusi, tasakaaluhäireid ja tinnitust.

• Akustiline neuroom (vestibulokokleaarse närvi kasvaja) – sageli ühepoolne tinnitus.

• Perilümfi fistul– sisekõrva vedeliku leke ovaal- või ümarakna kaudu.

• Barotrauma (nt sukeldumisel või lennureisil tekkinud rõhumuutus).

• Akustiline trauma – tugev müra või plahvatus.

• Kuulmekile perforatsioon – vigastus või infektsioon.

• Eustachi tõrve düsfunktsioon – halvenenud rõhu tasakaal kõrvas.

• Kolesteatoom – epiteelkoe vohamine keskkõrvas.

• Äkiline kuulmiskadu

2. Närvisüsteemi haigused

Tinnitus võib tekkida, kui kahjustub kuulmisnärv või aju piirkonnad, mis töötlevad helisignaale.

• Hulgiskleroos – närvikiudude müeliinkihi kahjustus võib mõjutada kuulmisteid.

• Ajutüve või väikeaju kasvajad – eriti CPA (cerebellopontine angle) piirkonnas.

• Peapõrutus ja koljutrauma– löögist tingitud närvikahjustused.

• Ajuveresoonte väärarengud (AVM – arteriovenoossed väärarendid).

• Neuriit (kuulmis- või tasakaalunärvi põletik).

• Epilepsia – harvadel juhtudel võib hoogude eel või järel esineda tinnitus.

3. Vereringe- ja veresoonte haigused

Veresoontest tingitud tinnitus on sageli pulseeriv.

• Kõrge vererõhk (hüpertensioon).

• Ateroskleroos – naastud ahendavad veresooni, muutes verevoolu turbulentseks.

• Karotiidarteri stenoos või dissektsioon.

• Veresoonte kasvajad (nt glomustumor).

• Arteriovenoossed fistulid kolju piirkonnas.

• Aneemia – veri voolab kiiremini ja südame löögisagedus tõuseb.

• Hüpertüreoidism – suurendab südame löögisagedust ja verevoolu.

4. Süsteemsed haigused ja ainevahetushäired

Need mõjutavad organismi tervikuna ja võivad kaudselt põhjustada või süvendada tinnitust.

• Diabeet – kahjustab veresooni ja närve (diabeetiline neuropaatia).

• Kilpnäärme alatalitlus või ületalitlus. Kui inimesel on tinnitus koos sümptomitega nagu kaalumuutus, südamepekslemine, higistamine, värisemine, väsimus või meeleolumuutused, tasub kindlasti kontrollida kilpnäärme hormoonide taset

• Vitamiinide puudus (eriti B12, tsink, magneesium).

• Raske neerupuudulikkus.

• Maksahaigused– toksiliste ainete kuhjumine võib mõjutada kuulmist.

• Autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosluupus, autoimmuunne sisekõrva haigus).

5. Lülisamba ja lõualuu probleemid

Mõned tinnitused on seotud lihaste, liigeste ja närvide pingega.

• Kaelalülide degeneratiivsed muutused (osteokondroos).

• Kaela lihaspinge ja müofastsiaalne valu.

• Temporomandibulaarse liigese (TMJ) düsfunktsioon – lõualiigese põletik või nihestus.​​

6. Infektsioonid ja põletikud

• Viirusnakkused (nt gripp, herpes zoster oticus – Ramsay Hunt’i sündroom).

• Bakteriaalsed infektsioonid (meningiit, süüfilis).

• Lyme`i tõbi (puukborrelioos).

• COVID-19 – mõnel inimesel raporteeritud kui tinnitust vallandav tegur. Teisest     küljest on palju teateid ka COVID-19 vastu kasutatud vaktsiinide poolt tekitatud tinnitusest.

7. Mürgistused ja ravimitest tingitud tinnitus

Mitmed ravimid on ototoksilised ehk kuulmist kahjustavad

• Aminoglükosiidantibiootikumid (gentamütsiin, tobramütsiin).

• Tsisplatiin ja teised keemiaravimid.

• Salitsülaadid (suurtes annustes aspiriin).

• Loop-diureetikumid (furosemiid, bumetaniid).

• Hiniin ja selle derivaadid.

• Plii, elavhõbe, arseen ja muud raskmetallid.

• Alkohol ja nikotiin (kaudse toimega).

8. Psühholoogilised ja stressiga seotud seisundid

Kuigi need ei ole otsesed füüsilised põhjused, võivad need tinnitust vallandada või võimendada.

• Krooniline stress.

• Ärevushäired.

• Depressioon.

• Unepuudus – vähendab ajukoore filtreerimisvõimet helide suhtes.

9. Avariidest või õnnetusjuhtumitest põhjustatud traumad

Whiplash trauma ehk piitsahoobi trauma on kaela ja lülisamba ülaosa vigastus, mis tekib siis, kui pea liigub järsult ja kiiresti edasi-tagasi, sarnaselt piitsahoobiga.

Põhijooned:

• Tekkepõhjus – kõige sagedamini autole tagant otsasõit, aga ka kukkumine, spordivigastus või muu järsk löök.

• Mehhanism – esmalt liigub pea järsult tahapoole (hüperekstensioon), seejärel ettepoole (hüperfleksioon).

• Kahjustused – võivad tekkida kaelalihaste, sidemete, liigeste ja närvide venitus või kahjustus.

Tüüpilised sümptomid:

•    Kaelavalu ja jäikus

•    Peavalu (sageli kuklapiirkonnas)

•    Pearinglus

• Õlavalu või valu kätesse kiirgudes

• Väsimus, keskendumisraskused, mõnikord ka tinnituse süvenemine või tekkimine​

• Enamasti paranevad sümptomid mõne nädala või kuu jooksul.

Mõnel inimesel võivad aga tekkida kroonilised kaebused – pikaajaline kaelavalu, peavalud, tinnitus, tasakaaluhäired või isegi psühholoogilised sümptomid (ärevus, depressioon).

8. Tinnitust põhjustavad haigused ja seisundid 

Vaiguummistus ​

Surve kuulmekilele või kuulmekäigu täielik  sulgumine muudab helitaju ja tekitab sisemise kohina

Keskkõrvapõletik ​

Põletik ja vedeliku kogunemine keskkõrva häirib helijuhtivust

Sisekõrva põletik  ​

Põletik kahjustab kuulmis- ja tasakaaluretseptoreid sisekõrvas

Otoskleroos  ​

Kuulmeluude liikumatuks muutumine häirib helijuhtivust ja suurendab sisemist müra  

Meniere’i tõbi    ​

Sisekõrva vedeliku tasakaaluhäired põhjustavad kuulmiskahjustust ja kohinat    

Akustiline neuroom

Vestibulokokleaarse närvi kasvaja surub kuulmisnärvile 

Perilümfi fistul  ​

Sisekõrva vedelik lekib keskkõrva, põhjustades survet ja helitaju häireid

Barotrauma

Kiired rõhumuutused kahjustavad kuulmisorganeid

Akustiline trauma  ​

Tugev heli kahjustab sisekõrva karvrakke.

Kuulmekile perforatsioon

Perforatsioon häirib rõhu ja heli normaalset üleklannet   

Eustachi tõrve düsfunktsioon    

Rõhk keskkõrvas ei tasakaalustu, tekib surve- ja kohinatunne.

Kolesteatoom

Epiteliaalne kasvaja keskkõrvas kahjustab kuulmeluid ja tekitab  põletikku    

Hulgiskleroos

Närvikiudude müeliinkihi kahjustus häirib kuulmisinfo edastamist ajju.    

Ajutüve või väikeaju kasvajad                 

Suruvad kuulmisnärvile ja kuulmisteedele

Peapõrutus ja koljutrauma

Võivad kahjustada sisekõrva struktuure või närviteid

Ajuveresoonte väärarengud (AVM)

Ebatavaline verevool tekitab pulseerivat tinnitust

Neuriit (kuulmisnärvi põletik) 

Närvipõletik häirib helisignaalide edastamist

Hüpertensioon (vererõhutõbi)

Suurenenud vererõhk muudab verevoolu kuuldavaks

Ateroskleroos 

Veresoonte ahenemine tekitab turbulentset verevoolu

Karotiidarteri stenoos

 Verevoolu muutused kaela suurtes arterites tekitavad müra

Veresoonte kasvajad (glomustumor)

Võivad põhjustada pulseerivat tinnitust

Aneemia

Kiirem verevool ja südame löögisagedus võivad tekitada sisemist heli.

Diabeet

Närvikahjustus ja vereringehäired sisekõrvas

Kilpnäärme alatalitlus

Aeglustab ainevahetust ja võib põhjustada vedeliku kogunemist sisekõrvas

Kilpnäärme ületalitlus

Võib kiirendada ainevahetust ja tõsta närvisüsteemi erutuvust, mis omakorda võib suurendada kuulmistee ülitundlikkust

Vitamiin B12 puudus 

Närvikahjustus võib muuta helitaju

Raske neerupuudulikkus  

Toksiliste ainete kuhjumine mõjutab närvisüsteemi

Maksahaigused

Vere mürgistusaste tõuseb, mõjutades närvisüsteemi

Autoimmuunhaigused 

Võivad rünnata sisekõrva kudesid

Kaelalülide degeneratsioon 

Surve närvijuurele või veresoonele mõjutab kuulmist 

Kaela lihaspinge  

 Pinges lihased võivad muuta verevoolu ja närviimpulsse

Temporomandibulaarse liigese (lõualuuliigese) düsfunktsioon

Lõualiigese põletik või nihestus kandub kõrva piirkonda

Whiplash (piitsalöögi)-trauma

Võib kahjustada kaela närve ja verevarustust

Viirusinfektsioonid (nt herpes) 

 Põletik ja närvikahjustus kõrva piirkonnas

Bakteriaalsed infektsioonid (nt süüfilis) 

Võivad kahjustada kuulmisnärvi või sisekõrva

Lyme`i haigus (Puukborrelioos)

Närvikahjustus ja põletik.

Aminoglükosiidid  

Kahjustavad sisekõrva karvarakke

Salitsülaadid (aspiriin suurtes annustes)

Muudavad sisekõrva vedeliku koostist

Raskemetallimürgistus (plii, elavhõbe)

 Närvi- ja rakukahjustus sisekõrvas

Alkohol

Muudab verevoolu ja närviimpulsse

Nikotiin  

Kahjustab vereringet sisekõrvas

Krooniline stress   

Suurendab aju tundlikkust helide suhtes

Ärevus 

Võimendab tinnituse tajumist

Depressioon   

Seotud aju helitöötluse muutustega

Unepuudus

Vähendab ajukoore võimet müra filtreerida

Siin ei ole ära toodud kõik haiguslikud seisundid, mis võivad esile kutsuda tinnituse. Seejuures ei tähenda see ka seda, et kõik need haigused tingimata põhjustaksid kõikidel nende põdejatel tinnituse tekke. 

Kelle poole pöörduda?

• Esmalt perearst – ta teeb esmased uuringud (nt kõrvade olukorra üldise hindamise, vereanalüüsid).

• Vajadusel suunab ta edasi kõrva-nina-kurguarsti (otolarüngoloogi) või audioloogi juurde kuulmisuuringutele.

• Kui on seos psüühilise stressi, une või ärevusega, võib kaasata ka psühholoogi või psühhiaatri.

Kokkuvõte:

Kui tinnitus on uus, järsku tekkinud või sellega kaasnevad muud sümptomid (kuulmislangus, pearinglus, valu, pulseeriv heli), siis tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Kui tinnitus on kestnud kaua ja teadaolevalt seotud kuulmislangusega, pole see enamasti ohtlik, aga spetsialisti nõu võib siiski aidata leida leevendusviise.

Mida ise saab teha?

Peamine - mitte kaotada meelerahu. Kõige olulisem on teadvustada iseendale, et tinnitus kujutab harva endast mingit ohtu. Teiseks - tinnitus on tüütu, kuid kindlasti ei tohi lasta võtta võimust mõttel, et te ei saa sellega hakkama. Kui selline mõte tekib, on üks samm juba alistumise suunas astutud. 

Tinnitus on keeruline seisund ja sellega toimetulek nõuab eneseületamist. Arsti tasub külastada kindlasti. Leidub ka sellised arste, kes oskavad anda asjatundlikku nõu tinnitusega hakkamasaamiseks.    

Avastage internetist enda jaoks foorumeid, kus räägitakse tinnitusest ja uurige, millised tõekspidamised ja seisukohad nendes foorumites on esindatud. Kui te kohtate seal ainult kurtmisi ja kaebusi, kuid mitte soovitusi toimetulekuks, hüljake see. 

Eluviisi muutused

Tinnituse puhul ei ole „imevahendit“, aga eluviisi muutused võivad aidata heliga paremini toime tulla ja vähendada selle tajutavat tugevust.

1. Helikeskkond

• Väldi täielikku vaikust → kasuta taustamüra (vaikne muusika, loodushelid, valge müra).

• Kaitse kõrvu liigse müra eest (kontserdid, tööriistad, liiklus) – vajadusel kasuta kõrvaklappe või kõrvatroppe.

2. Uni ja puhkus

• Regulaarne unerutiin (mine magama ja ärka samal ajal).

• Vältida kohvi, alkoholi, arvuti või teleri ees istumist vahetult enne magamaminekut.

• Vajadusel kasuta taustamüra uinumisel.

3. Stressi ja ärevuse vähendamine

• Regulaarne lõõgastus: meditatsioon, hingamisharjutused, jooga.

• Regulaarne kehaline aktiivsus – kõnd, ujumine, rattasõit vähendavad stressi ja parandavad vereringet.

• Võta aega hobideks ja meeldivateks tegevusteks – need aitavad tähelepanu tinnituse pealt kõrvale juhtida.

4. Toitumine ja joogiharjumused

• Mõõdukus kofeiiniga (kohv, energiajook), kuna see võib mõnel inimesel tinnitust võimendada.

• Alkohol ja nikotiin võivad suurendada tinnituse tajutavat tugevust.

• Tasakaalustatud toitumine ja piisav vedeliku tarbimine toetavad närvisüsteemi ja üldist heaolu.

5. Tervise jälgimine

• Kontrolli vererõhku ja veresoonkonna tervist (kõrge vererõhk võib sageli tinnitust süvendada).

• Ravimite kõrvaltoimed – kui tinnitus tekkis või süvenes uue ravimi alustamisel, tasub arstiga nõu pidada.

• Kui teil on kroonilisi haigusi (nt diabeet, kilpnääre, Meniere’i tõbi), tuleks need kindlaks teha, sest need on ühed tinnituse põhjustajad.

6. Suhtumine ja toimetulek

• Püüa mitte keskenduda ainult tinnitusele – aju kipub seda siis veelgi võimendama.

• Õpi märkama, et tinnitus on küll olemas, aga mitte ohtlik.

• Vajadusel otsi tuge – tugigrupid või teraapia (nt meditatsioon, CBT).

 Kokkuvõte:

Tinnituse puhul aitavad kõige enam stressi vähendamine, tervislik uni, müra vältimine, füüsiline aktiivsus ja positiivne suhtumine. Väikestest sammudest võib kujuneda suur erinevus igapäevaelus.

10. Miks tinnitus ärritab?

Tinnituse ärritavus seisneb mitte selles, et me tinnitust KUULEME, vaid selles, et me   seda  KUULAME! Me kuuleme oma elukeskkonnas paljuid helisid, kuid me ei pööra neile tähelepanu,   sest me oleme nendega harjunud ja teame nende põhjustajaid ning tähendust. Tinnitus on midagi uut,   mida me ei tunne.

Tinnitus ärritab mitmel põhjusel – nii füsioloogilistel kui ka psühholoogilistel:

1. Pidev heli ilma puhkuseta    

   1. Aju ei saa helist „pausi“. Erinevalt tavalisest mürast ei saa seda välja lülitada ega summutada. See tekitab kurnatust ja frustratsiooni.

2.  Aju tähelepanusüsteem

   1. Meie aju on evolutsiooni käigus harjunud keskenduma helidele ohusignaalina. Kui kõrvus on pidevalt pidevalt ebanormaalne heli, peab aju seda esmalt „oluliseks“ ja hoiab tähelepanu sellel. See muudab tinnituse häirivamaks. 

3. Stress ja ärevus

   1. Kui inimene hakkab tinnitust kartma või muretsema, käivitub stressireaktsioon. Stress omakorda suurendab tinnituse tajutavat tugevust – tekib nõiaring: tinnitus → ärritus → tugevam tinnitus.

4. Une ja keskendumise häired

   1. Öösel, vaikses keskkonnas, muutub tinnitus eriti märgatavaks, mis segab und. Päeval võib see takistada keskendumist. Unetus ja väsimus omakorda muudavad heli veelgi häirivamaks.

5. Kontrollitunde puudumine

   1. Kuna tinnitust ei saa eemaldada, tekib inimesel tunne, et ta on oma keha üle kontrolli kaotanud. See suurendab ärritust ja tekitab masendust.

6. Seega ärritab tinnitus, sest aju tajub seda kui tahtmatut, pidevat ja kontrollimatut signaali, mis aktiveerib stressi- ja tähelepanumehhanismid.

Paljud inimesed kogevad siiski, et tinnitus aja jooksul muutub vähem häirivaks, isegi kui heli ise ei kao. Seda nähtust nimetatakse harjumiseks ehk habituatsiooniks.

Põhjused, miks tinnitus ajapikku vähem häirib:

1. Aju kohanemine

   1. Alguses peab aju uut heli oluliseks ja hoiab sellele tähelepanu suunatuna.

   2. Kui inimene suudab endale selgeks teha, et tinnitus ei ole ohtlik, hakkab aju seda tasapisi „ignoreerima“, nagu ta ignoreerib ka igapäevast taustamüra (nt külmkapi undamist või liiklusmüra).

2.  Stressi vähenemine

   1.  Kui inimene õpib pinget ja ärevust leevendama (nt hingamisharjutused, meditatsioon, teraapia), väheneb ka tinnituse tajutav tugevus.

   2. Stressi vähenemine lõpetab nõiaringi: tinnitus → ärevus → tugevam tinnitus.

3. Uued harjumused ja tähelepanu ümberlülitamine

   1. Muusika, loodushääled, kuuldeaparaadid või heliteraapia aitavad ajul suunata tähelepanu mujale.

   2. Aja jooksul õpib aju tinnitust pidama „ebavajalikuks infoks“.

 Magamine ja puhkus paranevad

• Kui inimene leiab nippe, kuidas öösiti paremini uinuda (nt valge müra, lõõgastustehnikad), muutub tinnitus ka päeval vähem häirivaks.

1. Psühholoogiline kohanemine

   1. Kui inimene saab aru, et tinnitus ei tähenda kuulmise kaotust või ohtlikku haigust, väheneb hirm.

   2.  See vähendab ärritust ja aitab heliga rahu teha.

Seega tinnitus ei kao enamasti ära, kuid aju õpib seda ignoreerima, kui inimene suudab katkestada stressi ja ärevuse nõiaringi ning keskenduda positiivsetele tegevustele.

Tinnituse vastuvõtlikkuse puhul peab tähelepanu pöörama inimeste erinevusele. Nagu teada, jagunevad inimesed laias laastus nelja põhitüüpi:

• koleerikud - kes reageerivad olukordadele väga äkiliselt ja kannatamatult

• sangviinikud - kes suhtuvad olukordadesse üldiselt rahulikult

• melanhoolikud - kes võtavad kõike väga südamesse ja haletsevad ennast

• flegmaatikud - keda on raske endast välja viia mistahes olukordades​ ​​

Vastavalt oma iseloomuomadustele reageerivad need inimesed ka tinnitusele. Seega ei ole  ebatavaline, kui üks inimene kohaneb tinnitusega paremini, kui teine.

11. Tinnituse ravi

​„Tinnituse​ vastu puudub seni veel meditsiiniline ravi. Ainuke, mida te teha saate, on sellega harjuda ja sellega koos edasi elada!”

Paljud​ on kuulnud neid või sellesarnaseid sõnu oma arstilt. Ja paljud on lahkunud kabinetist lootusetuse tundega. Ometi on see suurim vale, mida võib öelda tinnituse all kannatavale inimesele. Sest see ei ole tõsi! Või õigemini – see on vaid pool tõde. Tõele vastab selles kinnituses ainult see, et tinnituse jaoks ei ole tõesti olemas tablette, mida neelates tinnitus kaob.

Miks on vale öelda patsiendile, et tinnituse jaoks ei ole leevendust?

Sest kõigepealt on see vale ja ka kahjulik mitmel põhjusel:

1. Esimene ja kõige olulisem põhjus on see, et see ei vasta tõele:

•  Kuigi tinnitust ei saa hetkel veel välja ravida, on olemas palju teaduslikult kinnitatud leevendusmeetodeid:    

  • kuuldeaparaadid ja heliteraapia

  • kognitiivne käitumisteraapia (CBT)

  • aktsepteerimis- ja kohanemisteraapia (ACT)

  • tinnituse ümberõppeteraapia (TRT)

  • stressi ja ärevuse  vähendamine (nt meditatsioon, lõdvestusharjutused)

  • elustiili muutused ja magamisharjumuste parandamine

  • aluseks oleva haiguse või seisundi ravi (nt kilpnäärme probleemid, kõrge vererõhk, kõrvapõletik)

• Paljudel inimestel vähendavad need meetodid oluliselt tinnituse tajumist ja mõju igapäevaelule.

2. See võib põhjustada lootusetust ja depressiooni

• Kui inimene usub, et “midagi ei saa teha”, kuna autoriteet seda kinnitas, väheneb motivatsioon abi otsida ja paranemise võimalused kahanevad.

• Lootusetus on ise üks tegureid, mis võib tinnitust subjektiivselt süvendada.

3. See kahjustab arsti-patsiendi usaldust

• Kui inimene hiljem leiab mujalt abi, võib tal tekkida tunne, et tema eest varjati võimalusi või ei võetud tema muret tõsiselt. Samuti võib talle jääda mulje, et arst ei tunne oma tööd piisavalt hästi.

4. Psühholoogiline mõju mõjutab ka sümptomite tugevust

• Ajus tinnituse tajumine on seotud emotsioonide ja tähelepanuga. Positiivne ja lootusrikas hoiak võib sümptomeid leevendada, negatiivne aga võimendada.

5. See jätab välja võimaluse leida tulemuslik ravi

• Tinnitus võib olla mõne ravitava haiguse sümptom (näiteks kõrvavaigu ummistus, kõrge vererõhk, kilpnäärmehäired).

• Kui öelda, et “midagi pole teha”, võib jääda avastamata ja ravimata tõsine, aga     lahendatav põhjus.

     Kuidas peaks arst patsiendile selgitama tinnituse olemust?

Siin on üks lühike ja patsiendisõbralik sõnum, mis asendab lootusetu „tinnituse vastu pole midagi teha” varianti:

​

„Tinnituse täielik ärakadumine pole alati võimalik, kuid on olemas mitmeid tõhusaid viise, kuidas seda leevendada ja selle mõju sinu igapäevaelule vähendada. Me saame uurida, mis võib olla sinu tinnituse põhjus, ning kasutada abivõtteid, mis on paljudel inimestel aidanud — näiteks heliteraapia, kuuldeaparaadid, lõõgastustehnikad ja vajadusel nõustamine. Õige lähenemisega on võimalik õppida tinnitust paremini kontrollima ja sellega rahus elama.”

Milliseid tundeid võib inimeses tekitada teadmine, et tinnituse jaoks ei ole meditsiinilist ravi?

See teadmine võib inimestes tekitada väga erinevaid tundeid – sõltuvalt isiksusest, elukogemusest ja sellest, kuidas nad oma sümptomitega igapäevaselt toime tulevad. Levinumad emotsioonid on:

• Lootusetus ja pettumus – tunne, et abi pole võimalik saada, võib panna inimest uskuma, et ta peab kannatama elu lõpuni.

• Ärevus ja hirm – mure selle pärast, kas tinnitus võib veelgi süveneda või muuta elu täiesti väljakannatamatuks.

• Viha ja ebaõiglustunne – miks ei ole leitud ravi, kuigi probleem on nii levinud?

• Kurbus ja lein – kaotus, et varasem vaikuse ja rahu kogemine ei pruugi enam kunagi tagasi tulla.

• Segadus ja abituse tunne – teadmatus, mida edasi teha, kuidas oma igapäevaelu kohandada.

Kuid teisest küljest võib teadmine, et meditsiinilist ravi ei ole, tekitada ka:

• Aktsepteerimist – inimene hakkab otsima teisi viise, kuidas tinnitusega koos elada  (nt heliteraapia, lõdvestusmeetodid, meditatsioon, tugigrupid).

• Vastupidavustunnet – mõni inimene leiab sisemist jõudu ja arendab oskusi, mis aitavad toime tulla. See ei ole lihtne, kuid ometi võimalik. Väga paljud inimesed elavad koos lakkamatu tinnitusega ja saavad oma eluga väga hästi hakkama.

• Ühtekuuluvust – mõistmine, et paljudel teistel on sama kogemus, võib pakkuda lohutust ja tuge. Siin mängivad suurt rolli sarnaste huvidega foorumid internetis või kusagil lähiümbruskonnas, millega on võimalik liituda.

13. Platseebo ja notseebo

Platseebo on laiemas mõttes katse- või kontrollravim, mida kasutatakse näiteks alles väljatöötatud ravimi katsetamisel kontrollrühmal. Seda võib nimetada ka petteravimiks, mispuhul ravimkomponent kasutatavas aines puudub.

Platseeboefekt on seega psühholoogiline nähtus, mille puhul inimene usub, et temale manustatud preparaadil on raviv toime. See kutsub sageli organismis esile positiivsed tulemused ja inimene paraneb sellest hoolimata, et preparaadil raviv toime puudus. Ning tihtipeale see annabki tulemust. Näitena võib tuua Meniere`i haiguse puhul kasutatava Betaserci, mida suurem osa spetsialiste peab platseeboks, kuid mille kohta paljud põdejad ütlevad, et see aitab neid.    

Vastupidiselt platseebole on olemas na nn. notseebo efekt.

https://siinjapraegu.ee/kuidas-toimib-platseebo-efekt/

Notseeboefekt kirjeldab negatiivset tervisemõju, mille on käivitanud negatiivsed ootused. Kui inimene usub, et aine on kasutu või koguni kahjulik, võib ta kogeda kõrvaltoimeid, nagu uued või süvenevad sümptomid, isegi kui aine on täielikult inertne.

Nende efektide erinevus seisneb ootuse olemuses: platseeboreaktsioon sünnib positiivsest uskumusest, notseeboreaktsioon aga negatiivsest uskumusest. Need efektid ei ole ettekujuteldavad ja võivad põhjustada ka tegelikke, mõõdetavaid füsioloogilisi muutusi. Ettekujutuse tõlgendus ravist võib olla sama mõjukas kui ravi ise.

Notseebo efekt (lad. nocebo – „ma kahjustan“) on nähtus, kus negatiivne ootus või usk halba mõjusse tekitabki tegelikke sümptomeid – isegi siis, kui tegelikku füüsilist põhjust ei ole.

Kuidas notseebo efekt toimib?

1. Oletuse teke ajus   

   1. Kui inimene usub, et mingi olukord, ravim või seisund on kahjulik, aktiveerib aju selle ootuse.

2. Stressi ja ärevuse vallandumine    

   1. Hirm ja negatiivne ootamine käivitavad amügdala ja stressisüsteemi (adrenaliin, kortisool).

   2. Närvisüsteem läheb „ohurežiimi“.

3. Taju muutus    

   1. Aju suunab tähelepanu ohule.

   2. See võimendab aistinguid (nt valu, tinnituse heli, südamepekslemine).

   3. Seega „päris“ sümptom tundub valjem, tugevam või häirivam.

4. Kehalised muutused    

   1. Vererõhu tõus, lihaspinge, südame löögisageduse kiirenemine – need võivad omakorda sümptomeid võimendada.

Platseebo, notsebo ja tinnituse vaheline seos on huvitav. Uuringud näitavad, et ootused ja psühholoogilised tegurid võivad mõjutada tinnituse tajumist. Siin on näide, kuidas platseebo ja notsebo võivad omavahel seotud olla:

1. Platseeboefekt: Kui keegi eeldab, et ravi leevendab tema tinnitust, võib ta kogeda sümptomite paranemist isegi siis, kui ravi ise on neutraalne. See rõhutab positiivse mõtlemise ja ootuste potentsiaalset kasu tinnituse ravis.

2. Notseboefekt: Seevastu võivad negatiivsed ootused või ärevus tinnituse pärast sümptomeid süvendada. Kui keegi eeldab, et tema tinnitus süveneb või usub, et see on märk tõsisemast probleemist, võib ta kogeda suurenenud stressi ja sümptomite tajutavat raskust.

Tinnituse ravis võib ootuste ja psühholoogiliste tegurite rolli mõistmine olla ülioluline. Negatiivsete mõtetega tegelemise ja positiivsema ellusuhtumise edendamise abil võivad inimesed oma tinnitusega paremini toime tulla. Siin võivad abiks olla sellised ravimeetodid nagu CBT või ACT.

Platseebo, notseebo ja tinnituse seos rõhutab psühholoogiliste tegurite ja füüsiliste sümptomite keerulist koosmõju. Nende tegurite tunnistamise ja käsitlemisega saavad tervishoiutöötajad välja töötada terviklikumaid raviplaane.

Mõned võimalikud tagajärjed on järgmised:

1. Ootuste juhtimine: patsientide harimine tinnituse kohta ja realistlike ootuste seadmine aitab leevendada negatiivseid mõjusid.

2. Kognitiiv-käitumuslikud sekkumised: sellised teraapiad nagu CBT või ACT aitavad inimestel oma mõtteid ja emotsioone ümber sõnastada, potentsiaalselt vähendades tinnitusega seotud stressi.

3. Mõtteviis ja toimetulek: positiivse mõtteviisi edendamine ja tõhusate toimetulekustrateegiate õpetamine võivad parandada üldist heaolu ja tinnituse ravi.

Uurides ootuste ja psühholoogiliste tegurite rolli, saavad teadlased ja arstid välja töötada tõhusamaid ja patsiendikesksemaid lähenemisviise tinnituse ravimiseks.

• Kui inimene kuuleb, et „tinnitus ei kao kunagi ja läheb ainult hullemaks“, võib hirm aktiveerida notseebo efekti → tinnitus tundub valjem ja häirivam.

• Kui arst või foorum esitab ainult negatiivset informatsiooni, võib see tekitada süveneva ärevuse ja tajutava valjuse suurenemise.

Kokkuvõte

• Notseebo efekt = negatiivne usk → negatiivne kogemus.

• See toimib ajus ootuste, stressihormoonide ja tähelepanu kaudu.

• Tinnituse puhul võib notseebo muuta heli palju valjemaks ja häirivamaks, kui ta füüsiliselt tegelikult on.

 Kuidas vähendada notseebo mõju tinnituse puhul?

 Notseebo efekti vähendamine on tinnituse olemasolu korral väga tähtis, sest hirm ja negatiivne usk võivad heli „keerata valjemaks“.

1. Otsi teadlikult positiivset infot

• Ära jää kinni foorumitesse, kus jagatakse ainult hirmutavaid lugusid.

• Otsi tasakaalustatud ja teaduspõhist infot, kus räägitakse ka leevendavatest lahendustest.

• Loe edulugusid inimestest, kes on tinnitusega kohanenud – see annab ajule “turvasignaali”.

2. Muuda oma sisemist dialoogi

• Kui märkad mõtet: „See ei kao kunagi, ma ei saa hakkama“ → asenda:
  „See võib küll jääda, aga ma saan õppida sellega rahulikult koos elama.“

• Aju hakkab vastavalt sellele ootusele rahulikumalt töötama.

3. Stressi vähendamine = notseebo nõrgenemine

• Meditatsioon, sügav hingamine, jooga.

• Looduses viibimine või rahulik liikumine (jalutuskäik, ujumine).

• Kui keha rahuneb, siis amügdala ei võimenda enam heli ohtlikuks.

 4. Räägi toetava spetsialistiga

​ 5. Anna ajule uusi kogemusi

• Kasuta maskereid, kuuldeaparaati või taustamüra – see vähendab kontrasti ja aju õpib, et tinnitus ei ole oht.

• Aja jooksul aju habituatsioon (harjumine) nõrgendab notseebo mõju.

 6. Väldi pidevat tinnituse „kuulamist“

• Kui sa kogu aeg kontrollid: „Kas mu tinnitus on nüüd valjem?“, siis aju hoiab seda pidevalt fookuses.

• Suuna tähelepanu mujale: hobid, suhtlus, muusika, loodus.

Kokkuvõte

​Notseebo efekt tinnituse puhul = mida rohkem hirmu ja negatiivset ootust, seda valjem ja häirivam tundub heli.

Seda saab vähendada:

• positiivse info ja lootuse kaudu,

• stressi juhtimisega,

• uute kogemuste andmisega ajule (masker, taustamüra),

• toetava suhtumisega arstide, terapeutide ja saatusekaaslaste poolt.

13. Kas meditsiin on võimetu?

​Tinnitusele ei ole praegu veel kahjuks otsest meditsiinilist ravi, mis müra täielikult eemaldaks. Üheks oluliseks põhjuseks on see, et tinnitus ei ole omaette haigus, vaid paljude haigusnähtuste sümptom. Seega ei ole ka seni osutunud võimalikuks töötada välja mingit universaalset ravimit, mis mõjuks kõikide nende haiguste puhul, mis on loetletud ülalolevas tabelis. Raskemate tinnitusjuhtumite korral kasutatakse ärevust või unetust leevendavaid ravimeid, kui tinnitus häirib und või põhjustab stressi. Antidepressantide kasutamine tinnituse puhul on siiski küsitava väärtusega tegevus, mis pealegi ei kõrvalda tinnitust, kuid võib tekitada sõltuvust antidepressandist. 

Meditsiin on pöördunud ka ametlikult sellise ammutuntud teraapiavormi poole, nagu seda on meditatsioon. Lääne kliinikutes soovitatakse tinnitusega patsientidele sageli just kognitiiv-käitumisteraapia kombineerituna mindfulness-mediteerimisega. Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias ja USA-s on olemas spetsiaalsed „Tinnitus Mindfulness“ programmid. Eestis ei ole see veel väga süsteemselt levinud, aga mõned inimesed kasutavad iseseisvalt (nt juhendatud meditatsioonide äppide kaudu). Mitmes riigis tegutsevad tervisekeskustes kabinetid, kus abivajajale õpetatakse mediteerimise algeid, peale mida on nad suutelised juba ise seda kodustes tingimustes läbi viima. Samuti töötatakse seal ka grupiviisiliselt. 

Meditatsiooni ja erinevaid lõõgastustehnikaid kasutatakse tinnituse puhul järjest laialdasemalt – eriti seetõttu, et tinnitus ei ole otseselt ravitav, aga selle tajumist ja mõju elukvaliteedile saab mõjutada.

Milliseid vahendeid pakutakse tinnituse leevendamiseks?

Üks lihtsamaid vahendeid, millega on püütud tinnitust leevendada, on keskkõrva pneumomassaaž. Mõnekümne aasta eest kasutati selleks lihtsat kummipalli. Protseduur seisnes ühte ninasõõrmesse õhu pumpamises, kusjuures teine ninasõõre on suletud. Seejuures pidi patsient lausima sõna, milles esineb "k" häälik. Selle puhul avanes Eustachi tõri, mille kaudu välisõhk pääses keskkõrva.

Tänapäeval tehakse seda spetsiaalse aparaadiga (nt Politzeri aparaat, APM-1, Otovent vms) ja õhk suunatakse kuulmekäiku, mis tekitab kergeid õhurõhu impulsse kuulmekäigus. 

Eesmärk:

• parandada keskkõrva ventilatsiooni ja vereringet,

• vähendada trummikile jäikust,

• soodustada sekreedi väljumist keskkõrvast (nt pärast keskkõrvapõletikku),

• vähendada mõnel juhul ka tinnitust ja rõhutunnet kõrvas.

Kuidas protseduur toimub:

1. Arst või audioloog asetab väikese otsiku patsiendi kõrva.

2. Seade tekitab õhuimpulsse (vahelduvat alarõhku ja ülerõhku).

3. Patsient tunneb kõrvas kerget liikumist või survet, vahel ka "klõpsu".

4. Seanss kestab tavaliselt mõni minut ja võib korrata kuuridena.

Näidustused:

• krooniline keskkõrvapõletik jääknähtudega

• trummikile armistumine või liikuvuse vähenemine

• kuulmetõrve (Eustachi tõri) häired

• mõnel juhul tinnitus ja rõhutunne kõrvas

•  Lenire on neurostimulatsiooniseade, mis on spetsiaalselt loodud tinnituse leevendamiseks.

• Seade kasutab kahte samaaegset stimulatsiooni:

  1. Heliteraapia – kõrvaklappides mängitakse spetsiaalselt töödeldud helisid.

  2. Keele stimulatsioon – keele alla asetatav elektrood annab õrna elektrilist stimulatsiooni.

• Koos aktiveeritakse kuulmissüsteem ja ajutüve närvivõrgud, et ümber õppida aju reaktsiooni tinnitusele (nn neuroplastilisus).

• Seade koosneb juhtmeta kõrvaklappidest, käeshoitavast kontrollerist ja keele tippu kinnitatavast andurist, mille kaudu keelenärvile edastatakse nõrku elektrilisi impulsse.

Kuidas see toimib?

• Patsient kasutab seadet kodus, tavaliselt 30–60 minutit päevas, arsti või audioloogi juhendamisel.

• Teraapiakuur kestab tavaliselt 10–12 nädalat.

• Eesmärk ei ole heli kaotada, vaid vähendada selle tajutud häirivust.

Teaduslik tõendus

• Kliinilised uuringud (nt TENT-A1 ja TENT-A2 uuringud) on näidanud, et:

  • Paljudel patsientidel vähenes tinnituse häirivus märgatavalt.

  • Mõju püsis ka pärast teraapiaperioodi lõppu.

  • Kõrvaltoimed olid minimaalsed (kerge kipitus keelel).

Lenire tundub paljudele tinnituskaebustega inimestele paljulubav, aga sel on ka miinused ja piirangud, mida tasub teada enne, kui sellele lootusi panna.

 Lenire seadme võimalikud miinused

1. Kättesaadavus

   1. Lenire ei ole veel igal pool maailmas kättesaadav.

   2. Eestis seda ametlikult ei pakuta, kuid Euroopas (nt Saksamaa, Iirimaa) ja ka USA-s on see juba turul.

   3. Vajalik spetsialisti juhendamine ja järelkontroll, mis eeldab reisimist keskustesse, kus seadet pakutakse.

2. Maksumus

   1. Seade ja teraapia on kallid (tuhanded eurod).

   2. Ei ole kaetud haigekassa või kindlustuse poolt.

3. Tulemustes varieeruvus

   1. Mitte kõigil ei toimi – uuringutes sai osa patsiente väga head leevendust, aga osadel oli muutus väike või puudus üldse.

   2. Tinnitust täielikult ei kaota, vaid vähendab selle häirivust.

4. Aega ja järjepidevust nõudev

   1. Vajab igapäevast kasutamist (30–60 minutit päevas, mitme nädala jooksul).

   2. Efekt tekib järk-järgult, mitte kohe ja mitte kõigil.

5. Kõrvaltoimed

   1. Tavaliselt kerged: kipitus keelel, mõnel väike ebamugavustunne. Kurdetakse ka maitsemeele tunduvat muutust.

   2. Mõnel juhul võib tinnitus lühiajaliselt suureneda (enne leevenemist).

6. Teaduslik tõendus

   1. Kuigi uuringuid on tehtud (nt TENT-A1, TENT-A2), vajatakse veel pikaajalisi ja sõltumatuid uuringuid, koos kontrollgruppide kaasamisega, mida seni ei ole tehtud.

   2. Pole veel täiesti selge, milliste patsientide puhul see töötab kõige paremini.

   3. Ei ole kindel, kui kaua kestab leevendav toime.

   4. Katsealune rühm on olnud suhteliselt väike.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Lenire on uuenduslik ja lootustandev, aga see pole „imevahend“. Suurimad miinused on kõrge hind, piiratud kättesaadavus ja individuaalne tulemuste varieeruvus. Samuti nõuab see patsiendilt järjepidevust ja kannatlikkust.

Lenire`i seadmele on olemas vähemtuntud võistleja - Susan Shore`i seade

Susan Shore'i seade on samuti bimodaalne neuromodulatsiooniseade, mida Michigani ülikoolis alles arendatakse. Selles tinnituse raviseadmes kombineeritakse kuulmisstimulatsiooni elektroodidega, mis saadavad kaelale või lõualuule kerget elektrilist stimulatsiooni (erinevalt Lenire'ist, mille puhul impulsid antakse keelele). See peaks olema eriti kasulik nn somaatilise tinnituse korral, kus mõõdukas või tugevam tinnitus on seotud kaela- või lõualuuprobleemidega.

Susan Shore'i seadme ja Lenire'i seadme peamine erinevus seisneb selles, et Shore'i seade on loodud impulsside ajastusest sõltuva plastilisuse põhimõttel. See on oluline, kuna selle eesmärk on häirida sünkroonsust dorsaalses sisekõrva tuumas, mis on kuulmisaju varre võtmepiirkond, mis arvatakse tinnitust põhjustavat.

Vaatame lähemalt meditatsiooni 

Kõige tugevam teaduslik tõendus on mindfulness-meditatsiooni kohta (seda soovitatakse ka ametlikes tinnitusravijuhistes mitmes riigis). TM ja teised lõõgastustehnikad võivad samuti aidata, eriti kui neid teha regulaarselt. Kõigi nende puhul on oluline järjepidevus – efekt tekib tavaliselt mõne nädala või kuu jooksul. Ei ole põhjust pettuda, kui soovitud tulemuseni läheb kauem aega. 

1. Kiire 5-minuti teadveloleku (mindfulness) harjutus

1. Istu mugavalt, sule silmad.

2. Too tähelepanu oma hingamisele – jälgi, kuidas õhk liigub nina kaudu sisse ja välja.

3. Kui märkad oma tinnitust, ära püüa seda vältida. Märka heli kui ühte osa taustast, justkui oleks see "loodushääl".

4. Kui mõte läheb rändama, too tähelepanu alati õrnalt tagasi hingamise juurde.

5. Jätka 5 minutit.

Regulaarne harjutamine õpetab aju mitte klammerduma heli külge.

 2. Hingamise rahustusharjutus (4-6 meetod)

1. Hinga sisse nina kaudu, loe aeglaselt 4.

2. Hinga välja suu kaudu, loe aeglaselt 6.

3. Korda 10 tsüklit.

Pikem väljahingamine aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi ehk rahunemisrežiimi. Paljud tinnitusega inimesed tunnevad, et heli tundub pärast seda leebem.

3. Keha-lõdvestuse mini-harjutus (PMR lühiversioon)

1. Sule silmad ja suuna tähelepanu jalgadele. Pinguta labajalgu tugevalt 3 sekundit ja lase siis lahti.

2. Liigu edasi säärtele, reitele, kõhule, kätele, õlgadele ja näole.

3. Iga kord pinguta ja siis lõdvesta.

See aitab vabastada kehalist pinget, mis tihti süvendab tinnitust.

Soovitus:

• Tee üks harjutus hommikul ja üks õhtul (või siis, kui tinnitus ärevust tekitab).

• Alusta lühema seansiga (5 minutit), hiljem võid pikendada 15–20 minutini.

• Vajadusel kasuta äppi (nt Headspace, Calm, Insight Timer) – sealt leiab juhendatud meditatsioone, sh ka tinnitus-spetsiifilisi.​​

14. Mida pakub meile kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT)?

CBT ehk kognitiiv-käitumisteraapia (ingl. Cognitive Behavioral Therapy) põhineb lihtsal, aga väga tõhusal põhimõttel:

Meie mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud.

See tähendab, et mitte sündmused ise ei määra, kuidas me end tunneme, vaid see, kuidas me neid tõlgendame ja millised on meie uskumused.

CBT põhiskeem

1. Sündmus → nt tinnitus kostab valjemalt.

2. Mõte → „See ajab mind hulluks, ma ei saa hakkama.“

3. Tunne → ärevus, lootusetus.

4. Käitumine → püüan vältida vaikust, ei saa magada, muutun pingeliseks.

See ring võib jääda „lukku“ ja võimendada nii stressi kui ka tinnituse tajumist.

CBT eesmärk

• Õppida ära tundma negatiivseid mõtteid ja automaatseid tõlgendusi.

• Harjutada neid realistlikumalt ja rahustavamalt ümber sõnastama.

• Muuta oma käitumist nii, et see vähendaks stressi, ärevust ja tinnituse tajutavat häirivust.

Kuidas see aitab tinnituse puhul?

• Tinnitust iseenesest CBT ei kõrvalda, aga ta muudab seda, kuidas inimene helile reageerib.

• Kui mõtteviis muutub („see heli on küll tüütu, aga mitte ohtlik“), väheneb ka emotsionaalne stress.

• Stressi vähenedes tundub tinnitus sageli vaiksemana või vähemalt vähem häirivana.​

CBT koduseks rakendamiseks

    Allpool mõned sammud ja harjutused:

1. Mõtete jälgimine ja vaidlustamine

• Pane tähele, millised mõtted tekivad, kui tinnitus kõlab tugevamini (nt “See ajab mind hulluks”, “Ma ei saa kunagi magada”).

• Kirjuta need üles.

• Küsi endalt:

  • Kas see mõte on 100% tõsi?

  • Kas on ka teistsugune seletus (nt “Tavaliselt uinun siiski lõpuks”, “See on tüütu, aga mitte ohtlik”)?

• Asenda mõte realistlikuma ja rahustavama väitega.

2. Fookuse ümberõpe

• Sea endale eesmärgiks 1–2 korda päevas teadlikult mitte keskenduda tinnitusele.

• Näiteks jalutuskäigul proovi panna tähele ümbritsevaid helisid (linnulaul, tuule kohin, inimeste jutt).

• Kui tinnitus „tuleb esile“, märka seda ja suuna tähelepanu tagasi muule helile.
  Nii õpib aju, et tinnitus ei pea olema pideva tähelepanu keskpunktis.

3. Käitumise muutmine

• Vältida tasub mustrit, kus tinnitus → ärevus → vältimine (nt ei lähe seltskonda, sest kardan müra).

• Selle asemel tee väikseid samme: jätka tegevusi, mis toovad rõõmu ja hajutavad tähelepanu.

4. Lõõgastustehnikate lisamine

• Kasuta regulaarselt hingamisharjutusi, meditatsiooni või progressiivset lihaste lõdvestust.

• See vähendab keha stressitaset, mis sageli võimendab tinnitust.

5. Uni ja harjumused

• Ära võitle öösel tinnitusega → see suurendab stressi.

• Kasuta vajadusel taustamüra (valge müra, vihmaheli).

• Hoia unehügieeni (kindel unerutiin, ekraanid varem kinni).

 Abivahendid koduseks CBT-ks

• Raamatud ja töövihikud: näiteks “Living with Tinnitus and Hyperacusis” (Laurence McKenna, David Baguley).

• Äpid ja veebiprogrammid: mõnel pool pakutakse tinnitus-CBT veebipõhiseid kursusi (nt UK-s iCBT tinnitusprogrammid).

• Päevik: oma mõtete ja reaktsioonide üleskirjutamine on väga tõhus osa teraapiast.

Tähtis: Kui tinnitus tekitab väga tugevat ärevust, depressiooni või unetust, siis võib olla vajalik spetsialisti tugi (psühholoog või psühhiaater). Kodused harjutused on siiski paljudele toeks.

Kokkuvõtteks: CBT õpetab, et me ei saa alati kontrollida sündmusi (nt tinnitust), aga me saame õppida kontrollima oma mõtteid ja reaktsioone.

Eestis on CBT (kognitiiv-käitumisteraapia) kättesaadavus viimastel aastatel paranenud, kuid võrreldes näiteks Soome või Suurbritanniaga on see siiski üsna piiratud.

Hetkeolukord Eestis

• Terapeutide arv: Eestis on hinnanguliselt vaid mõnikümmend sertifitseeritud CBT terapeuti (paljud neist koondunud Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni alla). See tähendab, et pakkumine ei kata tegelikult nõudlust.

• Piirkondlik jaotus: Suurem osa tegutseb Tallinnas ja Tartus; väiksemates linnades ja maapiirkondades on võimalused vähesed.

• Tervisekassa kaudu:

  • Mõnes suuremas psühhiaatriakliinikus on CBT võimalik saada tasuta, kuid järjekorrad võivad olla mitmekuulised.

  • Psühhiaatri saatekirja alusel on ravi kaetud, kuid psüholooge on haigekassa süsteemis väga vähe.

• Erakliinikud: Eravastuvõttudel on CBT suhteliselt lihtsamini kättesaadav, aga hind jääb tavaliselt vahemikku 60–100 € seanss.

• Digilahendused:

  • Peaasi.ee pakub CBT-põhiseid nõustamisprogramme.

  • Mõned e-tervise platvormid (nt Minudoc) pakuvad CBT-teraapiat videokõnede kaudu.

  • Eestis kasutatakse ka rahvusvahelisi CBT-veebiprogramme, kuid need ei ole eesti keeles kättesaadavad.

Kokkuvõte

• riiklikus süsteemis napib spetsialiste ja ootajad peavad kannatlikud olema,

• erakliinikutes on see kättesaadavam, kuid paljudele rahaliselt koormav,

• e-nõustamine ja digilahendused on hakanud lünka täitma, kuid pole veel laialt levinud.​

15. Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (ACT)

ACT (aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia) on psühhoteraapia tüüp, mis keskendub inimeste psühholoogilise paindlikkuse arendamisele. Erinevalt CBT poolt soovitatud negatiivsete mõtete muutmisele positiivseteks, panustab ACT negatiivsete mõtete aktsepteerimisele ilma neile tähelepanu pööramiseta. ACT põhiprintsiibid on järgmised:

1. Aktsepteerimine: inimeste julgustamine oma mõtteid, emotsioone ja kogemusi käesoleval hetkel teadvustama ja aktsepteerima, püüdmata neid muuta või vältida.

2. Kognitiivne defusioon: inimeste abistamine oma mõtete nägemisel pelgalt mõtetena, mitte reaalsuse peegeldustena. See vähendab negatiivse enesevestluse ja mõtete mõju.

3. Kohalolek: keskendumine käesolevale hetkele, mitte minevikus peatumine või tuleviku pärast muretsemine.

4. Mina kontekstina: inimeste abistamine minapildi arendamisel, mis on eraldiseisev nende mõtetest, emotsioonidest ja kogemustest.

5. Väärtused: isiklike väärtuste väljaselgitamine ning nende kasutamine otsuste tegemise ja tegutsemise juhisena.

6. Pühendunud tegutsemine: inimeste julgustamine tegutsema väärtuslike elueesmärkide saavutamiseks isegi väljakutsete või raskete emotsioonide korral.

ACT eesmärk on suurendada psühholoogilist paindlikkust, võimaldades inimestel elada tähendusrikkamat ja väärtuspõhisemat elu, vähendades samal ajal negatiivsete mõtete ja emotsioonide mõju.

Kõige raskem on mõista 4. punkti mina-konteksti. Põhimõtteliselt võib seda lahti seletada, kui enda sildistamist, omistamist endale hetkeemotsioonide ajel pähetulnud mõtteid ja määrama need enda olemuseks. Tavaliselt elab inimene "mina-kui-rahulolu" kohaselt. Näiteks mõtted: "Ma olen läbi kukkunud", "Ma pole piisavalt hea", "Ma ei saa sellega hakkama", võivad viia selleni, et me reaalses elus rahuldumegi sellega ning käitumegi vastavalt ega püüa teha midagi selleks, et ennast muuta.

Seevastu „mina-kui-kontekst“ hõlmab nende narratiivide äratundmist pelgalt meist eraldiseisvate mõtetena, mitte meie kohta käivate absoluutsete tõdedena. See seisneb sellise minapildi arendamises, mis jälgib mõtteid, emotsioone ja kogemusi ilma neid endaga samastamata. Näiteks mõte: "Ma pole piisavalt hea" on vaid mõte ega määra meie olemust. 

Kuidas seda üle kanda teraapiasse? Meil on mõte: "Tinnitus on kohutav". Selle asemel, et sellega automaatselt nõustuda, mõtleme järele, kas meil on olnud hetki, kui me oma tinnitust ei märka? Millised hetked need olid? Mida me tegime sel ajal, et me ei pannud oma tinnitust tähele? Kas me võime seda tegevust ja situatsiooni korrata? 

ACT (Acceptance and Commitment Therapy – aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia) on Eestis märksa uuem kui CBT. Selle kättesaadavus on piiratud, kuid kasvab tasapisi.

     Hetkeolukord Eestis

• Spetsialistide arv: Eestis on vaid väike hulk terapeute, kes on saanud ACT-iga süvendatud väljaõppe. Paljud psühholoogid ja psühhoterapeudid kasutavad ACT-i elemente oma töös, kuid täielikult ACT-le keskendunud terapeute on vähe.

• Koolitused: ACT-i koolitusi on Eestis viimasel kümnendil korraldatud, sh välisõppejõudude osalusel. Seega on järjest rohkem noorema põlvkonna psühholooge, kes ACT-i praktikas kasutavad.

• Asukohad: Nagu CBT puhulgi, on enamik praktikuid Tallinnas ja Tartus.

• Rakendusalad: ACT-d kasutatakse Eestis peamiselt:

  • ärevuse ja depressiooni puhul,

  • kroonilise valu ja haigustega kohanemisel,

  • tinnituse ja stressi leevendamisel (mõnes programmis on seda proovitud CBT kõrval).

Võrdlus CBT-ga

• CBT on märksa kättesaadavam ja aktsepteeritud standardravi osana.

• ACT on pigem nišiteraapia – kättesaadav peamiselt erakliinikutes või individuaalsete terapeutide kaudu. Tervisekassa süsteemis on ACT praegu harvaesinev.

Digitaalsed võimalused

• Eestis puudub praegu ametlik eesti keelde tõlgitud ACT-veebiprogramm.

• Mõned terapeudid kasutavad ingliskeelseid tööriistu ja materjale (nt “ACT companion” äppe).

16. Mis on tinnituse ümberõppe teraapia (TRT)

Tinnituse ümberõppe teraapia TRT (Tinnitus Retraining Therapy) on teraapiavorm, mis on loodud aitamaks inimestel tinnituse sümptomeid hallata. Selle töötas välja USA-s tegutsev otoloogia ja neurokirurgia professor Pawel Jastreboff eelmise sajandi 90-ndatel aastatel. TRT peamised põhimõtted on järgmised:

1. Nõustamine: patsientide harimine tinnituse, selle põhjuste ja aju ning kuulmissüsteemi mõjutamise kohta.

2. Heliteraapia: heli kasutamine tinnituse tajumise vähendamiseks. See võib hõlmata erinevat tüüpi helisid, näiteks valget müra, loodushelisid või spetsiaalselt konkreetsele isikule kohandatud heliteraapiat.

TRT eesmärk on aidata ajul tinnituse heliga harjuda, vähendades selle tajutavat valjust ja häirivust. Nõustamise ja heliteraapia kombineerimise abil püüab TRT parandada patsientide elukvaliteeti ja vähendada tinnitusega seotud stressi.

TRT on tavaliselt kohandatud iga inimese individuaalsetele vajadustele ja oludele. See teraapiavorm  võib olla veidi keeruline ja vajab läbiviimiseks kindlasti asjatundliku spetsialisti juhendamist, kuid see on tinnituse haldamiseks hästi väljakujunenud lähenemisviis.

Kuigi mõningaid TRT aspekte, näiteks heliteraapiat, saab teha kodus, on üldiselt soovitatav teha koostööd kvalifitseeritud tervishoiutöötaja või audioloogiga, et koostada isikupärastatud raviplaan.

Professionaal saab teil aidata:

1. Hinnata oma tinnitust: määrata kindlaks tinnituse algpõhjused ja omadused.

2. Koostada kohandatud heliteraapia plaan: valida oma konkreetsetele vajadustele kõige tõhusamad helid ja edastusmeetodid.

3. Pakkuda nõustamist ja tuge: tegeleda tinnituse emotsionaalsete või psühholoogiliste aspektidega.

Sellele lisaks on olemas mõned kodused võimalused, näiteks:

1. Heliteraapia rakendused: rakendused nagu Tinnitus Relief või Sound Oasis pakuvad juhendatud heliteraapiat.

2. Heligeneraatorid: kodus saab kasutada rahustavaid helisid tekitavaid seadmeid.

3. Veebiressursid: mõned veebisaidid ja veebiplatvormid pakuvad TRT-ga seotud ressursse ja tuge.

Enne mis tahes iseseisva TRT-programmi alustamist on siiski oluline konsulteerida tervishoiutöötajaga, et tagada oma konkreetsetele vajadustele kõige tõhusama lähenemisviisi kasutamine.

  Hetkeolukord Eestis

• : Eestis ei ole TRT ametlikku laialdast rakendamist nagu mõnes suuremas riigis (nt Saksamaa, UK). Sertifitseeritud TRT terapeute (kes on saanud spetsiaalse rahvusvahelise koolituse) Eestis ei ole teadaolevalt palju või peaaegu üldse mitte.

• Kes tegelevad:

  • Mõned kõrva-nina-kurguarstid (TÜK, PERH) ning kuulmiskeskused pakuvad nõustamist ja heliteraapiat, mis osaliselt kattub TRT põhimõtetega.

  • Kuuldeaparaatide müüjad ja kuulmiskeskused (nt Ida-Tallinna Keskhaigla kuulmiskeskus, Kuulmisravi kliinikud, Audientes jms) pakuvad sageli heliteraapiat ja nõustamist, mis on sisuliselt TRT-lähedane, kuid mitte alati täielikult sama metoodika järgi.

• Tervisekassa: ametlikult TRT kui “programm” ei kuulu Tervisekassa teenuste loetellu, kuid kuuldeaparaatide sobitamine ja osaline nõustamine võib olla kompenseeritav.

• Erapraksised: mõned audioloogid ja psühholoogid kasutavad TRT elemente (helimaskerid, nõustamine, CBT kombineeritult).

Mitte kõik spetsialistid ei pea TRT-d otstarbekaks.

17. Mida uut on silmapiiril tinnituse ravi suhtes?​

​2014. aasta oktoobris vestlesin Soome otoloogia professori Ilmari Pyykköga uurimisel olevatest meetoditest, mis pakuksid leevendust tinnitusele. Lenire`i seadmest oli juttu, kuid ta ei olnud kuigi optimistlik selle suhtes, mainides, et tegemist võib olla ajutise efektiga. Kuulmisrakkude taastamisest rääkides ütles ta, et sellesuunalised katsed käivad, kuid tulemused jäävad seni veel laboriseinte vahele. Taastamine on nii teoorias kui praktikas võimalik ja seda on katseloomadel (hiirtel) ka õnnestunult tehtud, kuid see on väga töömahukas ettevõtmine. Inimese ühes kõrvas on cà 15 000 - 20 000 kuulmisrakku, seega kasvõi sajandiku kuulmisrakkude taastamine võtaks väga palju aega. Meditsiiniliste preparaatide väljatöötamisele ei pannud ta kuigi palju lootust. Paraku ei ole möödunud 11 aastat toonud sellesse valdkonda veel käega katsutavaid tulemusi.

​Siiski katsetused käivad ja midagi on ka saavutatud. Neist küll ühtegi ei ole veel lõplikult heaks kiidetud.

Uus diagnostika ja biomarkerid

Mass General Brigham’i teadlased avastasid, et tinnitusega inimestel võivad teatud helidele reageerides ilmneda alateadlikud näotõmblused ja pupilli laienemine. Need seostatakse tinnituse raskusastmega ning võimaldavad objektiivsemat hindamist, mis võib tulevikus toetada närvistimulatsiooni ja interaktiivset teraapiat.   New York Post

​Digitaalsed ja nutirakendused (CBT ja heliteraapia)

• Pikaajaline nutitelefoni-CBT: 2025. aastal avaldati uuring, kus 9-kuuline rakendus-põhine kognitiiv-käitumisteraapia (CBT) vähendas tinnituse koormust märgatavalt — tinnitus-küsitluse skoor langes keskmiselt 18 punkti.  jmir.org

• MindEar-rakendus: 2024. aasta varajane uuring tõi välja, et chatbot-vormis CBT ja heliteraapia (MindEar) leevendas tinnituse põhjustatud emotsionaalset stressi võrdselt hästi kui tavateraapia videokõnede kaudu. Laialdasem kliiniline uuring on plaanis koos UCL-iga.   The Guardian

Kuulmisrakkude taastamine

• Labori tasandil on toimunud märkimisväärne edenemine: hiirtel on kuulmisrakke taastatud siRNA-, geneetiliste ja kemikaalipõhiste meetoditega.

• Ülekandmine inimestele on aga veel algusjärgus — kliinilised uuringud on seni ennekõike näidanud katse ohutust, mitte aga selget taastumist.

• Rahvusvaheline koostöö (nt HRP) ja zebrafishi-uuringud annavad lootust, et tulevikus suudetakse seni vaid lindudel esinenud mehhanismid imetajatel ja inimestel aktiveerida.

• Kasutajate kogemused: Redditis jagavad inimesed lootusrikkaid uudiseid, eriti ettevõtete nagu Rinri (Rincell-1) ja Cilcare kohta, kuigi need on pigem rakkude-või sünapside regenereerimise tasandil ja minimaalse kliinilise katsefaasiga   Reddit+1

Kas uuringud ravimpreparaatide väljatöötamise kohta on vilja kandnud?

Hetkel ei ole olemas ühtegi ravimpreparaati, mis oleks ametlikult kinnitatud ja laialdaselt tunnustatud kui tinnitusest vabanemise “ravim”. Küll aga on uurimisel ja mõnes kohas ka piiratud kasutuses mitmeid ravimikandidaate ja -rühmi, mille eesmärk on leevendada sümptomeid või mõjutada mehhanisme, mis võivad tinnitust põhjustada.

Uurimisjärgus või katsetatud ravimid

• AM-101 (esketamiin, intratümpaaniline süst)
  – NMDA-retseptori antagonist, mõeldud ägeda tinnituse (müra- või traumajärgne) raviks.
  – Mitmes kliinilises uuringus andis osal patsientidest lühiajalist leevendust, kuid tulemused ei olnud piisavalt ühtlased.

• Neramexane
  – NMDA-retseptori ja nikotiinsete retseptorite antagonist.
  – Fase II uuringutes täheldati osalist kasu, kuid ravim ei jõudnud turule.

• Vestipitant
  – NK1-retseptori antagonist (uuritud algselt iivelduse vastu).
  – Katsetatud tinnituse korral, kuid uuringud jäid varajasesse faasi.

• NHPN-1010 (Hough Ear Institute)
  – kombineeritud antioksüdant + nootroopikum.
  – Fase I ohutusuuring tehtud; plaanis suuremad uuringud.

• Cilcare molekulid (CIL001, CIL003)
  – biotehnoloogiline suund, sihiks kuulmisneuronite ja sünapside taastamine.

Ravimirühmad, mida mõnikord kasutatakse sümptomite leevenduseks. Need ei ravi tinnituse põhjust, aga võivad vähendada häirivust:

• Antidepressandid (SSRI, TCA) – leevendavad ärevust ja masendust, mis tinnitusega kaasnevad.

• Ärevusvastased ravimid (bensodiasepiinid, nt klonasepaam) – võivad ajutiselt vähendada tinnituse tajumist, kuid sõltuvusrisk suur.

• Unemeditsiin – kui tinnitus häirib und.

• Vereringet mõjutavad ained (nt ginkgo biloba ekstrakt) – tulemused on väga vastuolulised.

 Kokkuvõte

• Ühtki kindlat ja toimivat ravimit tinnituse “väljaravimiseks” ei ole.

• Mitmed ravimid on kliinilistes uuringutes, kuid ükski neist ei ole jõudnud massilise kasutuseni.

• Praegu soovitatakse pigem kombineeritud lähenemist: heliteraapia, CBT, mõnel juhul ravimid kaasnevate sümptomite (ärevus, unetus) vastu.

Tinnituse ravivõimaluste uurimine on mitmekihiline — see hõlmab tehnoloogilisi lahendusi (nutirakendused, bimodaalsed seadmed), neurostimulatsiooni, ravimite arendamist ja taastavaid biotehnoloogilisi meetodeid. Kuigi universaalset ravimit või "imetabletti" veel ei ole, on mitmed lähenemissuunad klinilises faasis ja mõned seadmed (nt Lenire) on juba turule jõudnud.

18. Isiklikud kogemused

Minu esimene kokkupuude Meniere`i haigusega oli 1980. aasta septembris, mil mind tabas esimene raske haigushoog. Ma ei mäleta siiski, kas tinnitus tekkis kohe koos esimese haigushooga. Kuulmislangust märkasin ma küll alles 5 aastat hiljem. Kindlasti arenes see juba varem, kuid tavaliselt ei märgata seda enne, kui see segavaks muutub. Selleks ajaks oli minu tinnituse repertuaar juba täielikult olemas ja vaikseid hetki minu elus enam ei esinenud. Üks positiivne külg on Meniere`i haigusel siiski - selle poolt tekitatud tinnitus on suhteliselt madalama sagedusega, mida on kergem taluda. Kõrgetooniline vile on tunduvalt häirivam.

Haiguse algstaadiumis "laulis" mul vaid üks kõrv ehk siis see, mis oli haigestunud. Kuigi haiguse kohta öeldakse, et tavaliselt haigestub teine kõrv ainult 25% põdejatest, ei pea see siiski paika. Haigus kolib ka teise kõrva, kuigi mitte nii märgataval kujul ja selliseid kohutavaid pearinglushoogusid see enamasti kaasa ei too. Küll aga kasutab tinnitus võimalust oma repertuaari laiendada ja nii laulavadki mõlemad kõrvad kooris. Kusjuures mitte alati sama meloodiat ja mitte alati korraga. Enamasti kostab mul tinnitus kõrvus, vahel harva ka kusagil keset pead. 

Nagu kõik teisedki inimesed, kellel on saatuseks elada koos tinnitusega, olin minagi alguses murest murtud. Perearst, kellele ma seda kurtsin, ei tundnud minu olukorra vastu erilist huvi, mis muidugi minu olukorda ei leevendanud. Otsisn kõikjalt teavet niihästi Meniere`i haiguse, kui ka tinnituse kohta. See, mida ma leidsin, oleks ehk mahtunud poolikule vihikulehele. Ja sedagi võimalikult suurte tähtedega kirja panduna. Tänu sellele, et ma olen suhteliselt rahuliku iseloomuga, õnnestus mul oma kutsumatu külalisega kuidagi toime tulla.

Olukord muutus siis, kui ma sain oma esimese arvuti ja internetiühenduse 1995. aastal. Infot hakkas tulema. Ja ka salapärane Meniere`i haigus hakkas ennast tasapisi avama. Üks esimesi allikaid, kust ma oma teadmisi ammutama hakkasin, oli Soome Meniere-liit. Ja ma ei tea siiani, kas tänu sealt saadud soovitusele vähendada soola osa oma igapäevases menüüs, vabanesin ma ka neist jubedatest haigushoogudest. Tinnitus osutus truumaks sõbraks ja jäi minu kõrvale ning on püsinud siiani.

Soome Meniere-liidust on olnud väga palju kasu. Rääkimata iga-aastastest koolitustest, mis viidi läbi ala asjatundjate poolt, laienesid minu kontaktid ka mujale maailmas. Nii olen saanud tuttavaks mõne USA tinnitusspetsialistiga ja hiljuti ka Saksamaal tegutseva terapeudiga. Tänu neile olen saanud teada piisavalt palju CBT, ACT ja TRT teraapiatest. Aga kõige olulisem neist oli vast see, mis viis mind tinnitusega toimetulekuni.

Olles haigushoogudest vabanenud, otsustasin panna kirja oma kogemused, et saatusekaaslastele omapoolseid nõuandeid jagada. Neid sattus lugema üks eesti keelt valdav soomlane ja ta võttis minuga kohe ühendust. Tänu temale tegin lähemat tutvust meditatsiooniga. Ma ei ütleks, et ma sellega kohe lähedaseks sõbraks sain. Meditatsioone on erinevaid. See, mida tema mulle soovitas - transtsendentaalne meditatsioon, ei sobinud mulle. Jätkasin katsetamist, kuni leidsn sellise, mis mulle juba esimesel korral meeldis. Ja nii hakkas minu tülikas tinnitusest sõber mulle vähehaaval lähedasemaks muutuma. Jah, ta on veelgi minuga, aga ma ei vihka teda. Ta on ju osa minust ja miks peaksin ma midagi enda juurde kuuluvat vihkama? Mõnikord, kui ta oma registrid lahti päästab ja korralikult undama hakkab, ütlen ma talle mõttes: "Nonoh, näita nüüd, mida sa võid."  Ja ta näitabki. Kuid ma tean, et see lõpeb. Muuseas, kummaline on see, et kui tinnitus lakkab (ja seda juhtub mõnikord lühikeseks ajaks), tunnen ennast ebamugavamalt, kui koos temaga. 

Kas ma olen nüüd oma eluga rahul? Niivõrd-kuivõrd. Ei, tinnitus ei sega minu igapäevaelu ja  enamasti ma ei pane seda tähele. Ka uinumisega ei ole probleeme. Kuid loomulikult, kui keegi pakuks mulle võimalust sellest lahti saada (ei, muidugi mitte mõne videotohtri valelubadustega, vaid tõeliselt), siis võtaksin ma selle pakkumise muidugi vastu. Aga kuna ma tean, et seda ei juhtu, siis elame edasi, nagu siiani. 

19. Kordamine on tarkuse ema

Need teemad on selles ja mitmes teises brošüüris juba käsitletud, kuid kordame need kokkuvõtlikuna siiski veel kord üle.

​Oluline on teada, et tinnituse jaoks EI OLE ravimeid, seega ei ole mõtet kulutada oma aega nende otsimisele. 

Kui tinnitus tekib äkki, on kõige olulisem tegutseda varakult ja läbimõeldult. Siin on peamised soovitused, mida arstid ja teadusuuringud rõhutavad:

 Esmased sammud

1. Arsti juurde minek (kõrvaarst / perearst):

   1. Äkki tekkinud tinnitus võib olla seotud kuulmislanguse, kõrvapõletiku, vaiguummistuse või vereringehäirega.

   2. Kiire kontroll on eriti tähtis, kui tinnitus kaasneb äkki tekkinud kuulmislanguse, pearingluse või tasakaaluhäirega.

   3. Kui tinnitus on mürarikkas keskkonna viibimise tagajärg, siis võib peaaegu kindlasti öelda, et see möödub iseenesest. Kuid see on hoiatuseks sellisest tegevusest loobumiseks.

2. Vältige liigset müra:

   1. Ärge kuulake kõrvaklappidest liiga valju muusikat. 

   2. Kasutage mürarikastes kohtades kõrvakaitseid.

   3. Müra on tinnituse süvenemise kõige suurem riskitegur.

3. Kontrollige ravimeid:

   1. Mõned otodoksilised (kuulmisele kahjulikud) ravimid nt teatud antibiootikumid, aspiriin või seda sisaldavad ravimid (ibuprofeen) suurtes kogustes, keemiaravimid, diureetikumid, võivad soodustada või süvendada tinnitust.

   2. Kui võtate regulaarselt ravimeid, tasub arstiga üle vaadata, kas need võivad mõjutada kuulmist.

 Igapäevaelus

1. Helitaust aitab:

   1. Täielik vaikus muudab tinnituse märgatavamaks.

   2. Vähendage tinnitust neutraalse helitaustaga (nt vaikne muusika, loodushelid, valge või roosa müra).

   3. NB! Helitaust ei tohi kunagi olla nii vali, et see peidaks enda alla tinnituse. Vastasel juhul ei toimu tinnitusega harjumist. 

2. Stressi vähendamine:

   1. Stress ja väsimus suurendavad tinnituse häirivust.

   2. Abi võivad anda lõõgastustehnikad, hingamisharjutused, jooga või meditatsioon (sh transtsendentaalne meditatsioon, mille kasu on tinnituse puhul kõige rohkem uuritud).

3. Hea uni ja elustiil:

   1. Püüdke hoida regulaarset unerütmi.

   2. Füüsiline aktiivsus parandab vereringet ja vähendab pingeid.

   3. Kohvi, alkoholi ja nikotiini piiramine võib sümptomeid leevendada.

 Psühholoogiline ja praktiline abi

1. Ärge jääge üksi:

   1. Esimene reaktsioon võib olla ärevus või hirm (“äkki see jääbki nii”).

   2. Ärge lange masendusse, kui ükski teraapia ei näi aitavat. 

   3. Tinnitusega kohanemine võtab aega, aga enamik inimesi õpib selle häirivust oluliselt vähendama.

2. Psühhoteraapia (nt CBT):

   1. Kognitiiv-käitumisteraapia on teaduslikult tõendatud viis, mis aitab tinnitusega paremini toime tulla ja vähendada selle mõju elukvaliteedile.

3. Kuuldeaparaat (kui kuulmine langenud):

   1. Kui tinnitusega kaasneb kuulmislangus, siis kuuldeaparaat võib sageli nii kuulmist parandada kui ka tinnitust vähendada, sest aju saab jälle piisavalt helisignaale, mis tinnitust maskeerivad.

   2. Kuuldeaparaatidesse sisseehitatud tinnitusmaskerid on tavaliselt liiga primitiivsed tinnituse leevendamiseks. Õigem oleks kasutada reguleeritavaid heligeneraatoreid.

 Millal kindlasti koheselt abi otsida?

• Äkiline ühepoolne tinnitus koos kuulmislangusega.

• Tinnitus koos tugeva pearingluse või tasakaaluhäirega.

• Tinnitus, mis pulseerib (koos südamelöökidega) → võib viidata veresoonte probleemile.​

Peamine mõte: tinnitus ei ole enamasti ohtlik, aga selle äkiline tekkimine vajab kindlasti arsti hinnangut. Õigeaegne sekkumine võib oluliselt parandada taastumise ja kohanemise võimalusi.

Heligeneraator, millega saate kontrollida oma tinnituse helisagedust

https://onlinetonegenerator.com/

 Leidke ja kuulake oma tinnitusheli

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas teie tinnitusheli tegelikult kõlab? Veebipõhise toonigeneraatori abil saab igaüks proovida oma kõrvus kuuldava heli sagedust leida ja seda teistelegi demonstreerida. Selleks on olemas vastav programm - Online Tone Generator.   

Installeerimine ega registreerimine ei ole vajalik. Lihtsalt klõpsake lingil. Avaneb selline aken. Näidiseks on valitud 440 Hz. Katsetage selle sagedusega ja vastavalt oma tinnitushelile muutke seda arvu. Mida väiksem arv, seda madalam, mida suurem arv, seda kõrgem on genereeritav helisignaal. Kasutada võib niihästi kõrvaklappe, kui ka arvuti kõlareid. Kui te kasutate kõrvaklappe, hoolitsege selle eest, et alguses oleks helitugevus üsna madal.

​Allpoololev on vaid illustreeriv pilt. Kasutamiseks peate avama lingi ja tegutsema seal. Väga täpne see mõõtmine ei ole, kuid ligilähedase tulemuse saab kätte küll. Mina sain enda tulemuseks 410 Hz.

Samm-sammuline juhend

1. Avage generaator

Online Tone Generator

2. Määrake sagedus

• Näete lahtrit arvuga 440 (Hz).

• Arvu muutmiseks kirjutage ise lahtrisse uued numbrid.

3. Vajutage PLAY

• Nüüd hakkate kuulma heli.

• Reguleerige helitugevus endale sobivaks.

4. Leidke sobiv toon

• Tõstke või alandage sagedust, asendades lahtris numbreid, kuni toon sarnaneb teie tinnitusele.

• Pange kirja, millise sageduse juures kattuvus tekkis.

5. Jagage tulemust (soovi korral)

• Lingis on võimalik sagedus (440 Hz) juba eelmääratud.

Selliseid programme on mitmeid. Üks üsna mugav, mille puhul saab liuguriga helisagedust sujuvalt nihutada on siin  Helisageduse muutmiseks libistage hiirekursoriga piki ülemist skaalat. See programm võimaldab ka teraapiaks sobiva heli tellimist, kuid sellisel juhul on vaja luua omale konto.