Tinnituse põhiteadmised (põhjused ja mehhanismid)
Selles osas selgitatakse tinnituse põhitõdesid, sealhulgas selle põhjuseid ja selle tekkimisele kalduvate isikute omadusi. Sellega võimaldab tinnituse olemusest arusaamine ja selle erinevate tüüpide mõistmine teil kindlaks teha, millisesse kategooriasse teie sümptomid kuuluvad. Lisaks mõjutavad tinnitust mitmesugused tegurid ning heli tajumine ja selle sagedus on inimestel erinev. Põhjuse kindlaksmääramine aitab aga selgitada vastumeetmete suunda.
Tinnituse tekkemehhanism on keeruline, kuid arvatakse, et see on seotud sisekõrva ja aju närviaktiivsuse muutustega. Ühe teooria kohaselt püüab aju vananemise või müra mõju tõttu tekkinud kuulmise halvenemisel kompenseerida vähenenud kuulmisimpulsside hulka, mis viib fantoomhelide tajumiseni. Lisaks on täheldatud, et stress ja väsimus võivad mõjutada kuulmisnärvide erutuvust, mis võib vallandada tinnituse.
Lisaks on oluline mõista, kes on tinnitusele vastuvõtlikumad. Riskitegurite, nagu vanus, eluviisid ja tervislik seisund, tunnistamine võib aidata kindlaks teha oma tinnituse võimalikke põhjuseid. Allpool uurime süstemaatiliselt tinnituse määratlust, tüüpe, peamisi põhjuseid ja riskitegureid.
1. Tinnituse määratlus ja liigid
Tinnitus jaguneb oma olemuse järgi mitmeks liigiks. Üldiselt on olemas kaks peamist liiki: subjektiivne tinnitus, mida kuuleb ainult selle all kannataja, ja harvemini esinev objektiivne tinnitus, mida mõnikord võivad kuulda vastavate abivahenditega ka teised. Esimesel juhul on tegemist helidega, mis sarnanevad kuulmishallutsinatsioonidega ja on põhjustatud kõrva või aju sisemistest teguritest, teisel juhul aga tegemist helidega, mis tekivad tegelikult keha mõnes osas (nt verevoolu helid) ja mis kanduvad kõrva.
Lisaks võib tinnitust liigitada kestuse või progresseerumise järgi kas „ajutiseks tinnituseks” või „krooniliseks tinnituseks”. Näiteks on ajutine tinnitus heli, mis esineb lühikest aega pärast valju müra kuulmist. Kuid tinnitust, mis kestab kuus kuud või kauem (osad spetsialistid pakuvad selleks ajaks kolm kuud. Tõlk.), peetakse krooniliseks tinnituseks, mis nõuab sihipärasemat ravi. Tinnituse tüübid on kokku võetud allpool.
[1] Subjektiivne tinnitus ja objektiivne tinnitus
Tinnitus on tavaliselt kuuldav ainult kannatajale, kuigi harvadel juhtudel võib see põhjustada ka teistele kuuldavat heli. Näiteks objektiivse tinnituse puhul võib arst mõnikord stetoskoobiga kuulda haige kõrva lähedal olevaid helisid, kuigi see on äärmiselt haruldane nähtus.
Subjektiivne tinnitus: tinnitus, mida tajub ainult patsient. See tekib sisekõrva häirete või liigse närviärrituse tagajärjel ja on teistele kuuldamatu.
Objektiivne tinnitus: harvaesinev tinnituse tüüp, mille põhjustavad helid, nagu verevool kõrva ümbruses või lihasspasmid. Seda on võimalik stetoskoobiga tuvastada.
Subjektiivne tinnitus moodustab enamiku kõigist tinnitusjuhtudest, millest suurem osa tuleneb sisekõrva või närvide probleemidest. Objektiivne tinnitus võib seevastu paraneda põhjuseks oleva füüsilise nähtuse ravi tulemusel. Objektiivse tinnitusega kokkupuutumine üldises kliinilises praktikas on äärmiselt haruldane ja kujutab endast erijuhtu.
[2] Ajutine tinnitus ja krooniline tinnitus
Tinnituse kestus mõjutab nii selle tajutavat mõju kui ka ravistrateegiaid. Isegi sama tüüpi tinnituse puhul muudab see, kas see kaob kiiresti või püsib kuude kaupa, inimese kogemust ja vajalikku ravi. Sisuliselt mõjutab tinnituse kestus ravi valikut.
Ajutine tinnitus: tinnitus, mis tekib ajutiselt pärast valju kontserti või väsimuse perioodil. See kaob sageli loomulikult puhates või aja jooksul.
Krooniline tinnitus: tinnitus, mis püsib mitu kuud või kauem, sageli põhjustel, mida on raske avastada või mis tuleneb püsivatest kuulmismuutustest. Krooniline tinnitus mõjutab oluliselt igapäevaelu ja nõuab spetsiaalset ravi.
Ajutine tinnitus on nähtus, mis võib esineda kõigil, tüüpiline näide on tinnitus muusikaürituse järgsel päeval. Krooniline tinnitus on seotud kuulmislanguse või püsivate teguritega, mis tähendab, et see ei parane ainult puhkusega. Krooniline tinnitus on seisund, mis nõuab ravi. Selle sümptomite leevendamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mida kirjeldame hiljem.
2. Tinnituse peamised põhjused ja mehhanismid
Tinnituse põhjused ei ole ühesugused, ulatudes kõrva sisemistest probleemidest süsteemsete haigusteni. Kõige tüüpilisem põhjus on sisekõrva või kuulmisnärvi kahjustus. Teisisõnu, kui kuulmisrakud on vananemise või müra mõju tõttu kahjustunud, võib aju seda kompenseerida, lisades kuulmissüsteemi helisid, mida tegelikult ei ole olemas (nn fantoomheli mehhanism).
Seevastu võivad tinnitusele mõju avaldada ka kõrva endaga mitteseotud tegurid. Näiteks võib tugev psühholoogiline stress või unepuudus häirida autonoomset närvisüsteemi, mis võib viia sisekõrva verevarustuse vähenemiseni ja närvi tundlikkuse suurenemiseni, süvendades seeläbi tinnitust. Lisaks võivad tinnitusena avalduda ka muid kehaosi mõjutavad seisundid, nagu hüpertensioon (vererõhutõbi) või temporo-mandibulaarliigese (lõualuuliigese) häired. Peamised põhjused on liigitatud allpool.
[1] Kõrva või kuulmise häiredest tingitud tinnitus
Kuulmissüsteemi probleemid on tinnituse peamine põhjus. Sisekõrva, keskkõrva või kuulmisnärvi piirkonna kahjustused põhjustavad sageli tinnitust. See näitab, et kõrva struktuuri või funktsiooni häired suurendavad tinnituse tekkimise tõenäosust.
Kuulmislangus (vanusega seotud kuulmislangus, müraga seotud kuulmislangus jne): vananemise või valju müra mõjul sisekõrva karvarakkude kahjustumine põhjustab ajus puuduva kuulmisinfo kompenseerimise katseid, mille tulemuseks on tinnitus.
Kõrva häired (keskkõrva põletik, vaiguummistus, Meniere'i tõbi jne): otsesed kõrva enda anomaaliad, nagu keskkõrva põletik, vaiguummistus või sisekõrva rõhu kõikumised, võivad mõnikord otseselt põhjustada tinnitust.
Vanusest või müra mõjust tingitud kuulmislangus on tinnituse kõige levinum põhjus. On teada, et kuulmislangusega inimestel on tinnituse risk mitu korda suurem kui kuulmislanguseta inimestel. Lisaks, kui põhjuseks on vaigu kogunemisest või keskkõrvapõletikust tingitud konduktiivne (juhtiv) kuulmislangus, võib nende seisundite ravi või kõrvaldamine tinnitust leevendada.
[2] Muud füüsilised ja psühholoogilised tegurid, mis põhjustavad tinnitust
Ka kõrva endaga mitteseotud tegurid võivad tinnitust põhjustada või süvendada. On leitud, et tinnitusele mõjutavad ka sellised näiliselt mitteseotud tegurid nagu üldine tervislik seisund või vaimne stress. Näiteks võib tugev stress mõjutada vererõhku ja lihaspinget, mis võib vallandada või süvendada tinnitust.
Elustiili tegurid, nagu stress ja une puudus: tugev vaimne stress või krooniline väsimus võivad häirida autonoomse närvisüsteemi tasakaalu, mis viib vereringe vähenemiseni sisekõrvas ja tinnituse süvenemiseni.
Halb vereringe või veresoonte anomaaliad: hüpertensiooni või ateroskleroosi põhjustatud vereringehäired võivad kahjustada sisekõrva vereringet ja potentsiaalselt põhjustada tinnitust. Lisaks võib teatud juhtudel, näiteks veresoonte kasvajate korral, esineda pulseeriv tinnitus (pulsiga sünkroniseeritud tinnitus).
Ravimite kõrvaltoimed või stimulaatorite liigne tarbimine: teatud ravimid, näiteks aspiriin, võivad suurtes annustes põhjustada tinnitust. Lisaks võivad mõnedel inimestel tinnitust süvendada stimuleerivad ained, nagu kofeiin ja nikotiin.
Seega ei ole tinnitus seotud ainult kõrva häiretega, vaid on tihedalt seotud üldise tervise ja eluviisidega. Seetõttu on tinnituse püsivuse korral oluline hinnata uuesti oma stressitaset, hetkel kasutatavaid ravimeid ja kofeiini tarbimist. Põhjuse avastamine võimaldab selle kõrvaldada ja potentsiaalselt tinnitust leevendada.
3. Tinnitusele kalduvate isikute omadused
Kuigi tinnitus võib mõjutada kõiki, on eriti vastuvõtlikel isikutel täheldatud teatud ühiseid jooni. Esiteks on vanuse ja tinnituse vahel seos, mille levimus suureneb vanuse kasvades. See tuleneb vanusega seotud kuulmislangusest. Uuringud näitavad aga, et vanuse arvessevõtmisel on kuulmislangus ise peamine tinnituse riskitegur.
Lisaks mõjutavad tinnituse tekkimise riski ka elukeskkond ja tervislikud harjumused. Ühelt poolt teatavad tinnitusest sagedamini inimesed, kes töötavad mürarikkas töökeskkonnas või kuulavad harjumuslikult valju muusikat. Lisaks on tinnitusele kalduvamad ka suitsetajad, kroonilise stressi all kannatajad või eelnevalt kõrge vererõhuga inimesed. Peamised riskitegurid on kokku võetud allpool.
[1] Vananemise ja müraga kokkupuutumisega seotud riskid
Vanus ja helikeskkond mõjutavad oluliselt tinnituse esinemist. Tinnituse kaebuste esinemissagedus suureneb vanusega ja müraga sageli kokku puutuvad inimesed on suuremas tinnituse tekke ohus. Seega võib vananemist ja müraga kokkupuutumist pidada kaheks peamiseks tinnituse riskiteguriks.
Vananemine (eakad): vananedes väheneb sisekõrva sensoorsete rakkude arv ja nende seisund halveneb, mistõttu on tinnituse tekkimise tõenäosus suurem. Tinnitust kogevate eakate inimeste osakaal on suurem kui nooremate inimeste osakaal.
Sagedane kokkupuude valju müraga: inimesed, kes on veetnud palju aastaid mürarikkas keskkonnas, näiteks ehitusplatsidel või kontserdisaalides, on sisekõrva kogunenud kahjustuste tõttu tinnituse tekkimise suhtes vastuvõtlikumad.
Kuna müra põhjustatud kuulmislangus võib mõjutada ka nooremaid inimesi, on soovitatav olla ettevaatlik, kui teil on harjumus kuulata pikemat aega muusikat suure helitugevusega. Seetõttu on tinnituse riski vähendamiseks oluline säilitada igapäevaelus sobiv helitugevus ja anda kõrvadele puhkust. (60 + 60 reegel. Tõlk.)
[2] Elustiili harjumuste ja tervisliku seisundiga seotud riskid
Igapäevased harjumused ja füüsiline seisund mõjutavad samuti tinnitust. Lisaks kõrvadele avaldatavale otsesele koormusele mõjutavad tinnituse tekkimise riski ka süsteemsed tegurid, nagu suitsetamine, stress ja kõrge vererõhk. Teisisõnu, igapäevased eluviisid on tihedalt seotud tinnituse tekkimisega.
Suitsetamine ja alkoholitarbimine: tubakas sisalduv nikotiin halvendab vereringet, samas kui alkoholi tarbimine suurtes kogustes võib põhjustada vererõhu kõikumisi. Seetõttu on neid harjumusi omavatel inimestel suurem risk tinnituse süvenemiseks.
Psühholoogiline stress ja ärevus: närvilised ja stressile kalduvad inimesed muutuvad sageli ülemäära tundlikuks tinnituse suhtes. Lisaks võib stress ise tekitada nõiaringi, mis võimendab tinnituse tajumist.
Tinnituse ravimise põhimeetodiks on ebatervislike eluviiside parandamine ja üldise füüsilise seisundi optimeerimine. Seetõttu võivad tinnitusest vaevatud inimesed sümptomite halvenemist ennetada, püüdes esmalt loobuda suitsetamisest, vähendada alkoholi tarbimist ja tagada piisav puhkus.
Tinnituse mõju igapäevaelule
Tinnitus ei põhjusta mitte ainult ebamugavust oma heliga, vaid mõjutab ka elukvaliteeti (QOL) mitmel viisil. Esiteks raskendab pidev tinnituse kuulmine keskendumist vaikses keskkonnas, mis vähendab töö- või õpitulemuslikkust. Seetõttu teevad tinnitusega inimesed igapäevaelus sageli rohkem väikeseid vigu ja nende tootlikkus väheneb.
Lisaks tekitab tinnitusest põhjustatud krooniline stress vaimset koormust. Pidev heliga kokkupuutumine võib suurendada ärrituvust ja ärevust ning öösel võib see põhjustada unehäireid. Seetõttu võivad püsiva tinnitusega inimesed kannatada unehäirete, kroonilise väsimuse ja isegi depressiooni sümptomite all.
Lisaks võib tõsine tinnitus mõjutada sotsiaalset elu. Kuna tegemist on sümptomiga, mida teistel on sageli raske mõista, võivad inimesed tunda end oma perekonnas või töökohas isoleeritud. On teatatud, et umbes 1–2% elanikkonnast kogeb kroonilise tinnituse tõttu elukvaliteedi olulist langust, mis suurendab depressiooni ja suitsiidimõtete riski. Allpool uurime tinnituse konkreetset mõju valdkondade kaupa.
1. Mõju unele ja keskendumisvõimele
Uni ja keskendumisvõime on sageli esimesed valdkonnad, mida tinnitus mõjutab. Pideva müra tõttu kõrvas on raske rahulikult magama jääda, kuna heli häirib. See põhjustab sageli unehäireid, näiteks pikka aega une ootamist või öösel ärkamist.
Lisaks võib päeval vaikses keskkonnas töötamine tinnitust veelgi tugevdada, häirides tähelepanu ja vähendades kontsentratsiooni. Teisisõnu, vaikses kohas, nagu raamatukogu, võib tinnitus olla veelgi märgatavam, takistades õppimist või töötamist. Need mõjud unele ja kontsentratsioonile vähendavad oluliselt elukvaliteeti.
[1] Unehäired
Tinnitusest põhjustatud müra muutub magamamineku ajal oluliseks probleemiks. Kui tinnituse heli kajab öösel, kui soovitakse rahulikult puhata, halveneb une kvaliteet oluliselt. Selle tulemusena on sageli raske sügavalt magada, mis viib kroonilise unepuuduseni. Kogunenud unepuudus võib viia füüsilise jõu vähenemiseni, mis võib tekitada nõiaringi, kus tinnitus veelgi halveneb.
Raskused uinumisel või öösel ärkamine: Tinnituse heli võib raskendada uinumist või põhjustada pinnapealset und, mis viib öösel ärkamiseni.
Une kvaliteedi halvenemine ja kuhjunud väsimus: ebapiisav puhkus öösel võib põhjustada tugevat päevast unisust ja letargiat, mis viib kroonilise väsimuseni.
Seega võib krooniline tinnitus põhjustada pidevat une puudust, tekitades nõiaringi, kus keha taastumisvõime väheneb. Seetõttu on oluline rakendada meetmeid, nagu maskeerivate helide kasutamine magamisruumis (millest räägitakse hiljem), et aidata saavutada veidigi vaikust ja hõlbustada uinumist.
[2] Kontsentratsioonihäired ja mõju töö efektiivsusele
Tinnitus häirib ka päevaseid tegevusi. Kui tinnitus on ülesannete täitmisel märgatav, vähendab see tähelepanu, põhjustades töövõime langust. Mõnikord võib töö efektiivsus oluliselt langeda. Lisaks võib kontsentratsiooni langus viia ohutuskontrollide hooletusse jätmiseni, suurendades õnnetuste riski.
Töö efektiivsuse langus vaiksetes kohtades: kui tinnitus resoneerub, kahjustab see kontsentratsiooni eriti vaiksetes keskkondades, vähendades lugemise või kontoritöö efektiivsust.
Keskendumisraskused vestluste või telefonikõnede ajal: isegi teistega rääkides võib tinnituse heli häirida kuulmist, muutes vestlusele keskendumise raskeks.
Kui tinnitus häirib keskendumist, suureneb töö- või õpikeskkondades hooletusvigade tegemise tõenäosus. Lisaks, kui tinnitus tugevneb oluliste kohtumiste või eksamite ajal stressi suurenemise tagajärjel, võib see takistada inimestel oma potentsiaali täielikult ära kasutamast. Seetõttu on vaja rakendada strateegiaid, mis takistavad meelt keskendumast ainult tinnituse helile, näiteks kasutades vajadusel sobivat taustamuusikat.
2. Psühholoogiline mõju (stress ja ärevus)
Pikaajaline tinnituse kogemine põhjustab ka psühholoogilise stressi kogunemist. Pidev ja järeleandmatu heli tekitab psühholoogilist koormust, muutudes ärrituse ja ärevuse allikaks. Teisisõnu, isegi kui tinnitus ise on kahjutu heli, on see inimesele äärmiselt häiriv ja kontrollimatu ärritaja, mis muutub stressi allikaks.
Lisaks, kui tähelepanu jääb liigselt tinnitusele keskendunuks, võib see mõnikord vallandada tugeva ärevuse, näiteks hirmu, et „see heli ei kao kunagi“. Selle tulemusena kogevad paljud patsiendid unehäireid ja langenud meeleolu, mõnel juhul on täheldatud isegi depressiooni sarnaseid seisundeid. Konkreetsed psühholoogilised mõjud on loetletud allpool.
[1] Suurenenud stress ja ärevus
Tinnitus põhjustab kroonilisi stressireaktsioone. Pidev kokkupuude heliga mõjub kehale stressitekitajana, mis võib häirida autonoomse närvisüsteemi tasakaalu. Pikaajaline stress selles seisundis võib viia ka üldise füüsilise tervise halvenemiseni.
Pideva heli põhjustatud ärritus: pidevalt esinev tinnitus tekitab püsiva „puhkuse puudumise” tunde, mis viib ärrituvuseni ja närvilisuseni.
Kinnistumine sümptomitele ja ärevus: tähelepanu keskendub tinnitusele, mistõttu on raske keskenduda muudele asjadele. See süvendab ärevust tuleviku suhtes, näiteks hirmu, et see „ei pruugi kunagi kaduda”.
Selline püsiv stress võib põhjustada sümpaatilise närvisüsteemi domineerimise, mis võib tekitada tinnituse halvenemise nõiaringi. Seetõttu on vaimse heaolu jaoks otsustava tähtsusega kontrollida oma reaktsiooni tinnituse helile (arendada strateegiaid, et vältida selle üle mõtlemist).
[2] Depressiivsete tendentside tekkimine
Pikaajaline tinnitus mõjutab ka meeleolu. Mõned inimesed kogevad tinnituse püsides meeleolu järkjärgulist halvenemist või huvi kaotust tegevuste vastu. Kogunenud vaimne kurnatus toob kaasa kliinilise depressiooni tekkimise ohu.
Huvide ja igapäevaelu naudingute vähenemine: tinnitusele keskendumine vähendab motivatsiooni tegevusteks, mis viib vastumeelsuseni asjade suhtes, mis varem rõõmu pakkusid.
Halb tuju une puuduse tõttu: krooniline unehäire ja väsimus vähendavad aju energiataset, vähendades huvi asjade vastu ja põhjustades püsivat sünget meeleolu.
On teada, et tõsise tinnitusega patsientidel esineb sagedamini samaaegseid depressiivseid seisundeid ja ärevushäireid. Halvimal juhul on teatatud ka enesetapumõtetest ja koguni enesetappudest. Seetõttu on oluline, kui tinnitus põhjustab märkimisväärset psühholoogilist stressi, pöörduda viivitamatult professionaalse abi poole ja tegeleda nii füüsilise kui ka vaimse tervise hooldamisega.
3. Mõju sotsiaalsele elule ja tööle
Tinnitus on individuaalne sümptom, kuid ravimata jätmisel võib see põhjustada probleeme, mis ulatuvad sotsiaalsesse ellu. Kuna see on teistele nähtamatu sümptom, võib olla raske saada ümbritsevatelt inimestelt mõistmist. Kannatajale on see aga pidev kontsentratsiooni ja energia kulu, mis võib põhjustada raskusi tööl ja inimestevahelistes suhetes.
Näiteks võib tinnitus koosolekute või vestluste ajal kannatajat häirida, muutes raskeks keskendumise teiste sõnadele. See võib põhjustada sagedasi palveid korrata öeldut ja arusaamatusi suhtlemisel. Lisaks võib tinnitusest tingitud väsimus ja rusutud meeleolu mõnikord sundida inimesi võtma haiguspuhkust või isegi töölt lahkuma. Konkreetsed näited on loetletud allpool.
[1] Suhtlemise häired
Tinnitus mõjutab ka suhtlemist teistega. Vestluse ajal võib heli häirida, raskendades teise inimese öeldut kuulda või põhjustades viivitusi vastustes, takistades seega suhtlemist. Selle tulemusena võivad mõned inimesed vestlust koormavaks pidada ja loobuda sotsiaalsetest suhetest.
Raskused teiste kuulamisel vestluse ajal: tinnituse heli toimib taustmürana, mistõttu on raske kuulata vestluse osasid, eriti neid, mis on öeldud vaikselt või kiires tempos.
Raskused suhtlemisel müraga keskkonnas: müraga keskkonnas, nagu pubis või peol, ühineb tinnitus väliste helidega, põhjustades suhtlemisel märkimisväärset stressi.
Selliste olukordade sagedane esinemine võib põhjustada isiku passiivseks muutumise sotsiaalsetes olukordades, mis võib süvendada isolatsiooni tunnet. Kuna teised inimesed ei suuda sageli mõista tinnituse põhjustatud stressi, on oht, et sind võidakse valesti mõista, näiteks võidakse sind pidada aeglaseks reageerijaks, kuigi sa ilmselt kuuled. Seetõttu on oluline selgitada oma tinnituse olukorda usaldusväärsetele pereliikmetele või sõpradele, et saada mõistmist ja toetust.
[2] Mõju tööle ja õpingutele
Tinnitus mõjutab ka töövõimet. See võib vähendada keskendumisvõimet ja motivatsiooni, mis võib negatiivselt mõjutada töö- või õpingutulemusi. Lisaks võivad teised seda valesti tõlgendada kui keskendumisvõime või motivatsiooni puudumist.
Vead tööülesannete täitmisel: vähenenud keskendumisvõime suurendab tõenäosust teha vigu kontoritöös või tähelepanematust masinate kasutamisel.
Motivatsiooni vähenemine ja töö kaotus: tinnitusest tingitud krooniline väsimus võib vähendada motivatsiooni töötada. Halvimal juhul võib inimene olla sunnitud kaaluma puhkuse võtmist või töölt lahkumist.
Tinnitusest tingitud töövõime langust on sageli raske lahendada ainult isiklike jõupingutustega. Seetõttu on kasulik konsulteerida usaldusväärsete ülemuste või õpetajatega tööl või koolis, et paluda töökoormuse kohandamist või kolleegide arvestamist. Samuti on mõistlik lähenemine hankida tervishoiuteenuse osutajalt arstitõend, et õigustada keskkonna kohandamist.
Lihtsad ravimeetodid ja toimetulekustrateegiad tinnituse puhul
Siin selgitame lihtsaid ravimeetodeid tinnituse puhul, mida saab praktiseerida igapäevaelus. Kuigi tinnituse täielik kõrvaldamine võib olla raske või võimatu, on olemas mitmeid lähenemisviise sümptomite leevendamiseks või nende märkamatuks muutmiseks. Näiteks elustiili muutmine, helipõhised sekkumised ja lõdvestustehnikad võivad paljude inimeste jaoks olla efektiivsed.
Siiski on oluline märkida, et need meetodid ei ravi põhjustajat, vaid on ainult sümptomaatilised ravimeetodid. Seega, isegi kui tunnete ajutist leevendust, võivad sümptomid korduda, kui tinnituse põhjus ei ole kõrvaldatud. Lisaks, kuna tõhusus varieerub inimestel, on oluline proovida mitmeid meetodeid, et leida endale sobivaim.
Teisisõnu, kuigi me nimetame neid lihtsateks tinnituse ravimeetoditeks, ei ole need universaalne ravi. Eriti iseseisev ravi võib mõnikord kaasa tuua riske, seega allpool tutvustatud meetmete rakendamisel järgige kindlasti ettevaatusabinõusid. Nüüd selgitame konkreetseid meetodeid, mis on jagatud elustiili muutusteks, helipõhisteks vastumeetmeteks, lõdvestustehnikateks ja massaažiks/harjutusteks.
1. Elustiili muutused ja iseseisev ravi
Tinnituse ravi aluseks on igapäevaste harjumuste muutmine. Rutiinsete harjumuste parandamine leevendab sageli sümptomeid. Näiteks võib tinnitust leevendada, kaitstes kõrvu müra eest, et vähendada pinget, ja säilitades tervisliku elustiili, et parandada vereringet.
Toitumine ja elustiili valikud mõjutavad samuti tinnitust. Seetõttu on oluline piirata stimuleerivate ainete, nagu kofeiini, alkoholi ja nikotiini tarbimist, tagades samal ajal tasakaalustatud toitumise ja piisava une. Seevastu tuleb olla ettevaatlik kõrva puhastamise meetoditega. Vatitikute kasutamine võib kahjustada kõrva, seega tuleks vältida liigset iseravimist. Konkreetsed meetmed on kirjeldatud allpool.
[1] Kõrva kaitsmine (mürakaitse)
Kõrvade kahjustuste vähendamine on tinnituse süvenemise vältimise aluseks. Vähendades valju müra poolt sisekõrvale avaldatavat koormust ja vältides karvrakkude kahjustusi, on võimalik vältida praeguse tinnituse edasist süvenemist. Lühidalt öeldes on kõrva liigse koormamise vältimine esimene samm tinnituse ravimisel.
Vältige kõrge müratasemega keskkondi: pöörake tähelepanu helitugevuse madalale hoidmisele, kui kuulate muusikat kõrvaklappidega, ja vältige ehitusplatsidel või kontsertidel kõlarite läheduses seismist.
Kasutage kõrvatoppe või müra summutavaid kaitseseadmeid: kui töötate mürarikkas keskkonnas, kandke sobivaid kõrvatoppe või müra summutavaid kõrvaklappe, et vähendada sisekõrva koormust.
Need meetmed aitavad vältida sisekõrva karvrakkude liigset stimuleerimist. Seetõttu on oluline luua järjepidevad harjumused oma kõrvu igapäevaselt kaitsta – mitte ainult neile, kes juba kannatavad tinnituse all, vaid ka selle tekkimise ärahoidmiseks. Näiteks on oluline igapäevane harjumus lasta kõrvadele puhata pärast valju muusika kuulamist.
[2] Elustiili harjumuste ja eelistuste parandamine
Üldise tervise parandamine võib kaudselt leevendada tinnitust. Seda seetõttu, et paranenud vereringe ja närvisüsteemi funktsioneerimine kogu kehas võib potentsiaalselt vähendada kõrvades helina tajumist. Parema tervise saavutamine on kasulik mitte ainult tinnituse, vaid ka üldise füüsilise heaolu seisukohalt.
Mõõdukas kofeiini ja alkoholi tarbimine: piirata kofeiini sisaldavate jookide, nagu kohvi ja musta tee, ning alkohoolsete jookide tarbimist. Eriti tuleks vältida kofeiini tarbimist enne magamaminekut ja hoiduda liigsest alkoholitarbimisest.
Suitsetamisest loobumine: suitsetajad peaksid kaaluma suitsetamisest loobumist. Nikotiin võib halvendada verevarustust sisekõrvas ja potentsiaalselt tinnitust süvendada.
Piisav uni ja puhkus: vältige hilist ärkvelolemist ja looge endale regulaarne uneaeg. Oluline on ka mõõdukas kehaline koormus ja veeprotseduurid vereringe soodustamiseks ning stressi kogunemise vältimine.
Elustiili harjumuste reguleerimisega paraneb üldine füüsiline seisund, mis võib muuta tinnituse vähem märgatavaks. Seetõttu on tinnitusest vaevatutel palju võita põhjaliku enesehoolduse harrastamisest. Erilist ettevaatlikkust tuleb ilmutada une puuduse ja halva toitumise suhtes, kuna need võivad sümptomeid süvendada.
2. Helipõhised toimetulekumeetodid (heliravi)
Üks lähenemisviis hõlmab väliste helide kasutamist, et tinnitus ise tunduks suhteliselt vaiksem. See on tuntud kui heliravi ja hõlmab teadlikult taustahelide mängimist vaikses keskkonnas, kus tinnitus on märgatav, luues maskeeriva efekti. Selle eesmärk on ka kõrvaldada liigse tähelepanu pööramine sümptomitele, soodustades lõõgastumist meeldivate helide abil.
Lihtsad heliteraapia meetodid, mida saate kodus proovida, hõlmavad ümbritseva keskkonnahelide või muusika kasutamist. Need on eriti kasulikud, kui tinnitus häirib teid une ajal või vaiksetes siseruumides. Olge siiski tähelepanelik helitugevuse seadistustega. See tähendab, et helitugevuse liiga kõrgeks keeramine tinnituse maskeerimiseks võib tegelikult teie kuulmist pingestada. Kasutatav taustaheli ei tohi kunagi ületada tinnituse valjust. Konkreetsed meetodid on selgitatud allpool.
[1] Kasutage ümbritsevaid helisid ja valget müra.
Mõõduka helitaseme lisamine oma elukeskkonnale võib aidata leevendada tinnitust. Kuna tinnitus muutub täiesti vaikses keskkonnas veelgi märgatavamaks, on eesmärk muuta see vähem märgatavaks ümbritsevate helide lisamisega. Oluline on vältida liiga vaikseid keskkondi.
Jätke teler või raadio madalale helitugevusele: kuna tinnitus muutub täielikus vaikuses märgatavamaks, mängige taustamuusikana vaikselt heli, et vältida täielikku vaikust.
Kasutage ventilaatori või konditsioneeri heli: ühtlane valge müra, nagu konditsioneeri sumin või ventilaatori vihin, varjab tinnitust ja soodustab paremat und kui täielik vaikus.
Kasutage looduslikke helisid: kõlaritest mängitavad salvestised lõõgastavatest ümbritsevatest helidest, nagu lained, vulisevad ojad või linnulaul, võivad tähelepanu tinnituselt eemale juhtida.
Neid meetodeid on lihtne kodus proovida, neil ei ole kõrvaltoimeid ja need on ohutud. Siiski on oluline hoida helitugevus mugaval tasemel ja mitte üritada tinnitust liiga valjude helidega summutada. Mõõdukas ümbritsev heli võib leevendada närvilist tähelepanu tinnitusele ja aidata vähendada vaimset pinget.
[2] Muusika ja spetsiaalsete seadmete kasutamine
See hõlmab proaktiivsemat lähenemist tinnituse ravile heli abil. Eelmises osas käsitleti passiivseid meetodeid, nagu ümbritsevate helide mängimine, siin tutvustame aga aktiivseid strateegiaid, mis kasutavad muusikat või spetsiaalseid seadmeid. Eesmärk on samuti suurendada kontrolli tinnituse üle, kasutades aktiivselt heli.
Rahustava muusika kuulamine: kuulake madala helitugevusega rahulikku muusikat kõrvaklappidest, näiteks tervendavat muusikat või klassikalist muusikat. Tähelepanu keskendamine meeldivale muusikale võib aidata tinnitust unustada.
Spetsiaalsed rakendused või heligeneraatorid: võite kasutada ka nutitelefoni tinnituse leevendamise rakendusi või valge müra generaatoreid, et maskeerida tinnitus teie tinnitusele sobiva sagedusvahemiku helidega.
Muusikateraapia ja digitaalseadmete eeliseks on võimalus valida helisid, mis sobivad teie sümptomite ja eelistustega. Seetõttu on soovitatav katsetada, et leida helisid, mis häirivad teid tinnitusest mugavalt. Siiski tuleb korrata: liiga kõrge helitugevus on rangelt keelatud. Pidage meeles, et eesmärk on lõõgastuda mõõduka helitugevuse abil.
3. Lõõgastus ja tähelepanelikkus
Stressi vähendamine on tinnituse ravimisel oluline tugisammas. Vaimsele ja füüsilisele lõõgastumisele jõudmisega võib oodata tinnituse tajumise vähenemist. Konkreetsed meetodid hõlmavad hingamistehnikaid, lihaspinge leevendamiseks mõeldud lõõgastumisviise ja tähelepanelikkuse meditatsiooni (meditatsiooni vorm, mis keskendub hetkeolukorrale), mis on viimastel aastatel pälvinud märkimisväärset tähelepanu.
Need meetodid pakuvad ka olulisi sekundaarseid tervisele kasulikke eeliseid, aidates leevendada ärevust ja unetust. Seetõttu soovitatakse neid laialdaselt mitte ainult tinnitusest vaevatutele, vaid ka üldise stressi juhtimise osana. Kuna nende mõju avaldub järk-järgult jätkuva harjutamise käigus, võtke need kiirustamata oma igapäevarutiini.
[1] Lõdvestumine hingamistehnikate ja lihaste lõdvestamise abil
Lihtsad harjutused vabastavad organismi füüsilisest pingest. Erilisi vahendeid vaja ei ole, igaüks saab hingamistehnikate ja venituste abil kergesti lõdvestuda. Peamine eelis on nende kättesaadavus igal ajal ja igal pool. Neid saab harjutada kutsetöö- või majapidamistööde vaheaegadel, mistõttu on neid lihtne igapäevaellu lisada.
Sügav hingamisharjutus: hingake aeglaselt sisse ja välja. Keskenduge kõhuhingamisele diafragma abil, et aktiveerida parasümpaatiline närvisüsteem, mis rahustab nii meelt kui ka keha.
Progressiivne lihaste lõdvestamine: alustage varvastest ja liikuge ülespoole näolihasteni, pingutage iga lihasgruppi mõne sekundi jooksul tugevalt ja vabastage seejärel pingutus täielikult. Korrake seda järjekorda. See vabastab kogu keha pingest ja parandab vereringet.
Nende lõdvestustehnikate harjutamine rahustab stressist tingitud sümpaatilise närvisüsteemi reaktsiooni, mis omakorda leevendab tinnituse kõrgendatud teadlikku tajumist. Seetõttu on nende kasutamine enne magamaminekut või kui tinnitus muutub häirivaks, efektiivne. Järjepidev harjutamine aitab teil lõdvestumise kunsti omandada ja suurendab teie vastupidavust igapäevasele stressile.
[2] Teadlikkuse meditatsiooni ja jooga kasutamine
See lähenemisviis hõlmab nii meelt kui ka keha. See soodustab samaaegselt vaimset rahu ja füüsilist lõdvestust ning pideva harjutamise korral võib suurendada taluvust tinnituse suhtes. Meele ja keha tasakaalustamine võib viia pikaajalise tinnituse ravini.
Teadlikkuse meditatsiooni harjutamine: istuge mugavalt silmad suletud, keskendudes oma hingamisele ja keha tunnetele. Korrake harjutust, mille käigus lasete häirivatel mõtetel tekkida ilma neid hindamata ja suunate tähelepanu tagasi hetkeolukorrale. See aitab objektiivselt jälgida reaktsioone tinnitusele, vähendades seeläbi stressi.
Lõõgastus jooga või tai chi abil: Jooga või tai chi harjutused, mis ühendavad õrnad liigutused hingamisega, lõõgastavad keha ja stabiliseerivad meelt. Vereringe paranemine ja stressi vähenemine võivad kaudselt aidata tinnitust leevendada.
Kuigi need keha ja vaimu teraapiad võivad pakkuda pigem järk-järgulist kui kohest mõju, võib järjepidev harjutamine oluliselt muuta inimese tinnituse tajumist. Uuringud näitavad, et tähelepanelikkuse meditatsioon vähendab tinnitusega inimeste stressi märkimisväärselt tõhusamalt kui tavapärased lõõgastustehnikad. Nende harjutuste lisamine igapäevaellu mõõdukas koguses ja nende harjumuseks muutmine võib soodustada tinnituse tõhusat juhtimist.
4. Massaaž ja harjutused kõrva ümbruses
Füüsilise lähenemisviisina võib kasulik olla ka kõrva ja selle ümbruse stimuleerimine. Mõned tinnituse vormid on seotud kaela- või lõualihaste pingega või kõrva ümbruse halva vereringega, mida võib leevendada massaaži või kergete harjutustega. Lisaks on tunnustatud ka traditsiooniline rahvameditsiiniline ravimeetod, mida tuntakse kui „trummikile koputamise meetod” (Meitenko).
Neid massaaže ja harjutusi on lihtne kodus proovida, kuigi nende kohene mõju on inimestel erinev. Seega, kuigi mõnedele on need efektiivsed, võivad teised neist vähe kasu saada. On oluline teha neid õrnalt, et vältida ebamugavust, ja katkestada, kui paranemist ei täheldata. Vaadelgem nüüd konkreetseid meetodeid.
[1] Kõrva ja kõrvaümbruse massaaž
See massaaž soodustab verevarustust kõrvas ja selle ümbruses. Kõrvaümbruse otsese masseerimisega püütakse parandada vereringet veresoontes ja leevendada sisekõrva funktsioonihäireid. Need massaažid avaldavad ka märkimisväärset sekundaarset lõõgastavat mõju.
Kõrvalesta massaaž: pigistage sõrmede vahel õrnalt kõrvalesta ja tõmmake seda aeglaselt üles, alla, vasakule ja paremale. Parandage veelgi vereringet kõrva ümbruses, masseerides kogu kõrva ümbrust.
Ning Tian Gu (kukla koputamine): katke mõlemad kõrvad mõlema käega, asetades nimetissõrmed keskmise sõrme peale. Sellest asendist koputage nimetissõrmedega kergelt pea tagumist osa (kujutlege, et lööte trummi). Selle kordamine mitukümmend korda võib ajutiselt vähendada tinnitust.
Kõrvaümbruse masseerimine on samuti lõõgastav: see ei paku tinnitusele kohest leevendust, kuid mõjub pikemaajalise läbiviimise puhul kasulikult. Samal ajal on see meetod traditsiooniline rahvameditsiiniline ravimeetod, mille kohta on olemas andmeid, et see on mõnedele inimestele efektiivne. Vältige siiski liiga tugevat koputamist ja lõpetage kohe, kui tunnete valu või ebamugavust.
Need meetodid võivad mõjuda positiivselt mõnedele inimestele, kuid püsivat leevendust nendest enamasti ei saa.
[2] Lõua ja kaela venitamine
Eesmärk on parandada tinnitust, leevendades pinget kaela- ja lõualihastes. Teooria kohaselt normaliseerib lihaste ja kõõluste lõdvestamine verevarustust ja närviimpulsse, vähendades seeläbi kõrva ebanormaalset stimuleerimist. Venitage õrnalt, valuvaba ulatuses.
Lõualuu liigese (TMJ) venitused: avage ja sulgege suu aeglaselt ja laialt või liigutage lõualuud küljelt küljele, et venitada. Kui tinnitus tuleneb lõualuu liigese häiretest, võib lõualuu ümbruse lihaste lõdvestamine sümptomeid leevendada.
Kaela ja õlgade venitused: kallutage ja pöörake kaela aeglaselt ettepoole, tahapoole ja küljele, et leevendada jäikust. Lisaks tõstke õlad korduvalt üles ja laske need seejärel alla (õlgade tõstmise harjutus), et parandada verevarustust õlgades ja kaelas.
Need harjutused võivad osutuda efektiivseks tinnituse puhul, mis on põhjustatud lihaspingest kaelas või lõualuus (somaatiline tinnitus). Vältige siiski liikumisi, mis põhjustavad peapööritust või valu. Tehke venitusi aeglaselt, ulatuses, mis jätab teile pärast harjutust värske ja mugava tunde.
Spetsialisti ravi ja enesehoolduse kaalutlused tinnituse leevendamiseks
Spetsialisti poolt läbiviidav ravi on vajalik, kui enesehoolduse meetodid osutuvad ebaefektiivseks või kui on kahtlus, et tinnituse põhjus on selgelt patoloogiline. Käesolevas jaotises selgitatakse tinnituse ravi lähenemisviise, mida kasutatakse meditsiiniasutustes, nagu kõrva-nina-kurgu (ENT) kliinikud, ning juhiseid, mida tuleb järgida kodus enesehoolduse korral.
Esiteks, kui tinnitusega kaasneb äkiline kuulmislangus või tugev peapööritus, võib see viidata seisundile, mis nõuab kiiret arstiabi. Seetõttu on sellistel juhtudel äärmiselt oluline pöörduda viivitamatult arsti poole. Isegi kroonilise tinnituse puhul võimaldab spetsialisti konsulteerimine põhjalikult uurida põhjuseid ja pakkuda välja sobiv raviplaan.
Seevastu paljudel vabamüügil olevatel tinnituse ravimitel ja rahvameditsiinilistel ravimeetoditel puuduvad usaldusväärsed teaduslikud tõendid. See tähendab, et enne kui pöörduda meeleheitest kallite seadmete või toidulisandite poole, tuleb hoolikalt kaaluda, kas nende tõhusus on tõesti tõestatud. Allpool kirjeldame sümptomeid, mis näitavad, millal pöörduda arsti poole, anname ülevaate spetsialisti poolt pakutavatest ravimeetoditest ja üldistest ettevaatusabinõudest enesehoolduses.
1. Spetsialisti konsultatsiooni vajavad juhtumid
Mõned tinnituse juhtumid vajavad kiiret meditsiinilist hindamist ja ravi. Erilist ettevaatust tuleb rakendada, kui tinnitus tekib äkki inimesel, kellel seda varem ei olnud, või kui tugev tinnitus mõjutab ainult ühte kõrva. Lisaks, kui tinnituse rütm tundub olevat sünkroniseeritud südamelöökidega (pulseeriv tinnitus), võib kahtlustada veresoonte anomaaliaid.
Lisaks, kui tinnitusega kaasnevad sellised sümptomid nagu äkiline kuulmislangus, tugev peapööritus, kõrvapõletik või näo tuimus, võib see viidata tõsistele haigustele, nagu äkiline sensoneuraalne kuulmislangus, Meniere'i tõbi või harva ka akustiline neuroom. Seetõttu, kui mõni järgmistest olukordadest kehtib, peaksite viivitamatult konsulteerima kõrva-nina-kurgu spetsialistiga.
[1] Juhised arsti poole pöördumiseks tinnituse tekkimise korral
Tinnituse tekkimise viis võib olla oluline hoiatusmärk. Tinnituse tekkimise asjaolud annavad olulisi vihjeid alushaiguse kiireloomulisuse hindamiseks. Ei ole liialdus öelda, et ravi kiireloomulisus võib sõltuda tinnituse tekkimise viisist.
Tinnituse äkiline tekkimine: kui ühel päeval tekib äkki tugev tinnitus, võib see viidata äkilisele sensoneuraalsele kuulmislangusele, mille puhul varane ravi mõjutab oluliselt tervenemist.
Tinnitus ainult ühes kõrvas: Tinnitus, mis esineb ainult ühes kõrvas võib viidata lokaalsetele põhjuste, nagu kesk- või sisekõrva patoloogia või kuulmisnärvi kasvajad.
Pulseeriv tinnitus: Kui südamelöögi rütmis kostub „vuhisev” või „sahisev” heli. See võib olla tinnitus, mille põhjuseks on veresoonte anomaaliad (nagu arteriovenoossed malformatsioonid või aneurüsmid).
Eespool kirjeldatud tüüpi tinnitus erineb pelgalt stressist või vananemisest tingitud tinnitusest; see võib avalduda konkreetse haiguse sümptomina. Seetõttu on selliste tunnuste ilmnemisel äärmiselt oluline pöörduda viivitamatult spetsialisti poole ja läbida vajalikud uuringud (nt kuulmiskontroll või MRI-uuring).
[2] Juhised arsti poole pöördumiseks tinnitusega kaasnevate sümptomite alusel
Oluline on ka tinnitusega kaasnevate muude sümptomite kombinatsioon. Sõltuvalt sellest, kas tinnitus esineb üksi või koos muude sümptomitega, nagu kuulmislangus või peapööritus, muutuvad ka võimalikud põhjused ja vajalikud ravimeetmed. Teisisõnu, ravi suund erineb sõltuvalt sellest, kas tinnitus esineb üksi või koos muude sümptomitega.
Kaasneb kuulmislangusega või täiskõrvatundega: kui tinnitusega kaasneb äkiline kuulmislangus või kõrva täitunustunne. See viitab tugevalt äkilisele sensoneuraalsele kuulmislangusele või keskmise kõrva häirele, mille puhul on ravi ajastus kriitilise tähtsusega.
Kaasneb tugeva peapöörituse või iiveldusega: kui tinnitusega kaasneb pöörlev peapööritus, iiveldus või oksendamine. See võib viidata sisekõrva häiretele, nagu Meniere'i tõbi, mis nõuab samuti kiiret meditsiinilist sekkumist.
Kui teil esinevad need sümptomid, võib teie tinnitus olla osa suuremast alushaigusest. Ärge proovige end ravida käsimüügiravimitega, vaid pöörduge viivitamatult tervishoiutöötaja poole. Sobiva ravi saamine võib aidata ka tinnitust ennast leevendada.
2. Kõrva-nina-kurgu eriarsti poolt pakutavad ravimeetodid
Eriarstid pakuvad välja erinevaid ravimeetodeid, lähtudes teie tinnituse põhjusest ja raskusastmest. Kuigi kroonilise tinnituse põhjus on sageli ebaselge, kasutatakse sümptomite leevendamiseks järgmisi meetodeid:
Esiteks, kui audiomeetriliste testide abil tuvastatakse kuulmislangus, võib kaaluda kuuldeaparaatide kasutamist. Kuuldeaparaadid võivad aidata vähendada tinnituse tajumist, kompenseerides kadunud kuulmisstiimuleid. Lisaks hõlmavad helipõhised ravimeetodid (heliravi) maskeerimist keskkonnahelide või spetsiaalsete seadmete abil ning nõustamisel põhinevaid ravimeetodeid, nagu TRT (tinnituse ümberõppeterapia).
Farmakoteraapia osas ei ole kahjuks olemas spetsiifilist ravi, mis kõrvaldaks tinnituse ise. Sõltuvalt sümptomitest võib siiski määrata ravimeid, nagu vasodilaatorid või anksiolüütikumid. Teisalt on psühhoteraapia, nagu kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT), kasulik tinnitusest põhjustatud stressi vähendamiseks ja seda soovitatakse rahvusvahelistes suunistes. Peamised ravimeetodid on kirjeldatud allpool.
[1] Heliravi ja kuuldeaparaatide kasutamine
Selles ravis kasutatakse heli ja kuuldeaparaate. Selle eesmärk on leevendada sümptomeid, kasutades väliseid helisid tinnituse raviks või kuulmist täiendavaid seadmeid. Sobivate seadmete ja helilähte kasutamisega võib seda pidada raviks, mis kontrollib tinnituse tajumist ja leevendab koormust.
Kuuldeaparaatide kasutamine: Kuuldeaparaatide kasutamine on soovitatav kuulmislangusega tinnituspatsientidele. Keskkonnahelide paremini kuuldavaks muutmise abil saab aju juurdepääsu tinnitusest väljaspool olevale kuulmisinformatsioonile, mis lõppkokkuvõttes muudab tinnituse vähem märgatavaks. Kuuldeaparaadid on sageli eriti efektiivsed eakate tinnituse puhul.
Heliravi (TRT jne): Spetsialiseeritud meditsiiniasutused pakuvad ravi, mille käigus patsiendid kuulavad pikema aja jooksul keskkonna helisid või valget müra, et aju harjuks tinnitusega. Seda nimetatakse tinnituse ümberõppeterapiaks (TRT) ja see on meetod, mis ühendab nõustamise, et järk-järgult vähendada reaktsiooni tinnitusele.
Heliravi ja kuuldeaparaadid on tinnituse ravi keskmes olevad lähenemisviisid, mis on väga efektiivsed, kui neid kombineerida patsiendi nõustamisega. Eelkõige kuuldeaparaate soovitatakse paljudes juhistes, kuna neil on kaks eesmärki: parandada kuulmist ja samal ajal hoida eemal tähelepanu tinnituselt. Soovitatav on konsulteerida arstiga, et valida sobivaim seade ja meetod.
[1] Farmakoteraapia ja toidulisandite kasutamine
See lähenemisviis hõlmab ravimeid ja täiendavaid ravimeetodeid. Selle eesmärk on leevendada tinnituse tajumist, kasutades ravimeid, mis parandavad sisekõrva verevarustust, ravimeid ärevuse leevendamiseks ja isegi tervisetoidulisandeid. Siiski on see pigem sümptomite leevendamise abimeede kui põhiravi.
Vereringet parandavate ravimite ja anksiolüütikumide (ärevust vähendavad ravimid) väljakirjutamine: Sõltuvalt sümptomitest võidakse välja kirjutada ravimeid, mis parandavad sisekõrva vereringet (nt hõlmikpuu preparaadid või vitamiinilisandid), ning anksiolüütikume või unerahusteid, mis leevendavad tinnitusega seotud pinget ja ärevust. Nende efektiivsus tinnituse kõrvaldamisel on aga piiratud ning juhendites soovitatakse ravimite kasutamist mitte jätkata, kui nende toime on ebapiisav.
Toidulisandite kasutamine: müügil on käsimüügist saadavaid tervisetooteid, mis sisaldavad tinnitusele kasulikke koostisosi, nagu tsink, B-vitamiinid ja EPA. Paljude nende teaduslik tõhusus on siiski ebapiisavalt tõestatud ja ülemäärane tarbimine võib kaasa tuua kõrvaltoimeid. Eelkõige ginkgo biloba ekstrakti kasutatakse laialdaselt kogu maailmas, kuid selle tõhusus on piiratud ja sellega võivad kaasneda kõrvaltoimed, sealhulgas verejooksu risk.
On oluline mõista, et ravimteraapia on sümptomaatiline ravi, mitte otsene ravi. Lisaks tuleks vältida liigset tuginemist toidulisanditele või traditsioonilistele hiina ravimitele. Kuigi vajalike ravimite kasutamine arsti juhendamisel võib olla kasulik, ei ole olemas imeravimit, mis tinnituse lihtsalt ära raviks. Seetõttu on oluline rahulikult hinnata kasu ja riske.
[2] Nõustamine ja kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT)
See ravi parandab tinnitusega toimetuleku võimet psühholoogilisest vaatenurgast. Selle eesmärk on vähendada vaimset stressi, parandades patsientide kognitiivseid võimeid ja reaktsioone tinnitusele treeningu abil. Seda võib kirjeldada kui lähenemisviisi, mis leevendab tinnitusest tingitud stressi, muutes inimese mõtteviisi.
Tinnitusega seotud hariv nõustamine: arstid või kuulmistreenerid annavad üksikasjalikke selgitusi tinnituse mehhanismide, seda süvendavate tegurite ja toimetulekumeetodite kohta. Sügavamalt mõistes tinnitust ja vähendades ärevust, leevenduvad sellised hirmud nagu „see ei pruugi kunagi kaduda”, mis kergendab sümptomite subjektiivset koormust.
Kognitiivse käitumisteraapia (CBT) rakendamine: Kliinilised psühholoogid või sarnased spetsialistid viivad läbi teraapiat, mille käigus õpetatakse patsiente muutma oma mõtteid ja suhtumist tinnitusse. Isegi kui tinnitus ise püsib, võib selle tajumise muutmine tõhusalt vähendada stressi. CBT tõhusust tinnituse ravis kinnitavad tõendid on rahvusvaheliselt hästi tunnustatud.
Kuigi psühholoogilisi lähenemisviise tihti alahinnatakse, on need tinnitusega toimetuleku strateegiate parandamiseks väga olulised. Kuigi CBT nõuab spetsialisti konsultatsioone, on üha enam kättesaadavad eneseabiprogrammid. Aruanded näitavad, et nõustamine ja psühhoteraapia, mis õpetavad reageerima tinnitusele, võimaldavad paljudel inimestel elada igapäevaelus ilma, et heli neid häiriks, isegi kui müra ise püsib.
[3] Aktsepteerimise ja pähendumise teraapia /ACT)
ACT (aktsepteerimis- ja pühendumusteraapia) on kognitiivse käitumisteraapia raames kasutatava psühhoteraapia vorm. Alguses kasutati seda psühhoteraapias ja nõustamises vaimse tervise probleemide lahendamiseks, kuid viimastel aastatel on ACT-koolitust hakatud laialdaselt kasutama ka tinnituse puhul.
ACT eesmärk on võimaldada inimestel elada normaalset elu, vabana mõtetest ja emotsioonidest, mis takistavad nende tegevust, suurendades psühholoogilist paindlikkust – käitumuslikku aspekti. Täpsemalt öeldes püütakse terapeudiga peetavate vestluste ja igapäevase praktika kaudu kasvatada aktsepteerimist oma mõtete ja emotsioonide suhtes, samal ajal kujundades käitumismustreid, mis on kooskõlas inimese väärtushinnangutega (pühendumus). See on pälvinud tähelepanu käitumise muutmist soodustava tehnikana, kasutades tähelepanelikkuse meetodeid, mida rakendavad ka tuntud lääne IT-ettevõtted.
ACT tõhusust erinevate probleemide puhul on näidanud artikkel, milles on kokku võetud 20 meta-analüüsi, mis sünteesivad arvukaid uuringuid¹. Lisaks on tööstussektoris käimas ulatuslikud uuringud ja praktika, mis näitavad seost tootlikkuse ja heaolu paranemisega. Seetõttu on oodata selle rakendamist sellistes valdkondades nagu stressi juhtimine, enesehooldus, elustiili parandamine, tööohutuse koolitus ning karjääri- ja juhtimisoskuste arendamine.
Psühholoogiline paindlikkus
Psühholoogiline paindlikkus viitab käitumuslikule aspektile, mis võimaldab elada normaalset elu, omaks võttes mõtted, mida tõeliselt väärtustatakse, ilma et jääks lõksu omaenda spontaanselt tekkivatesse mõtetesse ja emotsioonidesse. Täpsemalt tähistab see käitumismudelit, mis koosneb kuuest põhiprotsessist: aktsepteerimine, defusioon, paindlik tähelepanu „siin ja praegu”, mina kui kontekst, väärtused ja pühendunud tegevus. Igaüht neist selgitatakse allpool lühidalt.
・Aktsepteerimine: püüe vaadelda oma mõtteid ja emotsioone sellistena, nagu need on.
・Defusioon: distantsi loomine oma mõtete sisust ja mõtete ja tegevuste vahelise automaatse seose nõrgendamine.
・Paindlik tähelepanu „siin ja praegu”: tähelepanu suunamine hetkeolukorrale, ilma et peatutaks valulikel mälestustel minevikust või lõpututel muredel tuleviku üle.
・Mina kui kontekst: vähendada kindlaid uskumusi või kinnistumisi, nagu „ma olen nõrk”, mis võimaldab eristada enda sees tekkivaid mõtteid ja emotsioone ning neid kogevat mina.
・Väärtused: teadlikult tuvastada ja sõnastada oma elu soovitud suund.
・Pühendunud tegutsemine: seada eesmärgid, mis on kooskõlas soovitud elusuunaga, ja tegutseda.
Nendel aegadel, mida kirjeldatakse kui ettearvamatuid ja raskesti prognoositavaid, muutub otsustavaks see, kuidas inimene suhtub oma mõtetesse ja emotsioonidesse.
[4] Mediteerimine kui lihtne ja tõhus leevendusmeetod
Paljud inimesed kannatavad tänapäeval tinnituse sümptomite all. Arvatakse, et 10–15% jaapanlastest esineb tinnitus, vanurite seas vanuses 65 ja üle selle on see näitaja tõusnud 30%ni.
Kuigi peamiseks põhjuseks peetakse vananemist, kiirendavad stress ja elustiiliga seotud haigused selle progresseerumist veelgi. Kuna kindlat ravi ei ole, kannatavad paljud aastate kaupa ja see järeleandmatu, näiliselt lõputu vaevus viib sageli vaimse tervise probleemideni.
Kalifornia Ülikooli San Francisco haru juures tegutseva SCSF kuulmiskliiniku rahvusvahelisel konverentsil esitatud tulemuste kohaselt vähendas kaheksanädalane meditatsioonil põhinev stressi vähendamise programm 180 tinnitusega patsiendi sümptomeid, ebamugavustunnet ja ärevust. Positiivse mõju kinnitamine mitte ainult tinnituse sümptomitele, vaid ka vaimsele heaolule on kannatajatele teretulnud uudis.
Teadlased väitsid, et „sellel on potentsiaali paljulubava ravimeetodina”.
Meditatsioonil põhinev stressi vähendamise programm keskendub harjutustele, mida saab vaikselt kodus teha, nagu hingamismeditatsioon või keha skaneerimine (lamades tehtav lõdvestustehnika, mille käigus suunatakse tähelepanu varbaotstest pealaeni). See võimaldab kohe tegutseda, kui tekivad mõtted nagu „Ah, tinnitus on jälle alanud...”. Sellel ei ole mingeid kahjulikke kõrvalmõjusid ja selle tehnikat on võimalik leida internetist. Soovitame teil seda proovida.
3. Enesehoolduse ja alternatiivsete ravimeetoditega seotud riskid ja ettevaatusabinõud
Tinnitusest kannatavad inimesed võivad oma siirast soovist leevenduse leidmiseks pöörduda erinevate enesehooldusmeetodite või käsimüügist saadavate ravimite poole. Mõned neist on aga kahtlase tõhususega või tekitavad ohutuse küsimusi. Lõpetuseks toome välja peamised punktid, mida tuleb selliste alternatiivsete lähenemisviiside ja enesehoolduse ettevaatusabinõude puhul arvesse võtta.
Esiteks on turg üle ujutud toodetega, mida reklaamitakse kui „tinnituse ravimeid”. Näiteks spetsiaalsed helilaine seadmed, magnetravi seadmed või kallid tervisetooted. Paljudel neist puuduvad aga piisavad meditsiinilised tõendid. Seetõttu võite mitte ainult kulutada märkimisväärseid summasid soovitud tulemust saavutamata, vaid ka kahjustada oma tervist.
Lisaks võib iseseisev ravi mõnikord kõrvale veelgi kahju tekitada. Näiteks võib tinnituse kõrvaldamiseks kõrva jõuliselt puhastades kahjustada trummikilet või maskeerimiseks liiga valju heli kasutamisega põhjustada kuulmislangust. Seetõttu on iseseisva ravi põhiprintsiip tegutseda ohutult ja mõistlikes piirides. Konkreetsed ettevaatusabinõud on esitatud allpool.
[1] Ettevaatus rahvameditsiini ja käsimüügitoodete suhtes
Ei ole soovitatav panna liigseid ootusi meetoditele, mille tõhusus ei ole tagatud. Liigne tuginemine rahvameditsiinile või käsimüügitoodetele, millel puuduvad piisavad teaduslikud tõendid, võib mitte ainult raisata aega ja raha, vaid ka põhjustada terviseriske. Rahulik otsustusvõime on oluline, et vältida tarbetuid kulutusi ja terviseriske.
Ülemäärane usaldus tinnituse raviseadmete vastu: Internetis või postimüügi teel müüakse selliseid tooteid nagu ultraheli- või magnetilised tinnituse raviseadmed, kuid paljudel neist puudub kinnitatud tõhusus. Enne kallite seadmete ostmist konsulteerige spetsialistiga.
Tinnituse raviks mõeldud toidulisandid: Toidulisandeid, nagu hõlmikpuu ekstrakt ja vitamiinid, turustatakse kui „kõrvadele häid” tooteid. Kuid nagu on märgitud, on nende tõhusus piiratud ja on teatatud kõrvaltoimete (nt verejooksu kalduvus) riskist.
Kõrvaküünalde ja sarnaste meetodite ohtlikkus: Rahvameditsiinilised vahendid, mis väidetavalt eemaldavad vaiku kõrva sisestatavate küünaldega, on seotud suure põletus- ja kõrvakäigu ummistumise riskiga ning neid ei soovitata mingil juhul kasutada.
Kuigi soov haarata kinni igast õlekõrrest ja proovida selliseid meetodeid on mõistetav, on oluline peatuda ja mõelda rahulikult järele. Selle asemel, et raisata aega ja raha tõestamata meetoditele, on tõenäoliselt kõige tõhusam lähenemisviis järjekindel ja püsiv ravi nõuetekohase meditsiinilise abi ja ohutu enesehoolduse kaudu. On oluline mitte võtta reklaamiväiteid tõe pähe ja kahtluste korral küsida nõu asjatundjalt.
[2] Enesehoolduse põhipunktid
Kodus meetmeid võttes järgige järgmisi juhiseid. Et vältida sümptomite halvenemist ebatraditsioonilise hoolduse tõttu, on oluline mõista põhilisi ohutusnõudeid ja arsti poole pöördumise kriteeriume. Nende järgimine võimaldab teil enesehooldust ohutult praktiseerida.
Vältige liigset kõrva puhastamist: vatitikkude või kõrvapuhastite kõrva kanalisse sisestamine on ohtlik, isegi kui teile valmistab muret tinnitus. See võib vigastada kõrvakanalit või suruda kõrvavaigu veelgi sügavamale, mis võib seisundit halvendada. Kuulmekäiku katab seestpoolt väga õrn nahk, mille paranemine ka väikestest vigastustest võtab vähemalt kaks nädalat.
Olge ettevaatlik liigse müra suhtes: isegi maskeerimise eesmärgil vältige pikka aega valju heli kuulamist kõrvaklappide või sarnaste seadmete kaudu. Kui kuulmislangus süveneb, võib ka tinnitus halveneda.
Kui meetmed ei ole efektiivsed, pöörduge viivitamatult spetsialisti poole: kui tinnitus püsib või halveneb hoolimata mitmete meetodite proovimisest, on oluline mitte jätkata enesediagnoosimist, vaid pöörduda arsti poole.
Enesehoolduses ohutuse esikohale seadmine võimaldab teil tinnitust tõhusalt ravida. Kuigi mõistame kiirustamise vajadust, võtab paranemine sageli aega. Jätkake ravi seda katkestamata, kuid mõistlikes piirides. Ja vajaduse korral ärge kartke pöörduda professionaalse abi poole.
Kokkuvõte
Kõige levinum tinnituse põhjus on sisekõrva häired, eriti vananemisest või müra mõjust tingitud kuulmislangus. Seetõttu näitavad statistilised andmed, et tinnituse kaebused on levinumad eakate ja mürarikka keskkonnaga kokku puutuvate inimeste seas. Kuid tinnitusele võivad kaasa aidata ka näiliselt mitteseotud tegurid, nagu stress, ravimid, sinuse probleemid või lõualuu probleemid. Esimene samm on mõista, millised potentsiaalsed tegurid võivad olla teie tinnituse põhjuseks, ideaalis spetsialisti diagnoosi alusel.
Lisaks võib tinnitusel olla oluline mõju igapäevaelule. Oleme näinud juhtumeid, kus esineb unetus, kontsentratsioonivõime langus ja isegi vaimne ärevus või depressioon. Kuid vastupidiselt võib sobivate ravimeetodite kombinatsioon potentsiaalselt minimeerida häireid igapäevaelus. Näiteks aitab tinnituse süvenemise vältimisele kaasa põhiline enesehooldus, nagu kõrvade müra eest kaitsmine ja tervislike eluviiside säilitamine. Lisaks võivad ümbritsevaid helisid või muusikat kasutavad maskeerimistehnikad leevendada vaikses keskkonnas kogetavat ebamugavust, samas kui sügav hingamine ja meditatsioon võivad vähendada stressi, rahustades seeläbi tinnituse suurenevat teadvustamist.
Lisaks on proovimist väärt ka füüsilised meetodid, nagu massaaž ja harjutused kõrva- ja kaelapiirkonnale. Eriti juhul, kui tinnitus on seotud kaela- või lõualuu pingega, on teatatud juhtudest, kus sümptomid leevenesid lihaste lõdvestumise abil. Enesehoolduse puhul on aga oluline arvestada ohutusega. Liigne tuginemine enesediagnoositud ravimeetoditele, mis halvendavad seisundit, on vastupidine eesmärgile, ning kui paranemist ei toimu, on vaja paindlikult pöörduda varakult spetsialisti poole.
Kroonilise tinnituse puhul on tõhusaks osutunud sellised meditsiinilised lähenemisviisid nagu heliteraapia, kuuldeaparaadid ja kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT). Eelkõige kuuldeaparaadid on oluline strateegia kuulmislangusega kaasneva tinnituse puhul, samas kui nõustamine ja CBT parandavad patsientide elukvaliteeti, muutes nende kognitiivset reaktsiooni tinnitusele. Ravimite osas ei ole kindlat ravi, kuid sümptomitest lähtuvalt võib oodata, et veresooni laiendavate ravimite või anksiolüütikumide asjakohane kasutamine leevendab perifeerseid sümptomeid.
Lõpuks on tinnitusega toimetulekul oluline vältida pessimismi, isegi kui ravi osutub võimatuks. Kuigi praegu ei ole olemas ravi sisekõrva kahjustuse parandamiseks, on palju viise, kuidas õppida tinnitusega elama. Lisaks on viimastel aastatel tehtud edusamme uute ravimeetodite, nagu aju elektrilise stimuleerimise ja regeneratiivse meditsiini uurimisel, mis suurendab võimalust tinnituse olulise vähenemise saavutamiseks tulevikus. Seetõttu on oluline järjekindlalt rakendada teostatavaid vastumeetmeid ja leida oma individuaalsetele asjaoludele sobivad lähenemisviisid. Selle asemel, et tinnitusega üksi toime tulla, on koostöös spetsialistidega ning kannatliku ja järjekindla reageerimisega võimalik kindlasti saavutada varasemast mugavam elu.
Tehniliste terminite sõnastik
Subjektiivne tinnitus: tinnitus, mida kuuleb ainult seda kogev isik. See hõlmab tavalist tinnitust, mis tekib sisekõrva või närvide häiretest.
Objektiivne tinnitus: tinnitus, mille põhjustavad teistele lähedal olevatele inimestele kuuldavad helid. See tüüp, mis tekib sellistest põhjustest nagu veresoonte helid või lihasspasmid, on äärmiselt haruldane.
Pulseeriv tinnitus: südamelöökidega sünkroniseeritud tinnitus. Võib olla põhjustatud vereringesüsteemi häiretest, nagu veresoonte väärarengud või arterioskleroos.
Heliravi: ravi, mille käigus kasutatakse keskkonna- või kunstlikke helisid, et tinnitus oleks vähem märgatav. Eesmärk on leevendada tinnitusest tingitud stressi, vältides vaikust ja harjutades aju.
Kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT): psühhoteraapia vorm, mis muudab mõttemustreid ja käitumist. See õpetab inimesi parandama oma tinnituse tajumist, vähendades seeläbi sümptomitega seotud stressi.
Aktsepteerimise ja pühendumise teraapia (ACT): psühhoteraapia vorm, mis õpetab inimest aktsepteerima mõtted sellisena, nagu need esinevad, kuid vähendama nende osatähtsust
Tinnituse ümberõppeterapia (TRT): tinnituse ravi, mis ühendab nõustamise kuulmisstimulatsiooniga. See hõlmab pikaajalist treeningut, et harjuda heliga, vähendades järk-järgult inimese reaktsiooni tinnitusele.
Shargorodsky J, Curhan GC, Farwell WR. Prevalence and characteristics of tinnitus among US adults. Am J Med. 2010
Langguth B, Kreuzer PM, Kleinjung T, De Ridder D. Tinnitus: causes and clinical management. Lancet Neurol. 2013
Arif M, Sadlier M, Rajenderkumar D, James J, Tahir T. A randomised controlled study of mindfulness meditation versus relaxation therapy in the management of tinnitus. J Laryngol Otol. 2017
高橋真理子．難聴・耳鳴の診断と対応―対応について―．日耳鼻．124巻10号：1367-1373，2021年．
Gloster, A. T., Walder, N., Levin, M. E., Twohig, M. P., & Karekla, M. (2020). The empirical status of acceptance and commitment therapy: A review of meta-analyses. Journal of Contextual Behavioral Science, 18, 181-192.
