Rehielamud

1930.-1940. aastail ei olnud midagi üllatuslikku, et rehetuba on kasutatud ka saunana. "Võib-olla on see välja kujunenud õige kaugest traditsioonist, kui saunana kasutati kunagist rehepeksuks määratud hoonet. Nii elamine, viljakuivatamine kui ka vihtlemine koondati kõik ühisesse ruumi - rehetuppa. /.../ Õigustatult on arvatud, et Põhja- ja Lääne-Eestis võimaldas rehetuba saunaks kasutada sealse kerisega reheahju kauaaegne püsimine. Lahtise kerisega ahi sobis leiliviskamiseks. Lõuna- ja Ida-Eestis oli rehetubades täiesti erinev reheahjutüüp ilma keriseta umbahju näol." Allikas: Tamara Habicht. Eesti saun, 2008, lk 10-11