Muusika

"Ühte käivad meie hääled" (Tallinn, 1997) on Väike-Maarja kihelkonnast üles kirjutatud eesti rahvalaulude kogumik, mille on koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel.

Ingrid Rüütel kirjutab tagakaanesõnas: "Kogumik alustab eesti rahvalaulude publikatsioonide uut seeriat, mis on mõeldud kasutamiseks koolides, taidluskollektiivides jm. Käesolevas köites avaldatakse kõik endisest Väike-Maarja kihelkonnast viisidega ülestähendatud regilaulud ning lisana valik uuemaid rahvalaule. Sissejuhatuses antakse praktilisi näpunäiteid laulude esitamiseks ning selgitatakse nende ajaloolis-olustikulist tausta. /.../

Tänapäeva inimeste jaoks on vanadel lauludel eriline tähendus. Neis kajastub rahva ajaloomälu ja mantaliteet ning nad õpetavad nägema ja looma ilu enda ümber ka hallis argipäevas. Rahvalaulude maailm ei ole idealiseeritud minevikumudel, vaid poeetiliste kujundite abil loodud mosaiikpilt reaalsest elust, nähtuna oma aja inimeste silmade läbi, sellisena põnev ja avastamisväärt meile, nende järglastelegi."

Külapillimehed - Karja Pääro, Uudami Hindrik, Johansoni Mihkel jt

Külapillimeeste ja rahvalaulikute kohta saame üht-teist teada J. Elkeni 1915. aasta kogumismatka märkmete põhjal (raamatus "Ühte käivad meie hääled" lk 16-19):

"Pidudel tantsiti, lauleti ja mängiti ringmängusid "Riia linna väravas", "Prits prilla" jt. Kes lese mehele läks, sellel lauldi "Seda sa, uba, ootid". Mänguriistadeks oli torupill ja viiul. Torupilliks oli looma magu. Selle küljes oli üks puhumise toru. Kaks pulka olid, kus sõrmlikku löödi, kummalgi pulgal oli viis auku sõrmede jaoks. Uudami Kustase isa Hindrik oli torupillimängija kõrtsis (Ärina). Pulmas ja pidudel pandi torupillile paelad ja kingid külge. Torupilliga mängiti tantsutükke, aga ikka nii ilusasti ei saanud kui va viiuli Villem oma viiuliga. Tantsiti viru valtsi: "Hüpake, karake, küll põrgus põlete!" Allikas:  Juula Õun, 81. a

"Üle 50 aasta elas Määri mõisas torupillimees Peeter, see tegi torupillisid ja teisi pillisid. Torupill oli elaja maost tehtud ja kolme napatsiga, sellega puhus Peeter ilusaid lugusid ja lõi sõrmulisi, mille saatel tantsiti. Viiul oli ilus kuulda. Karja Pääro mängis ilusaid sarvelugusid." 

Allikas: Mari Reinold (Siimu lesk Äbaverest), 78. a

"Mihkel Johanson tegi sikusarvest sarve, puhus sellega ilusad lood ja lõi ise sõrmulist."

Allikas: Miina Kull (sünd Eicholm, elanud Avispeal, Põdrangul ja Väike-Maarjas), 63. a

Kaarma külas sepaks olnud 68-aastane Pääru Kippar rääkis, et pillidest olid olemas kolme keelega mollpillid ja suupillid (parmupillid - toim). Suupilli osanud ta ka ise teha. 

J. Elkeni kirjapanekuid leidub ka andmeid pillide ja pillimängu, tantsude ning uuemate laulude kohta. Mainitakse, et ringmänge mängiti jaanitulel, kiige juures, lagedal ja pidudel õuedes, kusjuures selleks oli sageli nööriga piiratud ala. huvitavaid tähelepanekuid leidub ka vanade laulude ja üldse rahvalaulude kadumise ning uuemate koolilaulude käibeletuleku kohta.