VMPSi pärandkultuuri osakond

Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond on loodud 6. detsembril 2008. aastal. Osakonna ülesanneteks on säilitada, hooldada ja uurida veel allesolevat kogukonna pärandkultuuri.
Tegeleme:
  • pärandmaastike ja -koosluste (niidud, puisniidud, aasad, metskarjamaadega) kaardistamisega Väike-Maarja vallas;
  • pärandehitiste, nt rehielamute kaardistamise ja pildistamisega;
  • põliste taimede kaardistamisega (taimed, mis on taludes kaua kasvanud);
  • põliste koduloomade tutvustamise ja nende pidamise suurendamisega;
  • alepõllundusega, nt uurida kohanimesid, mis viitavad alepõllundusele;
  • looduslike pühapaikade kaardistamise ja hoidmisega (hiied, ohvripuud, ohvriallikad, ohvrikivid);
  • metsandusliku pärandkultuuri uurimisega (esivanemate tegevus metsades nt lubjapõletamine, tõrvapõletamine, vanad jahindusviisid);
  • kultuurpärandiga kirjanduses, muusikas, kunstis jm
Kutsume inimesi üles säilitama veel allesolevat pärandkultuuri, teadvustama selle olulisust!

VMPSi pärandkultuuri osakond

Läbi aegade on pärandkultuuril olnud maarahva teadvuses kindel koht. 1938. aasta põhiseaduse arutelu käigus kirjutas Oskar Loorits, et oleme aastatuhandeid elanud ilma põhiseaduseta ja seda rolli on täitnud rahvakultuur. Oskar Loorits koostas tavaõigusliku põhiseaduse koostamisel vanasõnade analüüsi ja sai kokku neli seadust:

§ 1. Nõu ja mõistuse põhimõte (nt ”Nõu on ülem kui jõud”)
§ 2. Õiguse põhimõte (nt ”Õiguse vastu ei saa ükski”, ”Õiguse on vanem kui kohus”, ”Kaup on vanem kui meie”)
§ 3. Vankumatu tõemeele põhimõte (nt ”Tõde tõuseb, vale vajub”, ”Vale on varguse ema”)
§ 4. Au ja aususe põhimõte (nt ”Varandus kadunud - vähe kadunud, jõud kadunud – palju kaotatud, au kadunud – kõik kaotatud”, ”Au kõrgeks, iga pikaks”, ”Au on enam kui asi”, ”Aus meel käib üle kõige”)
Subpages (2): Aasta eesmärgid Tegevus