Põnevat‎ > ‎

Metsavend August Sabbe


Viimase metsavenna elust, kes langes meie kodukoha lähedal

August Sabbe sündis 1.09.1909 Võrumaal Paidra külas, Palo talus. Kaks vanemat venda langesid Vabadussõjas. Isa suri 1929. August jäi talu pärijaks. Õppis Tsolgo koolis. Kuni punaarmeelaste tulekuni elas ja töötas oma isatalus.
1941. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, 1944. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Saksa sõjaväkke. 1944-45 varjas end jälle mobilisatsiooni eest punaväkke. 1945.a. sügisel tuli metsast välja ja legaliseerus. Läks tööle Paidra veskisse veskipoisiks, kuna talupidamine nõukogude võimu all talle ei istunud. Töötas Paidra veskis aastatel 1945-49. Suur osa Sabbe sõpru olid metsavennad ja ta käis nendega läbi. Juulis 1949 arreteeriti Sabbe KGB (NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee) poolt ja pärast vastavat töötlemist värvati KGB agendiks ning kästi minna metsavendi püüdma. Sabbe rääkis sõpradele, et teda taheti agendiks teha. Siirdus metsa, kuid KGB-le kaastööd ei teinud. Varjas end esimese talve üksinda. 1950 ühines Jaan Rootsi metsavendade salgaga. 1951-54 varjas end Suure Taevaskoja lähedal punkris. Kuulus Rootsi salga nn. tagalameeskonda - hoolitses varustuse, moona ja eluaseme eest. Pärast Jaan Rootsi ja juhtivate salga liikmete langemist 1952. aasta juunis Räpina lähedal Ristipalol ja Taevaskoja punkri avastamist 1954. aasta talvel, hakkas end üksinda varjama. 1954-78 varjas end peamiselt oma kodukandi metsades. Oli enamuse sellest ajast "üleliiduliselt tagaotsitav ohtlik kurjategija". Sabbet otsisid nii Võru kui Põlva KGB. 1978. Aasta septembris olid nad viimaks edukad. Nad said infot, et Sabbe asub kusagil Võhandu ääres. Sabbet saadeti arreteerima praegu Võrus elav endine KGB ohvitser Ervin Oras ja Põlvas elav endine SORVVO (Sotsialistliku omandi riisumise ja spekulatsiooni vastu võitlemise osakonna) inspektor Neeme Taavel. Nemad liikusid paadiga piki jõge, kuni jõudsid kala püüdva Sabbeni. Hakkasid Sabbega sõbralikult juttu ajama, küsides kuidas kala näkkab ja sättisid end vaikselt kaldale tulema. Nad tegid koos Sabbega pilti ning küsisid nagu muuseas, kuhu pilt saata hiljem. Sabbe hakkas kahtlustama ning hüppas jõkke. Jälitajad hüppasid järele ning täpselt pole teada, mis rüseluse käigus juhtus- kas Sabbe uppus, uputati või tapeti relvaga. Väidetavalt ei olnud kehal vägivalla tunnuseid ega kuulijälgi. Sabbele kuulunud püstol, mis tol saatuslikul päeval teda alt vedas, jäädes selle haaramise käigus pükste külge kinni, on Võru muuseumis. Jälitajad said külmas sügiseses vees rüseldes kopsupõletiku, neid raviti hiljem tükk aega Leevi haiglas. Nüüd on selles majas Leevi hooldekodu.

 Sabbe hukkus 28.09.1978 (samal päeval 16 aastat hiljem uppus parvlaev Estonia!). Sabbe ei alistunud vaenlastele, vaid suri vaba mehena oma koduse Võhandu  jõe voogudes. August Sabbe maeti võimude korraldusel 20.10.78 Raadi kalmistule Tartus. 28.09.1998 avati Sabbe kalmul mälestuskivi, millel seisab tekst:

mu sõbrad teadke kõik, mu hinge viimne hõik, te kätte tasuge mu elu eest!

Kaitsepolitseiametis 07.10.1998 a Toivo Kameniku poolt koostatud kriminaalasja algatamisest keeldumise määruses (mille sisu iseenesest on vassimise tippnäide) on kirjas huvitav detail, mille põhjal võib väita, et jutt sellest, nagu poleks Sabbe tabamiseks operatsiooni kavandatud, on, vabandage väga, paljas bluff ja mõeldud lihtsameelsetele. Miks võib nii väita? Aga sellepärast, et Jaak Pihlau juhtus nägema Kesktelevisioonis venekeelset filmilõiku, milles näidati A. Sabbe kinnivõtmist jõe ääres, nagu oleks operatsiooni varjatult filmitud. Seda tõika toetab ENSV siseministeeriumi poliitkasvatustöö osakonna ülema asetäitja Jako Okki seletus, mille kohaselt ta saatis Põlvamaale NSV Liidu siseministeeriumi filmigrupi, kes tegi Sabbe tabamisest saate või filmi. Selles määruses on ka kirjas, et miilitsaülem Hans Salm oli oma kolleege hoiatanud, et nad võivad kohata Võhandu jõel sellist kahtlast isikut nagu August Sabbe. Salm soovitas miilitsatel ettevaatlik olla, sest Sabbe võis olla relvastatud. Loomulikult oli August Sabbe tabamine pärast nii paljusid ebaõnnestumisi Põlva Rajooni Julgeolekuosakonna ülema J. Aho jaoks tohutu töövõit. Ta käis isiklikult läbi kõik Põlva tähtsamad asutused ja kutsus surnud metsavenda vaatama. 

Ent loo juures on veel üks põnev ja oluline detail ja nimelt see, kas Sabbe asukoha peilisid miilitsad kalamehi etendades tõesti ise välja või leidus siiski kuskil reetur. Meeta Vaht rääkis meile, et Sabbe andis ära mees nimega Hugo Olesk, kes hiljem ostis selle eest saadud juudaseeklite eest endale "Žiguli". Pärast poos ta end üles. Külarahvas hakkas küllap kättemaksuks reeturi perekonnale Oleski väimeest seepärast kutsuma Vana-Sabbeks ja talu Sabbe taluks.
Endised julgeolekutöötajad aga varjavad kiivalt oma saladusi edasi. Kaitsepolitseiamet E. Orase ja N. Taaveli tegevuses kuriteokoosseisu ei tuvastanud, sest väidetavalt polnud tegu tahtliku tapmisega ega kavandatud operatsiooniga. Sel põhjusel ei kvalifitseeru A. Sabbe surm inimsusevastaseks kuriteoks. Endine Põlva miilitsaülem, metsavendadele inimjahti korraldanud Hans Salm aga tegeleb "absoluutselt usaldusväärse ajaloolasena", keda ka austavalt "kirjameheks" nimetatakse, nüüd ise metsavendade uurimisega.

Comments