Kitsed



in English 

Ratsutamine ning muu aktiivne puhkus Põlvamaal – tulge üksi, pere või sõpradega! 

Uudised     Klubist   Põnevat     Põhikiri   

Arhiiv    Album    Videod     Blogi     Kitsed    UUS! Kalkunid  Kitsepiim   Anekdoodid   Ristsõna   

Komandeeringud:  Ungari    Rootsi    Iiri    Hiiumaa hobuostureis



Tere tulemast  kitsekasvatuse põnevasse maailma! Alljärgnev lehekülg koos viidetega on koostatud minu kui loomapidaja-praktiku poolt, kasutades aastatega kogunenud tähelepanekuid, kursustel omandatud teadmisi ning internetist tõlgitud materjale.  Minu CV-s ei leidu veterinaari ega muu valdkonna kõrghariduskraadi. Oman täis- ja hapupiimatoodete meistri diplomit pärast keskkooli läbitud kutsehariduskoolist. Lisaks olen läbinud laia spektri erinevaid täiendkoolitusi retkejuhist massöörini. Viimati õppisin ligi kaks aastat Võrumaa Kutsehariduskeskuses loodusturismi korraldust. Lapsest saati olen tegelenud loomadega, sh valvanud ja abistanud nii emist kui lehma poegimisel, püganud lambaid, käinud karjas ja lüpsnud lehmi. Hiljem täiskasvanuna olen tegelenud matkahobuste kasvatamise ja väljaõpetamisega. Meie talust on alates 1993 läbi käinud üle kolmekümne hobuse ja viiesaja kitse. Kui minu kogutud info kitsepidamise kohta Teile mingilgi moel kasulikuks osutub, olen selle üle väga õnnelik(mahetootjad teavad oma rangemaid nõudmisi arvestades ise, mida siit välja noppida).

Laadige alla 6,36 MB kasulikku teavet või sirvige minu kitsepidamise tähelepanekuid otse blogist SIIN 

Enne kui otsustate kitsepidajaks hakata: 

Levinumad kitsetõud otstarbe kaupa, fotod  

Üks osa maailma 373-st kitsetõust: kirjeldused, fotod 

Veel üks sait, umbes 70 erineva kitsetõu piltide, lühikirjeldusega 

NB! Ka meil Eestis tõestab tõulooma staatuse üksnes tõutunnistus! Kõik valged kitsed EI OLE piimakitse tõugu saaned! Kõk tumedad sarvilised EI OLE tüüringi metsakitsed ja kõik kummaliste pikkade kõrvadega isendid EI OLE anglo-nuubia kitsed! lma paberita ning märgistamata kitsed on enamasti kohalikku "eesti tõugu" või äärmisel juhul kunagi Lätist/Leedust/Venemaalt sisse toodud/kohapeal ristatud!  

NB! Oluline info ühe tüüpilise skeemiga kitsemüüja kohta: Heili Tammaru Raplamaalt Lelle kandist, tema ema talu asub SIIN. Veenduge alati Google Chrome brauseri pildiotsingu abil, kas kuulutusel olev klantspilt on originaal või varastatud  mõnelt välismaise kitsefarmi lehelt nagu see Heili Tammaru stiilinäide:

Heilil on alatasa mitmeid kuulutusi Kuldses Börsis NÄIDE, Soovis NÄIDEMaalehes ja mujal. Aegunud kuulutusi saaneseguste ristandite ja TWZ ristandite kohta, samuti SIIN.
Võrrelge omavahel aegunud ja aktiivseid kuulutusi!  Olen isiklikult juhtinud Heili tähelepanu sellele, et loomade vanus, tõug, päritolu jm info on lihtsalt laest või netis surfates kokku kirjutatud. Seetõttu on ebaloogilised kuulutused maha võetud ent kommenteerimise võimalus pole enamasti aktiivne(enesestmõistetaval põhjusel).
Mõnedest müügiloomadest  üldse pilte pole  kas põhjus on selles, et mõni eelmine omanik tunneks oma loomad ära vms? FB-s pakub sama isik  algajatele kitsehuvilistele agaralt oma loomi, eriti anglo-nuubia kitsi varjunime all Heili Olen https://www.facebook.com/Nuubian?fref=ts .Konto on kaunistatud varastatud anglo-nuubia kitsepiltidega: SIIT  
Heili nahaalne NÄIDE FB kinnises grupis- viidatud saksakeelse saidi kõige alumine foto (Foto õigused: Natalia Prochazka, NOG NL).

NB! Teine ehmatav tõsiasi: puugid + kitsepiim:  kitsede nakatumise ennetamiseks tuleb kasutada puugivastast preparaati. Sel aastal on saadaval Deltanil  
NB! 
Toimib ka täide ja väivide tõrjeks! Oleme kogu oma kitsepidamise aastate vältel kasutanud preparaate ega ole piima pastöriseerinud. Meie kitsedel 
puuke  pole ning pereliikmetelt võetud regulaarne vereproov pole näidanud nakatumist borrelioosi ega entsefaliiti.

Hammaste järgi vanuse määramine ning info kitsede vanuse kohta: 

Sellest artiklist selgub, et emasloomad elavad keskmiselt 11-12 aastat, kuid...NB! kitsede eluiga on otseses seoses tallede toomisega. Kui pärast 10-ndat eluaastat jätta kits "puhkusele", võib ta vabalt elada 16-18 aastat! Olevat leitud eksemplar, kelle vanuseks koguni 24 aastat. 

Kastraatide keskmine eluiga 11-16 aastat. 

Sikkudel 8-10 aastat. Sikkude lühemat eluiga seostatakse nende iga-aastase stressirohke innahooajaga. Lisaks sellele peab suguvõimelise sikutalle 3-ndal elukuul emast ja jt suguluses emastest eraldama. Samas võib kitsetall kogu elu kontakti emaga hoida. Kitsed on väga viljakad ning saavad kähku (2,5 kuni 3 kuu vanuselt) suguküpseks. Et meil ametlikult on seadusega keelatud elastraatori vm kudesid kärbutava meetodi kasutamine, jääbki kastreerimine tihtilugu tegemata. Meie riigis tohib kastreerida vaid litsentsiga veterinaar, kasutades selleks kirurgilist või burdizzo meetodit.
Ja üleüldse, eksole..... tundub ju nii julm ja harjumatu kiusata toredat kitsepoissi, kes niiiiii haledat häält oskab teha!?!?! 
Aga!!! K
itsed on üsna osavad ronijad ja nutikad, eriti inneldes ja nii võibki juhtuda tüüpiline äpardus: härdameelse ja väheste kogemustega alustaja kitseomaniku noore 3-7 kuu vanuse kitsetalle paaritab ära tema omaenese vend juba augusti teises pooles ning jaanuarikülmadeks ongi nappide emainstinktide  ja olematu piimaanniga, väljaarenemata noorkitsel käes elujõuetu(d) tall(ed), kelle ellujäämine tihtilugu üsna küsitav.

 Mõned näited Eesti kitsekasvatustaludest (nii nagu nad meil parasjagu on):


Mida peaks veel teadma kitsi pidama hakates:

* kõige olulisem on endale selgeks teha kitsepidamise eesmärk: on see piim, liha, vill, nahk või lihtsalt silmailu?  Millised oskused ja ressursid on eelnevalt olemas?  Kuidas lahendada sööda-, sõnniku- ja järelkasvu küsimus? Asjad on vaja läbi mõelda, sest vaevalt tahaks keegi kulutada kümnekonna kitse talitusele tervelt paar tundi hommikul ja sama palju õhtul ning veel tükikese lõunastki! Kits on karjaloom, kari algab kolmest isendist.

* enne kitse ostmist on soovitatav nõuda eelmiselt omanikult looma märgistamist. Kõigi korrektselt märgistatud loomade andmeid saab kontrollida SIIT (ISO kood on kõigil eestis märgistatud kitsedel EE). Andmed loomakasvatajate asukoha jpm kohta: https://kls.pria.ee/kaart/ 

Internetis leidub häid soovitusi, mida silmas pidada kitse ostmisel. Eesti keeles on üsna sarnane leht  lamba ostu teemal. Artikli autor loomaarst Ants Kuks. Kitse puhul peab kindlasti üle vaatama kõige olulisema piirkonna ehk udara seisukorra! Sõlmed udaras, nisavigastused, lisanisad, nisade vintskus, tõrkumine lüpsil, veri piimas –  need on tõsised puudused! Mida vanem on kits, seda suurema tõenäosusega on tal olnud udaratraumasid ja udara sidekoestumist, millest tulenevalt üha vintskemalt piim ka nisadest väljub .Teine tähtis tegur on iseloom : tigedal sotsialiseerumata loomal on väga selgelt väljakujunenud harjumus liigikaaslastele sarvedega virutada või teisi kitsi hammastega kakkuda. Tasub küsida ka üle, kui vanalt on kits esmapoeginud, kas on tegu üksik- või mitmiktallega, mida räägib omanik müügilooma esivanemate tausta kohta. Isegi kui kuuldu on teie jaoks arusaamatu nagu hiina keel, annab pererahva loomadesse suhtumine aimu, kas neilt üldse osta või mitte. Ja pidage meeles – erialane termin isaslooma kohta on SIKK! Müüja, kes küll väidab end kitsedest ülimalt palju teadvat aga kasutab järjepidevalt mõistet "sokk", annab sellega ohumärgi tegeliku pädevuse puudumisest! 
Samamoodi   p o l e   o l e m a s    
N u u b j  a ,  A n g o l a   N u u b j a    e g a   A n g o l o   N u b i a n   jne tõugu! Terminoloogiliselt on õige Anglo-Nuubia kits (ingl k Anglo-Nubian goat)

Ning veel ja veelkord: ükskõik kui veenev on müüja (NB! näiteks Heili Tammaru tel. 5451 0539 ja valenimega KEILI tel. 5919 3034))  jutt, üksnes konkreetse müügiloomaga kaasasolev tõutunnistus/sertifikaat vanemate jõudluse kohta ja looma kõrvas olevad märgid kinnitavad üliheade omadustega, rahaliselt hinnalise import-piimatõu! Ja alati ei piisa ka sellest! Vältige ostmist inimeselt, kes pidevalt kuulutab! Kasutage interneti-otsingut väidetava tõu kindlaks tegemisel. Katsuge udarat, proovige lüpsta, maitske piima! Teadaolevalt leidub Eesti taludes eksootilistest sortidest vaid kameruni kääbuskitsi, rootsi maatõugu kitsi, tüüringi (TWZ) metsakitsi, saane kitsi, vähesel määral lontkõrvalisi buuri lihakitsi ja üha rohkem erineva veresuse protsendiga nuubia kitsi: http://www.etll.ee/kitsed.html Kahe erineva tõu ristamine ei anna enam puhtatõulist järglast. Umbropsu sihitult ristates võime lõpuks jõuda tagasi esialgse metsiku besoaarkitseni. Aretustegevus on pikaajaline, väga teadlik ja eesmärgikindel, vilunud silma ja geneetikast kõige elementaarsemaid algteadmisi nõudev tegevus! Seejuures ei saa keskenduda ainult ilule, sest ka ilus kits peab suutma toita oma talled. Teisalt, üksnes toodangu suurendamisele panustades võib tähelepanuta jääda välimik ning võimenduda edasipäranduvad puudused. 

 Foto NAGI's: Spikker Foto NAGI's: Udarad    Väike spikker vilunuma "silma" saavutamiseks  "Kitsekasvatuse" käsiraamatust lk 52 ja 54. Raamat on tõlgitud saksa keelest 2013 aastal! 

* vastavalt põllumajandusministri põllumajandusloomade märgistamise korra määrusele nr 77 §3 lõige 41 märgistatakse kits kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral. Nüüd on leiutatud kõrvamärgid ka minikitsedele. Minikõrvamärgid ei ole vastupidavad, nad purunevad kergelt ja kaovad kõrvast ära. 

 * kitsed taluvad külma, kuid mitte niisket, tuulist ilma(NB! Udar on paljas ja külmetub!). Neil peab sajuperioodil olema vähemalt varjualune. Varjualuses võiks olla eritasandilisi lebamisriiuleid, kuhu kitsedele meeldib üles ronida ja kuivas olla. Ehitise konstrueerimisel on vaja eelnevalt väga hoolikalt läbi mõelda, kuidas seda hiljem puhastada. 

* kits on võimeline hüppama/ronima/küünitama kaugelt üle oma  turjakõrguse/kehapikkuse. Kui pea ja üks esijalg mahub läbi, tuleb jälgida kas kits mahub ka ise läbi. Piirdeaed peaks kõrguma minimaalselt  1,3 m (olenevalt ka tõust ja kitsede sportlikkusest). Meie oleme nüüdseks katsetanud nii ketitamise, elektriaia kui vabapidamisega koerte abil. NB! Enne ketitamist tutvuge lamba- ja kitsepidamise põhinõuetega EL liikmesriigina kehtib meil rikkalikult mitmesuguseid ettekirjutusi, mis on välja töötatud loomade hukkumise ja kannatuste vältimiseks, samuti nakkushaiguste ja epideemiate leviku tõkestamiseks jpm. Nende läbilugemisel tasub erilist tähelepanu pöörata erinevatele pädevustunnistustele, millede olemasolu nüüd nõutakse näiteks loomade veol (üle 50 km), põllumajandusloomade tapaeelsel uimastamisel ja hukkamisel, aga ka loomsete saaduste ning kõrvalsaaduste käitlemisel.

* elektritara ehitamisel hankige korralik voolugeneraator, nii piisab heal juhul ka kolmest traadist. Alumine traat olgu 15-20 cm kõrgusel maapinnast. Muidu hakkavad kitsed harrastama traadi alt läbipugemist.

* kellele vihtade tegemine meeldib, on väga hea. Meie oleme kenadel päikeselistel talvepäevadel kogu karjaga lihtsalt teeäärse võsa ääres jalutamas käinud. Kitsed nosivad siis ise neid võrseid, mis neile maitsevad.

* kitsed naudivad kui neil selga sügatakse. Pärast lüpsi on parim viis neile lahke häälega kiitust jagades, selga-rinda kratsides ja kaelale patsutades tänu avaldada. Paluke leiba sellele lisaks on juba maitseasi. Sama meetodiga taltuvad ka sotsialiseerumata kitsed, lisaks võiks neid talvel paigutada laudas kuhugi käidavasse kohta. Kits taipab, et teie igakordne möödumine ei kujuta ohtu ning nurka põgeneda ei saa. Olen sel moel sõbrunenud paljude metsik-kitsedega ning viimaks on nad hakanud mulle sülle pugedes isegi kõrva "nohistama". "Nohin" on jäägitu poolehoiu tunnus.

* E. Musto "Kitsekasvatuse käsiraamatus" on soovitatud kitsi lüpsta nn lüpsiriiulil. Kel puusepaoskusi napib, võib lüpsinurga kombineerida edukalt ka paraja suurusega ree, madalama lauakese vms abil: kits hüppab siis nurka asetatud alusele ja nii saab teda mugavalt, ise küljega kitse poole istudes, lüpsta. Lüpsiriiulit võiks aeg-ajalt puhastada või vähemalt mõnel vihmasel päeval räästa alla tõsta.

* 1-1,5 aasta vanust kitse võib hakata lüpsma ka siis, kui sikku pole käepärast olnud. Noor kitseke kasvatab ja kahandab puberteedi saabudes (4-12 kuiselt, olenevalt sünniajast) ise oma udarat. Kevadel värske ädala peal pidades võib korra päevas ühel ja samal ajal julgelt alustada tema lüpsmisega. Kui tegu pole suurtootmisega, kus oluline iga piimatilk ja võimalikult kiire kasumlikkus, võime rahulikult oodata noore kitse väljaarenemist, jälgida udara sobivust lüpsiks, noorkitse iseloomu jpm asjaolusid. Teisel elukevadel kordagi poegimata lüpsile harjutatud noorkitsed kiinduvad väga tugevalt oma talitajasse. Nad kohtlevad lüpsjat kui oma talle! Kui nisad on esialgu väga tillukesed, võiks noorkitse kinni hoida ja sööta  tema alt mõne teise kitse tallesid.

* nii nagu alla aastast, pole soovitatav paaritada ka üle 10 aasta vanust kitse, selle asemel hakata teda samamoodi kevadel ahtrana lüpsma. Vana kits ei pruugi enam poegimisega toime tulla. Või poegib küll ära, ent suur pingutus nõuab paari kuu möödudes kitse elu. NB! Oleme saanud  järele proovida! 

* noort esimesel lüpsil kitse saab õpetada rahulikult paigal seisma seina ääres kütkes, kui tema kõrvale kükitades võtta üles lüpsi- (ehk parempoolne) tagajalg, pista see endale parempoolse põlveõndla vahele keharaskuse alla ja samal ajal rahustavalt rääkides lüpsta. Meetodit saab kasutada ka putukarohkel suvel, mil õppinud rahulik kits ei pruugi nii rahulik olla. Kui ei jää muud võimalust ja kits oma koiva järjekindlalt lüpsikusse pistab, tuleb ikkagi ehitada lüpsiriiul või -pukk ning pukis kütkes seisval kitsel tagumised jalad sõrgatsiliigestest pehme ent tugeva paelaga (mõni vana kleidivöö vm) kindlalt ümber pukilaudade kinni tõmmata. Enamasti piisab korrast-paarist, et kits taltuks. Raskemad juhused võivad nõuda ka nädala jagu sidumist ent see tasub vaeva kuna hiljem kits taltub ega pea enam jalgu siduma.

* kitsede käsitlemise probleeme saab ennetada, püüdes luua nendega (soovitavalt juba talle-eas) tiheda emotsionaalse sideme. Õieti võib küll täie kindlusega väita, et kuni kits teid ei usalda, pole teil temaga suuremat pihta hakata: ta ei anna kätte, ei sõõruta vabatahtlikult piima, rapsib-pissib-kakab lüpsi ajal, turtsub tatti, võib halvemal juhul lausa ise oma nisad tühjaks imeda, udara ja tagakeha virtsaseks määrida, stressi tõttu kõhnuda, lõpuks haigestuda jne jne. Ehk käitub nagu siin blogis kirjeldatud põrguline Zygota! Meeldetuletuseks: kits ei ole nagu lehm ega ammugi nagu lammas. Kits ei ole põllumajandusliku suurtootmise liik! Igaüks neist omaette on karakteri ja tundeeluga isiksus! Minu enda hinnanguil on kits koduloomadest kõige intelligentsem, olles võimeline juba tallena ära õppima kõige olulisemad asjad kuidas käituda ja olla. NB! Jälgige, et rumalate kommetega kits ei saaks ebasoovitud oskusi õpetada oma talledele! Sõbrunege talledega: juba teisest elunädalast alates võib pakkuda neile jõusööta, kaera, leivakoorukest. Pisike leivatükk tuleks panna tallele suhu ning hoida seni suud koos, kuni tall mälub ja taipab, et see on söödav. 

* jälgige oma karja: kuidas kitsed söövad, liiguvad, suhtlevad. Innahooajal sügisel lähevad omavahelised suhted teravaks: ka emased kitsed löövad päid kokku, ei sallita üksteise lähedal olekut! Jalutuskäigul jälgige nii rivi etteotsa trügivaid kui ka viimasteks hoidvaid kitsi, võib-olla peaksite välja praakima eesotsas liigselt ringitraavivad või rivi lõppu jäävad vanaldased, tervisemuredega vms kitsed. Jälgimise hõlbustamiseks võiks kahtlased kitsed mingil moel eriliselt märgistada. Näiteks meie karjas saavad põduramas seisus kitsed erepunase kaelarihma.

* nii nagu meie kreemitame aeg-ajalt oma ihu (ühed peavad tegema seda rohkem, teised vähem, ) vajab ka mõne kitse udar kevaditi  kreemitamist, vältimaks päikese ja tuule koosmõjul kuivamist ning lõhede tekkimist. Alati ei piisa seestpidisest hooldusest ehk lakukivi mineraalidest või pole päris õige mineraal ostetud. Kreemi võib valmistada kitse oma piimavõidest või tapetud kitse sulatatud siserasvast või külastada farmitarvete poodi, küsides mõnd salvi või hankida shea võiet. 

* samalaadne lugu on nn. "bikiinipiirkonnaga". Karvakesed on kena disainielement ent kindlasti mitte lüpsikus! Kui kitse udara ümbrus on väga karvane, võiks seda pisut piirata. Lambakäärid, lambapügamismasinad lõikavad suurepäraselt ka kitse tõrksat karva.

* paar korda aastas tuleb teha kogu karjale samaaegselt läbi ussikuur, korrates seda enamiku preparaatide puhul umbes 7-10 päeva möödumisel uuesti. Siseparasiitidega nakatumise tunnuseks on: kõhnumine, pulstunud läiketa karv, mõnikord köhimine, mööduv kõhulahtisus. Välisparasiite reedab samuti karva pulstumine, sarvega turja ning tagajalaga kõrva tagant või kõhu alt sügamine.  Kõik parasiidid on kitsele tülikad, vähendavad jõudlust ning rikuvad kitsede üldist head väljanägemist (määrdunud-kõhvitsemisjälgedega seljad-küljed, kõhualused ja kõrvatagused!) 

Preparaadi valikul kehtib kuldne soovitus: "Enne tarvitamist pidage nõu arsti või apteekriga!"  Väidetavalt pole hea kasutada Albendazoli (paljudel siseparasiitidel on tekkinud resistentsus).  Kahjuks pole paljusid häid preparaate vetapteekrite sõnul enam võimalik tellida: EcofleeceNeostomosan, Bayoflay  ja Butox . Butoxi toimeaine infoleht: deltametriin. Sama toimeainega on 2016 aastal olnud saadaval piimakeeluajata DeltanilSiseparasiitide tõrjeks võiks alustada  Levamisol´iga, täide ja väivide vastu kasutada süstelahust Bimectin, Ecomectin, Noromectin (toimeaine ivermectin, piimatarbimiskeeld inimesele ~49 päeva) Kuna spetsiaalselt kitsedele näidustatud preparaate pole välja töötatud (täpsemalt – pole tehtud teadusuuringuid ega -katseid) kehtib kõigi puhul vähemalt 7-päevane piimatarbimiskeeld! Lauda desinfitseerimiseks on samuti mitmesuguseid vahendeid, hea vahend kuivdesoks allapanu sisse on Stalosan F .  Sääskede tõrjumiseks oleme kasutanud Deltanili ning tekitanud tossu ja sel moel leevendanud kitsede olukorda.

aastas kord või paar on tarvis värkida sõrgu. Kõige käepärasem on seda teha tavalise kabjanoa või väikeste oksakääridegaga. Kitsedele meeldib lihvida ise oma sõrgu kive või kiviaedu pidi turnides. Kui kits lonkab, peaks kõigepealt vaatama, kas sõrad on korras. Värkimata sõrad rikuvad ka piima head maitset. See on seletatav haisu tekitavate bakterite kogunemisega talla all, kus neil soodsad tingimused ning seejuures ei piirdu bakterite tegevuspiirkond üksnes nahapinnaga vaid nad tungivad läbi naha ka kitse organismi!

* kitsede pidamiseks saab kümne vähemalt aastase emakitse jaoks taotleda  otsetoetust. Paralleelselt on käibel veel eelmisel viisaastakul avatud karjatamistoetus[alates 2 loomühikust 1 kits=0,15 LÜ]. Taotlemise täpsed tingimused kirjas EestiPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti lehel.  Veelgi vanem 244 EEK- ine toetus kaotati 2004- l aastal seoses EL astumisega. 

* arvestamata toetusi on meie talu kogemused näidanud, et alates aastast 2007, mil kari kasvas  u 40 peani ja avanes võimalus tegeleda turustamisega, on reaalne  kitsepidamissaadustega (müügiloomad, liha, piim, nahad) teenida keskmiselt € 950 kuni 2000 aastas. Kõrghetkel 2016 suvel oli meie talus 84 kitse ja 53 talle!

* kuigi puberteet võib saabuda ammu enne aastaseks saamist, on noort kitse kindlasti parem mitte paaritada enne 8-12 kuu vanuseks saamist või 36 eluskaalu kilo saavutamist. Ja kui vähegi võimalik, oodata sellega 18 kuud! Pahandusega võib hakkama saada juba pisut noorem kui kolme kuu vanune sikktall. 

* just seepärast tuleb sikud kitsedest eraldi karjas pidada. Või kastreerida. Seetõttu oleks meie talu kogemustele tuginedes kõige optimaalsem lasta sikk kitsekarja novembri- või detsembrikuus. Sellisel juhul sünnivad talled aprillis-mais. See on hea üsna mitmel põhjusel: 1) sündinud kitsetalled saavad 1,5 aastaseks e. paaritusealiseks järgmise aasta oktoobriks ja on valmis oma esimest tiinust kandma 2) kastreeritavatel sikktalledel on vähem tüsistusi kuna pole veel palavust ja kärbseid, samas on lootust üsna varsti pääseda lauda allapanult (ja seega infektsiooniohust) õue  3) talled sünnivad lauta ent on juba piisavalt tugevad õue värske õhu kätte jalutama minekuks – liikumine on arenevale tallele ülioluline! Et talled ei satuks rebaste, šaakalite või teiste kiskjate saagiks, varustame nad alati kaelarihma külge kinnitatud kellukestega. Kellukaid saab varuda jõulumüükidelt või valmistada ise kolmest ketilülist metalselt tiliseva "kaelaehte". Suvise söödakülluse ajale e. liiga hiliseks jäänud poegimiste puhul tuleb kitse enamasti juba enne poegimist lüpsma hakata, et udarat mitte põletikku lasta. Tallede jaoks mõeldud ternespiim tuleb esimesel tühjakslüpsil pakendada sügavkülma jääkuubikute vm kottidesse. Neid saab hiljem vajalikul hetkel üles soojendada. 

* karjatamisperioodil poegivad kitsed nõuavad ka hoolikamat jälgimist, et murdjad enne tilina kaelapanemist vastsündinuid metsa ei veaks. Ning kuna oktoobri teisest poolest väheneb järsult piima hulk,  ei oleks hea viimaseid poegimisi jätta hilisemaks kui augustiks. Südasuviste poegimiste perioodil suureneb emakitsedel poegimishalvatuse oht. 

* algaastail üritasime suguloomana kasutatavaid sikke koos noorsikkudega paari kilomeetri kaugusel, metsade ja soode taga naabrimehe põllul ketis hoida. Siiski hakkasid lahtised armuvalus noorsikud augusti lõpus hääle/lõhna peale kitsede juurde teed otsima ning ka kitsed kippusid sikkude juurde matkama. Seetõttu oleme sikktallede suhtes langetanud otsuse nad esimese elunädala jooksul kastreerida. Nii saame hoida enamuse loomi ühes karjas.

* kastreerimismeetodi valikul pidage nõu oma veterinaariga! Kel asjalikku veterinaari pole, võtke julgelt  ühendust mõne kogenud kitse- või lambakasvatajaga, koos leiab nutika lahenduse! 

* innatsükkel vältab 18-23 päeva, kestab 12-39 tundi, tiinus 5 kuud (150 päeva). Kõikumine 5 päeva varem/hiljem! Indleva kitse tunneb ära sabaliputamise, häälitsemise ja sikuga kontaktiotsimise järgi. Meil levinud piimakitsed indlevad tavaliselt augustist märtsini. Talled sünnivad siis jaanuarist augustini. Minikitsed ja lõunamaised tõud indlevad aastaringselt.

* tiinuskalender siit   ( ja klikkida vasakul linkide veerus "Due Dates")

* sikk haiseb innaajal spetsiifiliselt, sellega ta meelitab kitsi enda juurde. Et olla veelgi vastupandamatum, pissib sikk oma habemesse, esijalgade- ja kõhukarvadesse. Kitsede piima kvaliteet sikuga koos pidamisest ei muutu. Piima kvaliteet oleneb eelkõige lüpsihügieenist ja jahutustingimustest. Sikud võivad olla väga erineva iseloomu ja haisu intensiivsusega. Mida haisvam sikk, seda "kitsesemalt" haisvam piim on tema järglastel. Ohutuse huvides võiks eelistada nudi sugulooma, kuigi kahe nudi looma omavahelise sigimise tulemusel võib sündida hermafrodiit e kahesooline isend. Siiski oleme kogenud, et see võimalus on üsna harv ja kaalub üles selle kahju, mida tekitavad sarvilised loomad. Kahesoolise isendi saab kasvatada lihaks või kasutada innadetektorina: suurepärane võimalus karjatada sügisel tervet karja koos, nii paarituseks liiga noori kui liiga vanu, jätkuvalt karjamaal ja võtta kindlalt suletud ruumi siku juurde vaid kahesoolise poolt tuvastatud suguemased. Sel meetodil saab säästa end suurest vaevast kui Teil on paarkümmend sugukitse aga ka paarkümmend kevadist talle ja mõned eakad kitsed, keda peab sikust kindlasti eemal hoidma.

* hea jõudlusega siku hankimine on oluline investeering. Kui vähegi võimalik, tasub sellelt mitte kokku hoida. Võimsa siku ülalpidamine nõuab küll omakorda lisakulutusi nii söödale kui sulu kindlustamisele: eriti just sarvedega sikk on indlevate kitsede juurde pääsemiseks võimeline maha lõhkuma vägagi tugevad aiad.  Ent tavaliste, ilma sihikindla aretuse ja välimikuta, kehva piimaanniga kitsedelt sündinud sikupussakatega jätkates erilisi tulemusi ei saavuta karja jõudlusnäitajate parandamisel. Püüdke teha koostööd mõne sikuomanikuga, kellelt soetada korralikult piima andva kitse järglane; kui teie kari on terve, on enamus sikupidajaist nõus ehk paaritustasu eest isegi sikku laenama või paarituseks kitse enda juurde  võtma. Kui seda annab läbi rääkida kordades kallimate tõutäkkude puhul, võiks ju asi tulla kõne alla ühe sikukrati puhul.

* esimese elunädala lõpuks on aimatav, kas kasvab sarvedega või nudi isend – sarvenukkide teravused on katsudes tunda. Nudistada tuleb kohe, kui sarvealged on näha (mitte hiljem kui 5 nädalaselt). Meie seadus lubab nudistada vaid volitatud veterinaaridel. Kel jätkuvalt asjalikku vetti pole, pöörduge kogenud kasvatajate poole! Sarved aitavad palaval päeval reguleerida kitsede kehatemperatuuri ning kaitsevad ühtlasi vähesel määral kiskjate rünnaku eest.

* väiksed kuni kolmekuised kitsetalled on parimad massöörid. Kui neid harjutada inimestega, trallitavad nad meelsasti iga kõhuli visanud hädalise selja peal, pidades seda lihtsalt künkaks, mille otsa ronida. See on kvaliteetaeg, mis tugevdab kitsepidaja ja tulevaste piimaandjate omavahelist sidet ning on kõige õigem aeg väikestele aga väga intelligentsetele loomahakatistele häid kombeid õpetada. Mis on lubatud tallele, olgu hiljem lubatud ka suurele (50-100 kg!) täiskasvanud loomale. Seetõttu on oluline algusest peale teada anda, et te ei soovi: 1)esijalgadega inimese najale hüppamist  2)näppude ega riiete lutsimist/nätsutamist. Eriti lutitalledelt on hiljem rumalaid kombeid pea võimatu välja harjutada. Talledele on oluline ka selgeks teha, et neil on tsoon, kuhu pole lubatud tullaelumaja esine, lilleaed vm.

* kui karjas on koos nudid ja sarvilised isendid, on oluline jälgida nende omavahelist läbisaamist ja üldist karja hierarhiat. Riiakad kitsed tuleb teistest eraldada, et vältida traumasid. Kitsede pidamise ala peab olema piisavalt avar. Kitsastes oludes löövad võimukamad kitsed arglikumaid peaga kõhtu ja udarasse, põhjustades neile näiteks udarasse tabamisel vereseguse piima. Üldjuhul kõlbab niisugune piim juua ning ei tähenda kohe mastiiti (verine piim on muidu üheks mastiidi tunnuseks). Kahtluse korral on võimalik piima testida – mõnedes veterinaarapteegides ja farmitarvete poodides on saadaval 1-liitrised testvedelikud, mille hind umbes €8-10. Kerba test näitab somaatiliste rakkude ning california mastiiditest (CMT) Staphylococcus aureus   bakterite arvukust toorpiimas. Täpsem ülevaade lehmapiimas leiduvate bakterite piirnormidest SIIN   Iseenese jaoks tootes ja veel enam – piima müües(isegi väikestes kogustes), on hea kui mõned olulisemad analüüsid on tehtud. 

Piimateemast huvitatutele:

Kitsepiim on tervislik ent parima tulemuse saab vaid  2-3 minuti jooksul  otse udarast lüpstud ja kohe kurnatud sooja piima juues! Ternespiima kuur, ka külmutatud kuubikutena, on võimas ravivahend bronhiidi ja viirushaiguste vastu! 

**NB! Toorpiimale esitatavad nõuded väike- ja suurtootja vahel erinevad ainult sel juhul, kui on tegemist toorpiima väiketootjaga (toodab lehma toorpiima kuni 100 kg päevas/700 kg nädalas või ute toorpiima 10 kg või kitsepiima 20 kg päevas), kes müüb oma toorpiima otse farmist, ja kasutab piima enda ja oma pere jaoks. Sellisel juhul toorpiima kvaliteedi määramise kohustust laboratoorsete analüüsidega ei ole. Ei pea olema ette näidata ka veterinaartõendit. On vaid nõue, et piim peab pärinema kliiniliselt tervetelt loomadelt, karjast ja piirkonnast, kus ei ole loomataudi esinemist ja kahtlust, kari on brutselloosi- ja tuberkuloosivaba, piim ei tohi sisaldada antibiootikumijääke ja teisi veterinaarpreparaate ja piim on jahutatud madalatele temperatuuridele. Kui piimatootja otsustab toorpiima hakata turustama tänaval, turul või müüb piima jaekaubandusettevõttele või piimatööstusele, liigitub ta suurtootjaks. Sellisel juhul rakenduvad väikepiimatootjale kõik nõuded, mis suurtootjalegi.

* kitsepiima somaatiliste e. keharakkude arv (SRA) võib olla kõrgem kui lehmapiima vastav näitaja! Ameerika standard  lubab Somatic cell counts (SCC) kõikuda vahemikus 600,000 - 800,000 per ml. Kuid üks USA kitsepidaja, kes on jälginud ja testinud oma karja 10 aastat, peab terve kitse puhul normaalseks mitte üle 300,000 per ml. Siin artiklis selgitab ta põhjalikult ära, miks need asjad nii on, samuti saab teada lehma ja kitse udara erinevuse! Veel huvitavaid artikleid SCC kohta:

* pisut kõrgem SCC ei halvenda juustu kvaliteeti: http://ec.europa.eu/research/agro/fair/en/fr0881.html 

* erinevate lüpsiviiside mõju piima hügieenile – masinlüps ei pruugi olla puhtam: http://www.uco.es/zootecniaygestion/img/pictorex/18_16_28_Delgado.pdf

* EU standard on ilmselt 1,500,000 cell/ml: http://om.ciheam.org/article.php?IDPDF=1600117 Meil Eestis pole konkreetseid piiranguid kehtestatud, ilmselt võiks see olla umbes 800,000?

 

Foto NAGI's: Piimaproovide vastused, kitsed * Meie vabapidamisel kitsede piima rasva- ja valgusisaldus  ja SRA ning karbamiidi sisaldus  

Kommentaariks analüüsile: piimalehmade tabeli järgi on enamusel kitsedel tugev valgu ja energia ülejääk (grupp 9) või kerge energiapuudus, valgu ülejääk (grupp 6). SRA kohta võib öelda, et siinkohal ei kehti piimalehmade normid (Vt. ülaltoodud ingliskeelseid saite!). Eesti JKK andmetel tuleb lehmade piirnorm 200 000/1 ml korrutada viiega e. kitsede puhul on Eesti mõistes normaalne 1000 000/1 ml (NB! analüüside tulemustes ei kirjutata lõppu 000 e. 1 miljon rakku kirjutatakse neljakohalisena: 1000!!) Meie kitsede puhul on näha, et poegimata, esimest aastat lüpsvate noorkitsede SRA on ülihea: Klaara, Lumivalgeke, Lumimari. Lisaks Kajakas – ühe korra poeginud noorkits. Eaka Mona puhul oligi oodata kõrgemat SRA- d. Mona pole algusest saati olnud meie karjas, vaid lisandus täiskasvanuna nagu ka Kondike. Nende puhul pole teada võimalike läbipõetud põletike juhtumid. Gehenna udara peal oli proovi võtmise ajal kerge marrastus. Samas võib tema kõrgem SRA olla tingitud juulis poegimisest. Halvima SRA näitajaga Piña Colada proov läks arvatavasti võtmise ajal untsu (näpp puutus vastu proovipudeli korki). Ootame ära järgmised tulemused! Kardetust madalam SRA oli hiljuti lisandunud eesti kitsedel (nime taga EK), kuigi näitajad on siiski kõrged. Eesti kitsede piim ei läinud proovide tegemise hetkel inimtoiduks kuna kehtis Bimectini süsti(parasiiditõrje) keeluaeg (49 päeva teisest süstist).

Järglaskond ja riskide hajutamine: 

* valige paarituseks ainult teadaolevalt 1,5 -10 aasta vanused hea tervisega, korras udaraga, suvel 2 ja enam liitrit päevas andvad kitsed (1 tall vajab päevas vähemalt 1 liitri piima! Mitmikute sünni korral ja eriti just talvel võib kehva piimakitse korral osutuda vajalikuks tallede lisatoitmine!). Jätke aretusest välja kõik kitsed, kes olnud väikse sünnikaaluga, kel tallena kasvus kängujäämist, luupunne, mädakoldeid.

* võimalusel kasutage hea jõudlusega korralikku sikku, kes pole lähisuguluses ühegi paaritatava kitsega. Lihtsalt tallede saamise pärast pole mõtet kitse paaritada, ta annab teile piima ka ahtrana.

* ajatage paaritushooaeg ühele kindlale teile endale kõige sobivamale lühikesele perioodile. Et seda saavutada, laske mööda paar esimest indlemisperioodi. Ideaalne oleks prooviinna ajaks karja lasta hermafrodiit: ta haiseb nagu sikk ja näitab Teile kätte indlevad kitsed. Kõik kitsed sünkroniseerivad haisu tajudes inna ühele ajale ja Te ei pea muretsema, et kahesooline paaritaks ära Teie karja liiga noored, vanad või muudmoodi aretuseks kõlbmatud kitsed. Te ei pea hoidma nädalate kaupa eraldi suurt osa karjast vaid iga indlev kits läheb üksnes paarituse ajaks siku juurde. Kui talled 5 kuud hiljem üheaegselt sünnivad, on probleemide korral hõlpsam kombineerida olemasolevate tallede ja kitsedega: harjutada kolmiktallesid üksiktalledega kitsede alla, leida võimalike hukkude puhul asendusemasid ja asendustallesid  jne. Ja juhul, kui siiski tuleb üle minna kunstlikule toitmisele, saate selle tööga paari kuu möödudes ühele poole. Vaevalt tahaksite erinevas vanuses talledele piimasegu kokku segamise, lutipudelite-ämbrite steriliseerimise ning tallede toitmise 4 korda päevas venitada mitme kuu pikkuseks perioodiks!

* kõige optimaalsem tiinestumise aeg on november-detsember. Kitsed on eelnevalt mitme suvekuu vältel saanud valida kõrgeima toitainete sisaldusega sööta otse karjamaalt – see aitab viljastumisvalmiks küpseda võimalikult palju munarakke ning seega on võimalus saada suurem pesakond ühe kitse kohta, samuti pole enam vektorputukaid (Shmallenbergi viirus). 

* jälgige ja pange kirja paaritunud kitsed nimede ning kuupäevade kaupa. Kitse peab kinni jätma hiljemalt 1,5-2 kuud enne uut poegimist. Täpne kuupäev aitab teil ka kitse jälgida ning õigeaegselt poegimiseks teistest eraldada (vajadusel paigaldage sikule markeerimistraksid, nii värve kui trakse küsige Scandagrast vm). Kinnisperioodil on paras aeg  teha läbi kogu karjale ussikuur nii sise- kui välisparasiitide tõrjeks (süstelahus Ivermectini baasil). Kui kitse poegimine ületab nädala jagu tähtajast, võib vaja minna professionaalse spetsialistilt abi , kes teab selliseid mõisteid nagu oksütotsiin ja fenoveriin.

kevadel värskest ädalast toituvate kitsede piimatoodang kasvab. On lootust, et aprillis -mais sündinud mitmiktalledele või kehvema piimatoodanguga kitsede talledele ei teki vajadust anda lisapiima. Vähenevad ka kulutused jõusöödale, sest parim energia- ja proteiiniallikas on karjamaarohi. Talled saab harjutada piimakamate kitsede alla (selleks teha võõras tall poegiva ammkitse lootevedelikuga kokku, panna ammkits lõõga eraldi boksi koos oma ja võõra tallega vms)

* umbes nädal pärast poegimist määrdub kitse häbe korraks pruunika nõrega. See on normaalne emaka puhastumise protsess. Määrdunud karvad võib lambakääridega ettevaatlikult ära pügada.

Video: Alpi tõugu kitse poegimise protsess

* kitsed ega talled ei pane teile pahaks, kui eraldate neid päeval üksteisest. Kitsed saavad segamatult õues kõhud täis süüa ja jalutada, talled aga ühtse pundina  põhus soojas magada ning mürada. Talled on teie järelvalve all, nad ei satu hulkuva koera, kiskja või võõra kitse sarvede ette. Sotsialiseerumine toimub neil omavahel ning õhtul emakitsede lauta saabudes. Oluline on talledele jooksukoridoride võimaldamine. Jooks ja lihaste treening on arenevatele talledele sama tähtis nagu puhtast inventarist etteantud soe 40-kraadine piim! Kõik need abinõud üheskoos hoiavad ära kõhukinnisuse, -lahtisuse, traumad, äärmuslike ilmastikutingimuste kätte jäämise, bakterite ja viirustega nakatumise ning kõrvaldab sel moel mõned olulised tallede põdemise ja kängujäämise tegurid.

* kui ei jää muud valikut peale kunstlikul toidul üleskasvatamise, kasutage spetsiaalseid loomalutte. Beebilutid on liiga pehmed, neile tulevad kiiresti mõrad. Farmitarvete poodides müüakse laste toidupudelitele NUK pealekeeramiseks sobivaid pikki pehmeid loomalutte. Veelgi paremad on erinevad spetsiaalsed lutiämbrid. Enne ostmist või tellimist Põllumehe Kaubamajast uurige põhjalikult  kui lihtsalt käib neil luttide lahtikeeramine. Üle paari päeva on vaja lutid ämbri küljest lahti keerata, hoolikalt pesta, keevast veest läbi kasta ja desinfitseerida.  PM Kaubamaja lingil viidatud lutid on jäigad ja talledele harjumatud ent kokku- ja lahtiühendamine lihtsam kui pehmete luttidega ämbril. Tallede harjutamine võttis punaste kõvade luttidega ämbrist rohkem aega ent õppimist kiirendas ühe eelmise hooaja kergelt lekkiva luti kasutamine. Nii taipas iga tall vaevata, et lutist voolab piima ning üritas tõmmata ka jäigemat lutti. Mida noorem on tall, seda kergemalt võtab õppust. Lutiämbri lutte tuleb vahetada, sest avaus venib suureks, piim hakkab lekkima. Eriti pehmemate luttidega ämbril! Tihendeid tuleb vahetada, sest ka need venivad välja. Vastupidavamad tihendid saab varuda traktoripoest  – 36,5 mm diameetriga ümmargused mustast kummist.

* talle ellujäämiseks on väga oluline saada piisavalt ternespiima!  Sellega kujuneb välja kaitse mitmesuguste kõhuhädasid jpm põhjustavate bakterite vastu! Eelkõige peaks see olema oma emalt; kui see pole võimalik, siis teiselt kitselt; kui ka see pole võimalik, siis lambalt või kasvõi lehmalt.

* piimasegudest on meie talledele olnud parim E-Eliit1 ( vasikate täispiimaasendaja, HALLI kirjaga!). Oleme katsetanud ka Denkamilki ent see tekitas kõhuhädasid. Uurige eelnevalt segu koostist, see ei tohi sisalda soja! Enamik sojadest on GMO! Ärge laske ka end segada poes müüdavast "Tallede täispiimaasendajast". See on mõeldud lambatalledele ja sisaldab eriti rammusat koorepulbrit! Kordame siinkohal igaks juhuks üle: lambapiima rasva-, kuivaine-, energia-, proteiini, kaltsiumi jpt. ainete sisaldus on tunduvalt kõrgem kitsepiima omast. Käesoleva lehekülje allosas sisalduvast tabelist näeme, et kitsepiim sarnaneb kõige rohkem lehmapiimale. Samas, kui rahakott välja kannab, võiks tallede söötmisel rakendada sellist algoritmi: esimesed 3-5 päeva ternespiim, sealt edasi esimene kott tallede täispiimaasendajat (pisut lahjem kui lambatallede segu). Kui see nahka pistetud, siis E-Eliit1 ehk "punane pakend" vasikatele. Teisest elunädalast vabalt ette ka jõusööt või kaer ning tavaline eesti kitse tall kasvab mühinal sama kiirelt kui tüüringer vms väljamaine tõug, saavutades kaheksandaks nädalaks eluskaalu 15 kilo. Toorproteiini protsent olgu valitud pulbris võimalikult kõrge – mitte alla 18!  E-Eliit1 segu tuleb väga-väga täpselt mõõta, arvestusega 150 g/1 liitrile, valmistada kuumema kui 40-kraadise veega vahetult enne toitmist (arvestage: paras veetemperatuur on selline, mida te veel palja käega suudate kannatada, segu jõuab talvisel ajal jahtuda kuni lauta jõuate), valmistamise inventar ja jooginõud tuleb viivitamatult pärast söötmist võimalikult kuuma veega pesta ja aeg-ajalt desinfitseerida. Normaalne tall peaks suutma esimesel elunädalal süüa korraga 120-150 ml, teisest elunädalast  250 ml ehk 4 toidukorraga 1 liitri päevas. Paarikuine sööb juba 750-1000 ml korraga. Talle kõhtu saab kontrollida kõhu "punnuse" järgi. See peab olema söödetud kergelt punni, mitte ümmarguseks palliks. Ülearune piim valgub soolestikku ning hakkab roiskuma. Ülesöötmine põhjustab kõhulahtisust. Kui nii juhtub, siis tall päevaks dieedile ja kuiv hein ette. Kõhulahtisuse põhjuseid võib olla ka teisi, tutvuge Ants Kuksi loengumaterjalidega lambatallede kohta! Ja veel SIIN. Materjalis on kirjeldatud erinevate sümptomite (näit punnkõht, vesine roe, napp või olematu kaaluiive, krambid) põhjusi ja abi. Kõigi mikro- ja makroelementide tähtsuse ja koguste kohta erinevatel põllumajandusloomadel on väga hea ja põhjalik kokkuvõte Viivi Sikk`u raamatus "Loomade mineraalne toitumine". Paljud hädad saavad alguse just nendesamade elementide, eriti seleeni puudusest tiinuse ajal. Kui kits pole saanud piisavalt seleeni või olete soetanud uue kitse, kelle tausta täpselt ei tea ning ta poegib teie karja saabudes, on valgelihastõve vältimiseks parem talled kohe süstida. Tegu on lihtsa lihasesse tehtava süstiga ning kuna nõukaajal reeglina kõiki tallesid süstiti, peaks selles küsimuses suutma teid aidata iga veterinaar(apteeker).

* tallede üleskasvatamine tuleb odavam, kui saate kasutada oma lüpsikitsede piima või veel parem – teete piimast juustu ja joodate juustuteost eraldunud vadaku talledele. Vadakut juues vajavad talled täiendavalt  mineraale ja valgurikast jõusööta/graanuleid [Anu Aidas, Scandagra Eesti AS-s müüakse. Või ostate talumehelt mõned kotid vilja (kaer on kõige kindlam, sh lollikindlam)]. Ent lugege eelnevalt läbi ka see lehekülg SIIN. Väidetavalt on kitsetallesid võimalik üles kasvatada ka lehmapiimaga. Koolitusel on räägitud Saksamaa suurtootmisfarmi kogemusest tallede söötmisel külma (< 20°) spetsiaalse piimaseguga (Denkavit), millele on lisatud sipelghapet (kalgendamiseks). Kuni teil on vähe kogemusi, katsetage esialgu ikkagi sooja piimasegu või vadakuga. Suurtootmise eripärast tulenevalt võetakse talled tõepoolest emade juurest ära ja neid toidetakse hoopis teisel režiimil, et talled harjuks juba algusest peale vähese koguse piima ja suurema koguse jõusöödaga. Külma segu joomine tavapärases (pakendil kirjeldatud) koguses tekitab tarbetut energiakulu (segu soojendamiseks kõhus), põhjustades isegi tallede alajahtumist ja hukkumist. Teisalt võib kogemuste puudumine tallede söötmisel tekitada neil kõhulahtisust: liiga palju vilja või liiga palju piimasegu sekka värske karjamaarohuga ja ongi häda käes. Siin on mõned head näpunäited, kuidas segu joota koos põhjaliku loeteluga koostisosade kohta

E-Eliit pulbrite koostise tabel(sobivad kitsetalledele):

Foto NAGI's: Pulbrite koostis   

* tallesid tõstke sülle ainult mõlema käega, ühega rinnaku, teisega pepu alt toetades (talle kõhtu venitades riskite terviseprobleemide tekitamisega). Väiksema talle süleshoidmisel saate esialgu kasutada ka üksnes ühe käe küünarvart, vilumuse kasvades on võimalik haarata kummalegi küünarvarrele kaenla alla üks tall. Lutist toites toetage vasak jalg põlvekõrgusele pingile, asetage tall pikuti oma reiele, lutipudeli ots ja talle lõug hoidke parema käe peopesal, vasakuga toetage kuklast (kui tall esialgu tõrgub joomast, resonantsi tekitab vm) või istuge ja võtke tall risti oma põlvedele või (kui teisi tallesid pole segamas) toitke teda lüpsiriiulilt, pingikeselt või kasvõi näiteks kirvepakult – et tall seisaks pisut kõrgemal ja Te ei peaks küürutama ning kükakil väsitavas asendis kügelema. Lutiämbrist joomist õpetama asudes meelestage end positiivseks ja heatujuliseks, kinnitage ämber kindlalt spetsiaalse hoidiku otsa seinale õigele kõrgusele, sättige end mugavalt pakule istuma ning haakige kannatlikult tallesid üha uuesti ja uuesti luttide otsa. Vajadusel kuulake lõõgastavat muusikat või paluge perearstil mõni leebem rahusti välja kirjutada. Nautige olukorda, see hakkab teile kindlasti meeldima! Peaaegu kõik talled võtavad paari-kolme päevaga õppust ega ürita enam teie sõrmi-riideid lutsida-hammustada, sõrgadega  selga kraapida ega koonuga kõige ebasobivamal hetkel müksida. Pigem on nüüd ülesöömise ennetamiseks vaja hakata  väikseid vaadikesi kokku korjama ja sulgu tõstma. Õppimist kiirendab ühe sissetöötatud, kergelt lekkiva luti kasutamine, mille otsa esmalt iga tall haakida.

* elujõuetute tallede hoolitsemine samm-sammult: 1) üles soojendada, kui on jahtunud; tuua tuppa ahjule vms sooja. Jahtunud talle pole mõtet toita, ta ei seedi piima. Raha eest võib soetada soojenduslambi ,  parim soojendaja on tegelikult  kevadpäikesest köetud kuiv sõnnikuaun päikselisel päeval tuulevaikses kohas. Talle tuleks põhutuustiga hõõruda ja masseerida 2) kui tall on soe, kontrollida imemisrefleksi; näpp suhu pista. Kui ise ei ime, siis sondiga toitmise video: https://youtu.be/Ea30GzXkWQY  Ilma sondita piima suhu kallates satub piim tallele kopsu, tekitades kopsupõletiku ja kindla surma. Lihtsa sondi kitsetalle toitmiseks saab valmistada, lõigates klistiirikoti voolikust paraja jupi ning torgates selle lihtsalt lutipudeli avausest  sisse 3) mahajahtunud ja ülessoojendatud tall vajab enamasti ka antibiootikumi (noromectin), et olukorrast välja tulla.

UUS!!  Meie retseptid (kannatust, lisamisel!) Seni soovitame uut "Kitsekasvatuse" raamatut, retseptid  lk 158 kuni 189

NB!! Lugege ka meie poolt Kitsepiima kohta kogutud infot!!

                                                      


                                                                         

Meie kitsede piimakogused suved 2012-2014  (kõik piimakogused on mõõdetud ilma vahuta ja enamasti on lüpstud vaid 1 kord päevas!) 

Sünniajad, registrinumbrid SELLEL lehel eraldi tabelis! Fotol klikkides avaneb täismõõdus pilt! Rohkem pilte  SIIN

Põnevaimad kitsed, kes meil olnud:
 Foto NAGI's: Kits Punapea&Sanna     Foto NAGI's: Aastapäev2   Foto NAGI's: Mäki oma musta tallega2   Foto NAGI's: Maivi ja kitsed      Foto NAGI's: Sahara sügisel 2011  Foto NAGI's: Rastasarvega kits1  Foto NAGI's: Kameruni kääbuskits Olja talled Mokka& Inka5   Foto NAGI's: Jääkuninganna   Foto NAGI's: Viru Valge oma nädalavanuste kolmikutega1 Foto NAGI's: Meie kitse udar: Hallika3  Foto NAGI's: Uus krapsakas kitsepreili3     Foto NAGI's: Meie kitse udar: Kill U   Foto NAGI's: Mõisaproua3      Foto NAGI's: Kitsed 2005      Foto NAGI's: Materra  Foto NAGI's: Nännu   Foto NAGI's: Juhan3  Foto NAGI's: Täpiliis   Foto NAGI's: Uus kits Ornella: meeletu isuga ja hea piimaaniga   Mokka    Foto NAGI's: Bermuda sügisel 2011(2)    Foto NAGI's: Väga vana kits Saara oma talledega   Foto NAGI's: Lumivalgeke1    Foto NAGI's: Ornella, eesti kits1   Foto NAGI's: Väike- Peeter     Foto NAGI's: Saba püsti! Foto NAGI's: Kaunil kevadpäeval suure semuga             
Meie talu kitsed videos:   

Meie 50 talle neist enamik sikk Strelka pesakond 2015 aasta


Meie 18 kitsetalle ja nende isa sikk Aadu aasta 2012

Jalutamine ja silo etteandmine, talv 2013, kylma -10

                                 
 
Kasulikke viiteid

Veel poegimisabist:  http://goatbeat.net/index.php?topic=291.0;wap2 

Erinevad loote asendid ja rühid ja mida teha:  http://goat-link.com/content/view/37/118/#.WNlluH20muc

Tallede üleskasvatamine, väga üksikasjalik  http://www.dpi.nsw.gov.au/content/agriculture/livestock/goats/mgt/general/rearing

Udara eest hoolitsemine ja ettetulevad probleemid:  http://www.goatwisdom.com/udder_care.html

Lüpsmisest:   http://invitationtothebutterflyball.blogspot.com/2012/07/milking-goats.html

Fiasco farmi KKK piima ja lüpsmise kohta:  http://fiascofarm.com/goats/milking.htm 

Mõnede haiguste sümptomid ja nõuanded: http://www.dpi.nsw.gov.au/agriculture/livestock/goats/health

Kitse tervis: http://www.jrcnboergoats.net/goat-health.html

Pildiseeriad albumite kaupa- kitselaut, haigused, sõrad jpm: http://www.flickr.com/photos/baalands/collections/72157622671549924/

Populaarsete anglo-nuubia kitsede eest hoolitsemine  http://www.hobbyfarms.com/how-to-raise-nubian-goats-for-milk-3/

Kuidas näevad välja saane tõugu kitsed ja sikk: http://thekebun.wordpress.com/2008/10/07/the-saanen/

Ameeriklanna blogi kitsedest, parasiiditõrjest: http://rosesgoats.blogspot.com/2012/08/goat-parasites.html

Nõuandeid kitse ostul:  http://www.grit.com/Goats/Raising-Goats-for-Fun-and-Profit.aspx

Põhjalik käsiraamat algajale lambakasvatajale:  http://www.sheep101.info/201/index.html 

Väga palju kasulikku lugemist ja lisalinke kameruni kääbuskitsede kohta: http://www.marshviewpygmygoats.com/index.htm ja http://www.bellaonline.com/articles/art171655.asp

Kameruni kääbuskitsede eriti kasulikust piimast: http://kinne.net/milkpyg.htm

Nn. "kitsede varjupaiga" leht UK-s! Siit näeb, et kitsed võivad elada üsna eakaks: http://www.buttercups.org.uk/goats.html 

Asjalik kitsefoorum: http://www.thegoatspot.net/forum/f186/

Briti Kitseseltsi kodulehekülgkaunid fotod ning rikkalik lisainfo kitsede pidamise kohta inglise keeles!


Meie kitsede perekonnad ja ajalugu (taustainfoks kitseostuhuvilistele NB! korralikest piimakitsedest on nüüdseks jäänud vaid MirjamMisirlou, Hatikat ja Uba):

Karjas on olnud tavaliselt viis peamist kitseperekonda. Kõige arvukam neist oli (I) Lahedalt pärineva valge nudi kitse Kill U perekond. Kill U ise sündis 8.03.2004 kolmiktallena. Koos temaga sündis veel 1 sikk(hukkus peale sündi) ja sarvedega kitseke Äpu. Äpu sai müüdud Laheda kanti teise perre tagasi, kuid hukkus peagi.Kill U ja Äpu tallepõlv möödus väga õnnelikult tõeliselt hooliva memme- taadi seltsis Põlvamaal Vardja külas. Kill U sai näiteks mõnikord magada koos taadiga sängis, seljad vastakuti. Pere koer oli neile toredaks mängukaaslaseks. Seetõttu kasvas Kill U julgeks enesekindlaks kitseks, kes ei kartnud midagi. Vajadusel tegi ta oma nudi peakesega kõhklematult koertelegi säru. Inimesi usaldas, hoidis ligi. Seetõttu me ei tea, mis juhtus 2010 aasta suvel Kill U udaraga- kuidas see sai kummalisel kombel kahest kohast lõhki. Uus poegimine 2011 aprillis ei toonud loodetud pööret paremuse suunas, pigem halvendas udara olukorda ning vastu tuli võtta raske otsus. Orvuksjäänud sikktalled said piima teistelt kitsedelt. Kokku tõi Kill U seitsme poegimisega 15 talle. 

Septembris, varsti pärast Kill U ja Äpu saabumist sai Võukülast karja laenatud musta- valgekirju sarvedega sikk. Meie noorikud olid sirgunud selleks hetkeks tugevateks kuuekuisteks noorkitsedeks. Tollal pidasin seda normaalseks vanuseks ning 2005 veebruaris  sündisid Äpul sikupaar ja KillU-l segapaar tallesid. See Kill U esimene kitsetall sai nimeks LumeroosLumeroos oli samuti lumivalge, nudi ja väga viljakas- tõi kolmiktallesid, sama leebe loomuga, hea ema ning piimaanniga, kerge lüpsta. 2009 märtsist Lumeroos uues kodus Taheval.

2006 jaanuaris  sai laenatud Adistest tume nudi sikk. Lumeroos 11 kuine. Nii Kill U-l kui Lumeroosil sama aasta juunis segapaar kaksikuid. Lumeroosi kitsetall valge kuid sarvedega, nimeks LumivalgukeKill U kitsetall valge nudi Ace Delicate, kes tõi 2007 aprillis ühe sikutalle. Kuna Ace Delicate oli karjas tõrjutud, elas heinasõime all ja selle tõttu kõveraks kasvanud esijalaga, praakisime ta pärast sikutalle üleskasvatamist välja.

Lumivalguke, müüdud Mustiverre, on toonud kolmel korral järglasi: 2007 aprillis roostekarva üksik kitsetall Karamell, 2008 aprillis segapaar: valge kits Lumikelluke ja mustakirju sikk Koma. 2009 veebruaris tõi Lumivalguke ilmale kolmikud - kaks sigrimigri sikku ja üks must kitseke SzüsziLumivalguke on olnud hoolimata pisemast kasvust rohke piimaanniga suurepärane ema.  Suure üllatusena tõi juba 2009 veebruaris segapaari ka tema tütar Lumikelluke. Kitseke sündis surnult, kuid sikule nimega Lumetorm sai  teiste kitsede piima lisaks antud ning tema kasvas jõudsalt. Karjaraamatu andmeil sai  5- ndal elukuul Lumikellukesele seda sohki teha Juss. Juhtum näitas, et 5- s elukuu tiinuseks ja 10- s elukuu poegimiseks on ilmselgelt liiga vara. Verinoor emme on siiski olnud päris hoolas, ka piimaand suvega kasvab.Lumikelluke läks perelemmikuks Valgesoo kanti. Szüszi müüdud 2011 kevadel Kiidjärvele lemmikuks.

Lumeroosil sündisid 2007 aprillis kolmikud: mustakirjud sarvilised- sikuke ning kitsed Kesköö ja  La Traviata. Kõik kasvasid kenasti üles. 2008 aprillis sündis üksik mustakirju sarvedega sikk. 2009 jaanuaris kaksikud valged sikud.

KillU-l sündisid 2007 veebruaris Poisist valged kaksikud sikud, üks sarvedega, teine nudi. 2008 mais Koosa sikust Potisoldatist valged kaksikud, segapaar: nudi sikk ja sarvedega kitseke Luminestsents. 2009 märtsis Tonja küla Jussist valged kaksikud kitsetalled Viru Valge ja Piña Colada, 2010 veebruaris Juhanist kolmikud. Kokku on seitsme aastaga Kill U kõiki järglasi 44. Hetkel karjas kuus kitse. Kill U liini headus on järglastest ja järglaste piimannist juba näha. Esmapoegijad tõid 2009 jaanuaris  kaksikud- Karamellil sikupaar ning  Keskööl, samuti La Traviatal (juba uues kodus) segapaar. Kesköö kitsetalle nimi Pigipiiga (müüdud Järva- Madisele). Karamell müüdud 2009 juunis Mõnnastesse.

Olulise tähtsusega oli ka Pamela perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Karja pole jäänud enam ühtki selle perekonna isendit ent Pamela oli üks meie esimesi kitsi alates käesoleva aastatuhande kitsepidamisest. Pere fotoarhiivi järgi sündinud 2001 juunikuus. On andnud suurepärase piimaanni ja iseloomuga nudid hallikirjud järglased: Hallika ning Sukad- Sokid. Samuti sikutalle nii aastal 2005 kui ka 2007. Tema eripäraks oligi üksiktallede toomine ja hiiglaslikud maani rippuvad nisad ning oma nime on ta saanud just oma kuulsa nimekaimu Pamela Andersoni järgi. Kuid mõlemad "tilgutitega“ tütred,  Hallika ja Sukad- Sokid, on toonud kolmiktallesid. Hallika tütar, nudi musta- valgekirju Sweety on samuti toonud kolmikud. Liini eripära: Pamela ja tema järglaste udarad on olnud mahukamad kui näiteks Kill U liini kitsedel. Meie Pamela on müüdud 2007 sügisel Pala kanti. Karjas parim tema liinist oli nudi hallikirju tütar Hallika ning Hallika tütar, sarvedega hallikirju Viibeke, üks kolmikutest. Viibeke tõi 2009 südasuvel kena kitsetalle Vihmapisara, kes andis juba paaritamata päris palju piima. Jaanuaris 2009 sündis Hallikal taas segapaar kaksikuid: Täpiliis ja TärnKokku Pamelast meie talus 24 järglast kuue aasta jooksulHallika esimest korda paaritatud 18 kuu vanuselt, Sweety  müüdud 2007 sügisel Tõraverre,  Sukad- Sokid koos kolmikutest kitsetalledega 2008 suvel Mõnistesse, Viibeke ja Täpiliis 2010 talvel Järva- Madisele.

(II) Lumehelbekese perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Lumehelbeke nagu nimigi ütleb, oli üleni valge 14.02.2001 sündinud suurt kasvu, nudi „tilbadega“ kits. Üks neist esimestest kitsedest, kui Leevile kolides taasalustasime kitsepidamisega. Esimese tiinuse ja poegimise kohta täpsed märkmed puuduvad. Teadaolevalt on Lumehelbeke 2005 veebruaris toonud kolmikud

2008 veebruaris  tõi Lumehelbeke viimased kaksikud kitsetalled, kellest Mileya on müüdud Kanepi kanti. Lumehelbeke oli väga tore, kergelt lüpstav rohke piimaanniga kits; natuke aravõitu, kuid leivalõhna tundes ronis kasvõi taskusse. 2007 suvel on tema piimaga üles kasvatatud nii temal endal sündinud üksiktall Valentina, kui ka teise kitse- Leevilt pärit vana Sarviliine orvuks jäänud kaksiktalled Midri ja Bambi, kes asuvad 2008 detsembrist juba uues kodus Pranglis Tartumaal - teadaolevalt on Midri toonud seal kaksikud.  Lumehelbekesest on olnud kokku 13 järglast kuue aastaga, näiteks Lumelörtsi (sünd 2008) kes toonud ühe sikktalle (2009). Jaanuaris 2009 sündis tütar Valentinal segapaar Gehenna ja KoljatValentina müüdud Taheva. Gehenna osutus 1,5- aastaselt erakordse piimaanni ja kiindunud olekuga noorkitseks juba enne paaritust. Liini eripära: tihedamat värkimist nõudvad ja laiad sõrad. Gehenna on üks vähestest karja alles jäänud piimakitsedest!

2007 mais täienes kitsekari Koosalt ostetud 5 kitse ja 8 tallega. Neist enamus sai aasta lõpuks realiseeritud, nimetamisväärset aretustööd ette ei võetud. Koosa kitsede eripära: neljanisaline udar ning karvkattes läbikumav punane värv. Piimaand vähene.

2008 oktoobris  lisandus tallu   Krabilt pärineva valge sarvedega kitse (III)Mona perekond. Koosnes 15.02.2004 sündinud Monast, kes tuli karja koos 15.02.2008 sündinud tütre Minni ning Minni isa Nännuga. Oli teada, et Minni on tiine oma isast Nännust ning 11- ndal elukuul sündiski Minnil tütar Tuhkatriinu (läks loomulikult praakimisele). Minni müüdud Ahjale. Mona tõi nii 2009 veebruaris kui 2010 märtsis valged kolmikud.2011 aprillis segapaari Lumimari ja Lumetorm, 2012 taas kolmikud. Mona järglasi nelja aastaga talus 13. Iseloomulik pikem innaaeg. 

2009 jaanuarist kuni kesksuveni olid karjas ema ja tütar Palmse mõisa lähistelt-  Mõisapreili ja Mõisaproua, kes jäid tallede ootele Juhanist.  Mõisapreilil  sündis jaaniööl kitsetall Sõnajalaõis. 

2009 juunist 2010 oktoobrini oli talus valge nudi  märtsis 2006 Kuigatsis sündinud kits (IV)Göggizeya. Kolmandal lüpsil, tõi veebruaris 2010 meile Juhanist kolmikud: valge kitsetalle Klaabu ning kaks kirjut sikku. Göggizeya müüdud Rakverre. Klaabu esmapoegis 1. aprillil 2012 ja tõi kohe neli talle- kolm sikku ja ühe kitsekese Misirlou.

2010 veebruaris täienes kari kolme kitsega Kildu kandist: mustad nudid Sofi, tema tütar Kenya ning valge sarviline Liisa.

2010 detsembris täienes kari kolme valge sarvilise noorkitsega Pärnumaalt Nedrema külast: Nedre, Tuisu ja Tuija. Teadaolevalt oli Nedre(V) toonud kevadel ühe sikutalle, kes kastreerituna ja koos kits Tillu ning tema kastraadiga sattus meie tallu pisut hiljem, 2011 juunis. Tuija oli üks karja parimaid kitsi, ta andis mõnel päeval kahe lüpsiga kokku üle 4 liitri piima!

2011 jaanuaris täienes kari kahe tiine põnevalt kirju kitsega Krabi kandist: Maori ja IisebelMaori põlvnes Uus- Meremaalt toodud  vanemaist. Need kitsed tõid peagi pärast saabumist kokku kolm sikutalle. Iisebel on üks kõige värvikama karakteriga kitsi, kes meil eales talus olnud- nudi punase peaga,  võimsate nisadega, aeg- ajalt kuri nagu Siidoni kuninga tütar Iisebel. Sai selle järgi oma nime.

2011 mais täienes kari Raplamaalt Lelle kandist toodud kirju kitsega Katja, Viljandimaalt Kõolt valge siku -Aldo, tumeda kitsega Ornella, tema valge tütre Sipsiku ja  Sipsiku valge kitstallega Vanemõega

2011 septembris täienes kari seitsme piimatõugu kitsega: Ahjalt noor nudi Öö, Kasaritsast noored valged nudid Klaara ja Lumivalgeke, Mammastest valged sarvilised Ragulka ja Marmor, Puhjalt noored poeginud sarvilised must Puki ja valge Kajakas.  2011 talvel lisandus kamerunide pere: Karamell@Ätt ja Valgekoib.

2012 juulis täienes kari Viljandimaalt Tuhalaanest toodud 20 eesti tõugu kitsega. Karjas tundus olevat 11 piimal kitse, 4 kitstalle ja 5 sikktalle. 

2012 novembris on müüdud enamik piimakitsede karjast. Põhjuseks järjest sagenenud rünnakud naabri koera ning tundmatu kiskja(ilves või hunt) poolt. 2012 oli aasta, mil traagiliselt hukkus 16 elujõulist looma.

Enamus piimakitsi elab nüüd Ida- Virumaal Martin Repinski karjas! Aastavahetuse seisuga on müüdud ka kõik kameruni kääbuskitsed. 

2013 veebruaris täienes kari Haapsalust toodud eesti tõugu kitsedega. Karjas on 1 valge sarviline sikk, 6 mitmevärvilist kitse, 3 noorlooma ja 2 vastsündinut talle

Karjas suguloomadena kasutatud sikud tõime reeglina alati sisse/vahetasime. Nende vanemate päritolu kohta sai pererahvalt alati küsitud, et vältida võimalikku sugulust. Eestimaa  pindala on vaid 4 522 710 ha, samas kitsede arv 2008 aasta seisuga tõusnud juba nelja tuhande peani. Meie algul üsna väikses karjas tegutses aastatel 2000- 2002 suur valge nudi sikk Hesbollah Rõugest/tallesid sündis umbes 10; 

2004- sai seitsme kitse jaoks laenatud nimetu musta- valge kirju sarvedega sikk Võukülast/tallesid sündis 14

2005- samuti seitsme kitse jaoks laenatud Adistest suur nimetu tume nudi sikk/tallesid sündis 11;

2006- üheteistkümne kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Kulmurulli vastu) Adistest suur hall sarvedega Poiss/tallesid sündis kokku 22;

2007- lisaks Poisile vahetatud Sirvakult (Kill U poja Pihvi vastu) valge sarvedega Rommi ning Koosalt ostetud valge sarvedega Potisoldat/tallesid sündis talu laudas 14 ,sealjuures poegis osa tiineid kitsi juba uutes kodudes;

 2008-  kaheksa kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Letosveti vastu) Urvastest suur valge nudi sikk Juhan Parts, lisaks ostetud Setumaalt Tonjast hiigelsuur valge nudi Juss, Haanjast hiigelsuur hall sarvedega Nännu ja Kambjast valge sarvedega Villu I/tallesid sündis 26

 2009- endiselt tegev  Juhan, karja lisaks toodud Alatskivilt ekstrasuur valge nudi Eduard ning suur must nudi Miku. 2009 aasta sügiseks oli karjas 11 noort ja 4 tiinet kitse ning 3 aretussikku. 2010 märtsiks poegis Juhanist 3 kitse, kõigil kolmikud ja aprilliks Keskööl kaksikud (Eduardist). Kokku 11 talle.

2010 oktoobris sai Saksamaalt pärit sikk Jaschkaga kokku lastud 9 paaritusealist kitse. Ent kuna novembri lõpust alustasid kõik kitsed taas järjest indlemist, tõime Läänemaalt Nõvalt juurde kaks suurt sikku: üks saane välimusega valge nudi, teine sarvedega vesihall. Uuele katsele valge saanelaadse sikuga läksid Mona, Kill U, LumelörtsHallika, Gehenna. Seejärel Viru Valge, Lumikelluke, Szüszi ja Liisa. Sellest sikust sündis 7-l kitsel 13 talle. Liisa ei jäänud tiineks ning Szüszi poegis juba uues kodus.

2011 novembris  sai uue, Võnnust pärit saaneverd Aaduga kokku lastud 14 paaritusealist piimakitse, kameruni sikk Mäks kokku Oljaga. Aprilliks 2012 poegisid kõik kitsed peale Iisebeli ja Gehenna, mõned neist juba uutes kodudes. Sündis kokku 35 talle. Oljal oli nurisünnitus. Sügisel 2012 müüsime kõik Aadu kitstalled ja enamuse piimakitsedest.

2013 jaanuaris hakkasid poegima kõik noorte sikkudega salaja kohtunud eesti kitsed. Poegisid ka piimakitsed Klaabu (3 talle) ja Kondike (4 talle). Iisebel tõi üllatusena 3 talle. Lisandusid veel mõned eesti kitsed. Kitsede arv saavutas kõigi aegade tipu: 85 isendit!

 Keskmised piimakogused meie kitsedel 2013  (* tärn nime taga tähistas tallede arvu, kes juunis- juulis piima imesid):

Eesti kitsed:


 

    Nimi

      

    

1. Isis

300


2. Valge Daam

300


3. Mann*

500


4. Põieke

500


5.Mari*

750


6.  Viibeke*

650


7. KillU

1000


8. Tillu

1000


9. Mõisapreili

1000


10. Sireli

1000


11. Iisebel

1000


12. Kimora

1200


13. Aagota

1700


14. Mullikas

0


Kokku           10 900





 

Saane segu:

 

 

Nimi


 

15. Gehenna

3000


16. Klaabu

2800


17. Lumivalgeke

2600


18. Kondike

2000


19. Piña Colada

2500


21. Mõisaproua

2100


22. Lumivalgeke

23.Lambada**

1600

500


Kokku

17100



Tabel. Lamba-, kitse-, ja lehmapiima  koostis ( Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982).
Nimetus Lambapiim Kitsepiim Lehmapiim
Kuivaine (%) 19,30 12,97 12,01
Energia (kcal) 108 69 61
Proteiin (%) 5,98 3,56 3,29
Rasv (%) 7,0 4,14 3,34
Piimasuhkur (%) 5,36 4,45 4,66
Ca (mg) 193 134 119
Mg (mg) 18 14 13
P (mg) 158 111 93
Zn (mg) 0,57 0,30 0,38
Vitamiin B2 (mg) 0,355 0,138 0,162
Vitamiin B1 (mg) 0,417 0,277 0,084
Vitamiin B6 (mcg) 80 60 60
Vitamiin B12 (mcg) 0,711 0,065 0,357
Vitamiin D, mcg 0,18 0,11 0,03
Vitamiin E, mg 0,11 0,03 0,09
Vitamiin C, mg 5 1 1
Polüküllastamatud rasvhapped (g) 0,31 0,15 0,12
    sh C18:2 (g) 0,18 0,11 0,08
    sh C18:3n3 (alfalinoleenhape, g) 0,13 0,04 0,05
Kolesterool (mg) 11 10 13

Avaleht Site Meter

Comments