in English Ratsutamine ning muu aktiivne puhkus Põlvamaal – tulge üksi, pere või sõpradega! Arhiiv Album Videod Blogi Kitsed UUS! Kalkunid Kitsepiim Anekdoodid Ristsõna Komandeeringud: Ungari Rootsi Iiri Hiiumaa hobuostureis Tere tulemast kitsekasvatuse põnevasse maailma!. Käesoleval lehel pöördun Su poole kohe alguses sinavormis. Sest kui oled siia sattunud ja sirvima jäänud, võin kinnitada – me olemegi juba mõningal määral otsekui “koos karjas käinud”, seega ka natuke sinasõbraks saanud. Siitmaalt tõesti enam tagasiteed ei ole. Hüvasti normaalsus, tere tulemast kitsed! Jagan loomapidaja-praktikuna heal meelel oma aastatega kogunenud isiklikke tähelepanekuid, kursustelt omandatud ning internetist tõlgitud teadmisi. ![]() Mõned eestikeelsed videoklipid kitsedest nii nagu neid YT saidilt leida võib: Mu elus on olnud aeg, mil naasesin tühjaksjäänud lapsepõlvetallu ja kõike tuli uuesti alustada. Olin vahepeal linnas koolis käinud, abiellunud, lapsed sünnitanud ning ka terve meie Eesti Vabariik vappus sündmuste keerises – kätte olid jõudnud muutusterohked üheksakümnendad: algas omandireform, hakati tagasi jagama maid ja metsi, lehmi ja EVP osakuid. Tuli kiirelt ära otsustada, mida nüüd teha, millega ja kuidas maal lisaks laste kasvatamisele tegeleda ning lisasissetulekut teenida. Abikaasa oli kohe pärast linnast maale kolimist õppinud saemeheks ning saanud tööd kohalikus metskonnas. Sissejuhatuseks räägin Sulle põneva ja värvika, kaheks süžeeliiniks hargneva loo sellest, kuidas me saime endile soetada talu esimesed kitsed ning kõige imepärasema abilise talutöödes – puhast tori tõugu aastase raudja märasälu Ultra. Taotlesin nimelt tagasi kunagi vanaisalt natsionaliseeritud/riigistatud 18 hektarit maad ning mõne aja pärast ka paar-kolm konfiskeeritud lehmühikut. Kahjuks olid need tagastatud lehmad küll hoopis teistsugused kui need, milliseid talus ikka tavapäraselt peetud: lehmad loositi välja sovhoosilauda karjast, nende nisad olid masinaga lüpsist surmvintsked ning nad andsid vähem piima kui mõni kits, kes hiljem meie talu toitjaiks ja lemmikuiks said. Niisiis leidsid need, aga ka üldse väga paljud teised tagastatud lehmad meie kandis tee lihakombinaatidesse. Kuid nii või teisiti oli meil nüüd 18 ha maad, millest enamus heinamaa. Seda heinamaad pidi võsastumise vältimiseks igal juhul kuidagi hooldama või niitma. Käsitsi oma pisipere kõrvalt polnud see töö mitte kuidagi mõeldav. Abikaasa töökaaslane niitis küll traktorvikatiga heina lahkelt loogu maha, loog oli aga vaja kuidagi üles ning seejärel enne vihma varju alla saada. Ja kõige olulisem – KEEGI pidi seda heina ka sööma!
Ja oi kui palju kaunivärvilisi lõngavihte sealt vahetatud sai, üks ilusam kui teine! Kuigi mul endal puudus tookord nii aeg kui ka huvi sokke kududa, siis mu linnaprouast ämm harrastas seda tegevust lausa mitme eest! Maal oli tol hetkel üleüldse selline kitsavõitu ajaperiood – pidi ju külapoe ukse taga järjekorras ootama, et millal talongikraami ja kõike muud esmavajalikku kaupa jaokaupa kätte andma hakatakse. Piirid olid veel lahti, mõnede kaupade järel sai käidud lausa kas siis bussi või jalgrattaga Lätimaal. Nii kuidagimoodi sai seda eluolu kombineeritud ja mitmekesistatud. Ape veikals-id asusid vaid umbes 14 km kaugusel. Teisalt muidugi – kitsede, nagu ka koerte sigimisvõime ületab kaugelt teiste liikide oma, mistõttu kitsede paaritumine kui kiimalisuse sümbol kujutamas keskaegseid luperkaaliaid (hilisem Valentinipäev) : https://www.the-sun.com/news/394595/brutal-origins-of-valentines-day-where-women-were-whipped-then-forced-to-couple-up-in-roman-love-island/ Hooajal pole täiskasvanud sikule 80 ja noorele 40 kitse mingiks probleemiks. Päeva limiit on siiski umbes 4-5 kitse. (Enhard Musto "Kitsekasvatuse" käsiraamat) Meie jutu käigus tuli aga välja, et lätlanna soovis poistepaari vastu lõnga, eriti just punastes toonides. Seda pidi mul ju kodus õige rohkelt olema. Kõige õrnematki aimu mul tollal kitsede hinnast ei olnud. Väntasin koju, tegin oma lõngade inventuuri, võtsin kõik olemasolevad punast tooni vihid kaasa, osad neist olid mul vist isegi natuke poolikud, küllap olin mõnest vihist natuke lõngakerasid kerinud. Pabistasin, et äkki jääb vahetuseks väheks aga õnneks tundus lätlanna lõngasid nähes pealtnäha päris rõõmus, aitas talled lenksu peale korvi tõsta ja sealt ma siis ülimalt uhkelt ilma igasuguste tänapäevaste tollipaberite ja veterinaartõenditeta üle Eesti-Läti piiri pedaale sõtkudes tulin. Muuseas! Ka uuemal ajal saab Lätist soetada odavamalt igasugu taluloomi ja -linde ja muud kraami: lma paberiteta ning märgistamata kitsed ongi enamasti kohalikku "eesti tõugu" või minu kombel kunagi Lätist, aga ka Leedust või Venemaalt sisse toodud ning aja jooksul kohapeal ristatud! Mis ei ole üldse halb. Lätlased olid omal ajal palju hakkajamad projektikirjutajad kui tõid välismaalt uhke saane siku Rudise, hakates temaga kohalikku kitsetõugu parandama. Rudise järglasi sattus ka meie tallu ning need saane veresusega kitsed olid tõesti eriti leebe loomu ja hea piimanniga. Tunduvalt rahumeelsemad meie kohalikest, teinekord suisa põrgulistena käituvatest sarvilistest aborigeenidest! PETISED JA MUUD PAHALASED Kitsepidajate seas on teada-tuntud Raplamaal Lelle kandis elav Heili Tammaru. Tema kitseäri koht, ema nimele registreeritud ala EE25610 asub siin: https://kls.pria.ee/kaart/#otsi=ehitised/EE25610 Veendu alati Google Chrome brauseri pildiotsingu abil, kas kuulutusel olev klantspilt on originaal või varastatud mõnelt välismaise kitsefarmi lehelt (nimetatud brauser annab konkreetse pildiotsinguga välja sarnase kujutise veebiaadressi). Heilil on alatasa mitmeid kuulutusi Kuldses Börsis, Maalehes ja mujal: LINK Seetõttu guugelda eelnevalt alati müüja tausta. Heili võtab üldiselt päris laial rindel ette, seega tutvustamist eriti ei vaja. Näited: http://lambadkitsed.blogspot.com/2012/04/hoiatus.html http://www.bernhardiin.ee/foorum/?lisa=foorum&jutt=10074&id=1000605 https://www.facebook.com/heli.hannus.50/posts/301089350039823 jne jne Kõige olulisem ongi seetõttu endale selgeks teha kitsede pidamise eesmärk: on see piim, liha, vill, nahk või lihtsalt silmailu? Kas tahangi just nimelt mõnd erilist kallist tõukitse või pigem võiks see olla lihtsalt üks armas kohalik neljajalgne? Millised oskused ja ressursid on eelnevalt olemas? Kuidas lahendada sööda-, sõnniku- ja järelkasvu küsimus? NIME TÄHTSUS Preparaadi valikul tuleta taaskord meelde kuldset telereklaami: "Enne tarvitamist pidage nõu arsti või apteekriga!" Ajad ja olud muutuvad kiiresti, mõnedele preparaatidele võib ülekaalukas osa parasiite saavutada ravimresistentsuse ning lisaks pole vetapteekrite sõnul paljusid häid preparaate kahjuks enam võimalik ka tellida: Ecofleece, Neostomosan, Bayoflay, Butox . Hetkel ongi peamiselt saadaval piimakeeluajata Spotinor. Siseparasiitide tõrjeks võiks alustada Levamisol´iga, seejärel täide ja väivide vastu kasutada süstelahust Bimectin, Ecomectin, Noromectin (toimeaine ivermectin, piimatarbimise keeld inimesele ~49 päeva) Laias laastus kehtib enamiku preparaatide puhul vähemalt 7-päevane piimatarbimise keeld ja seda vaid sel lihtsal põhjusel, et spetsiaalselt kitsedele näidustatud preparaate pole välja töötatud, täpsemalt – pole tehtud vastavaid teadusuuringuid ega -katseid. VANUS Kastreerimismeetodi valikul kehtib jälle sama kuldreegel:” pidage nõu oma veterinaariga!” Kui Sul asjalikku veterinaari kohapeal pole, võta julgelt ühendust mõne kogenud kitse- või lambakasvatajaga. Kindlasti oskavad nad kedagi või midagi soovitada! KITSE OSTMINE Enne kitse ostu on soovitav eelmiselt omanikult nõuda looma märgistamist. Kõigi korrektselt märgistatud loomade andmeid saab kontrollida SIIT (ISO kood on kõigil Eestis märgistatud kitsedel EE). Andmed loomakasvatajate asukoha jpm kohta: https://kls.pria.ee/kaart/ Paljud uurivad enne kitse ostu internetis leiduvaid soovitusi ja blogisid, selle poolest on tänapäeval kogu maailm meie ees lahti. Mõnikord ülearugi lahti, nii et ei tea enam millisest otast alata. Õnneks on enamus netis leiduvat materjali siiski ilma suuremate vasturääkivusteta. Teine tähtis ostuargument on iseloom: leebe loomus võidab ostja südame, tigedal sotsialiseerumata loomal on aga oma kindlalt välja kujunenud harjumus liigikaaslastele sarvedega virutada või neid hammastega kakkuda. Olen ka oma elu jooksul näinud ainult üht sarvilist sikku, kes ka inimest ründas. Emasloomade puhul on see arvatavasti haruldane erand. Sarviliste loomade puhul võib vaid kogemata juhtuda, et nad oma pead liialt kiirelt teisele poole keerates inimest riivavad. Pigem nad ei tee seda. Vähemasti mitte tahtlikult. Eesti taludes on üha rohkem eksootilisi loomi. Lisaks alpakatele leidub ka uusi põnevad kitsetõuge. Näiteks kameruni kääbuskitsi, rootsi maatõugu kitsi, tüüringi (TWZ) metsakitsi, saane kitsi, lontkõrvalisi buuri lihakitsi ja üha rohkem erineva veresuse protsendiga anglonuubia kitsi. Terminoloogiliselt on õige anglonuubia kits (ingl k Anglo-Nubian goat). PIDAMISTINGIMUSED Kui karjas on koos nudid ja sarvilised isendid, jälgi nende omavahelist läbisaamist ja üldist karja hierarhiat. Eralda riiakad kitsed teistest, et vältida traumasid. Kitsede pidamise ala peab olema piisavalt avar, et tõrjutumad saaksid vajadusel eemale minna. Kitsastes oludes löövad võimukamad kitsed madalamal positsioonil olevaid peaga kõhtu ja udarasse, põhjustades neile udarasse tabamisel vereseguse piima. Üldjuhul kõlbab niisugune piim juua ning ei tähenda kohe mastiiti (verine piim on üheks mastiidi tunnuseks). Kahtluse korral on võimalik piima testida – mõnedes veterinaarapteegides või farmitarvete poodides on saadaval 1-liitrised testvedelikud, mille hind umbes €8-10. Kerba test näitab somaatiliste rakkude ning california mastiiditest (CMT) Staphylococcus aureus bakterite arvukust toorpiimas. Täpsem ülevaade lehmapiimas leiduvate bakterite piirnormidest SIIN Endale ja veel enam – piima müügiks tootes(isegi väikestes kogustes), on hea kui mõned olulisemad analüüsid on tehtud. Stressis ja kurnatud loomadele on hea panna joogi või jõusööda sisse turgutavat vitamiinide segu. Kui osa nudipealiste karjast on juba kõhnad, apaatsed - mille tunnuseks on peaaegu olematus koguses soolase maitsega piim - on olukord juba üsna kriitiline. Bioohutuse tagamiseks hoia kitsedest eraldi nii sead(SAR tõttu on niikuinii nõuded rangemad) kui kodulinnud. Kanadel esinevate haiguskandjate tõttu ei ole soovitav kanu pidada koos mitte ühegi teise linnuliigiga. Meil on nad eraldi ka kalkunitest. Kitsi võib ketitada aga enne uuri lamba- ja kitsepidamise põhinõudeid. EL liikmesriigina kehtib meil rikkalikult mitmesuguseid ettekirjutusi, mis on välja töötatud loomade hukkumise ja kannatuste vältimiseks, samuti nakkushaiguste ja epideemiate leviku tõkestamiseks. Nende läbilugemisel pööra erilist tähelepanu erinevatele pädevustunnistustele, millede olemasolu nüüd nõutakse (näiteks loomade veol üle 50 km, põllumajandusloomade tapaeelsel uimastamisel ja hukkamisel, aga ka loomsete saaduste ning kõrvalsaaduste käitlemisel. MIS KITSEDELE ERITI MEELDIB Kõige rohkem naudivad kitsed seda kui neil selga sügatakse. Seega, pärast lüpsi on parim viis neile tänu ja tunnustust avaldada just lahke häälega kiitust jagades, selga-rinda kratsides ja kaela patsutades. Paluke leiba sellele lisaks on juba maitseasi. Sama kavalust kasutades taltuvad ka metsikud sotsialiseerimata kitsed, lisaks võiks neid talvel laudas paigutada kuhugi käidavasse kohta. Kits taipab peagi, et Su igakordne möödumine ei kujuta ohtu ning nurka põgeneda ei saa. Olen ise sel moel sõbrunenud paljude metsik-kitsedega ning viimaks on nad hakanud mulle sülle pugedes lausa kõrva "nohistama". "Nohin" tähendab jäägitut poolehoidu. 1-1,5 aasta vanust kitse võid hakata lüpsma ka siis, kui sikku pole käepärast olnud. Noor kitseke kasvatab ja kahandab puberteedi saabudes ehk 4-12 kuu vanuselt, olenevalt sünniajast, ise oma udarat. Kevadel värske ädala peal pidades võid korra päevas enam-vähem samal kellaajal julgelt alustada tema lüpsmisega. Kui tegu pole suurtootmisega, kus oluline iga piimatilk ja võimalikult kiire kasumlikkus, saad rahulikult oodata noore kitse väljaarenemist, jälgida udara lüpsiks sobivust, noore kitse iseloomu jm asjaolusid. Teisel elukevadel kordagi poegimata lüpsile harjutatud noorkitsed kiinduvad väga tugevalt oma talitajasse. Nad kohtlevad lüpsjat kui oma talle! See on nii liigutav, kuidas nad koplis tulevad kohe tervitama ja kontakti otsima. Kitsede käsitlemise probleeme on võimalik ennetada, kui püüad nendega luua (soovitavalt juba talle-eas) tiheda emotsionaalne sideme. Õieti võib küll täie kindlusega väita, et kuni kits Sind ei usalda, pole temaga suuremat peale hakata: ta ei anna kätte, ei sõõruta vabatahtlikult piima, rapsib-pissib-kakab lüpsi ajal, turtsub tatti, võib halvemal juhul lausa ise oma nisad tühjaks imeda, udara ja tagakeha virtsaseks määrida, stressi tõttu kõhnuda, lõpuks haigestuda jne. Ehk käitub nagu siin blogis kirjeldatud põrguline Zygota! Sama lugu on ka "bikiinipiirkonnaga": karvad on küll ainult kiudaine ja kena disainielement aga mida vähem neid satub lüpsikusse, seda parem! Kui karvad lüpsi ajal segavad, võid neid vabalt pisut piirata. Lambakäärid, lambapügamismasinad lõikavad suurepäraselt ka kitse tõrksat karva. PAARITAMINE Jälgi ja pane kirja paaritunud kitsed nimede ning kuupäevade kaupa. Kitse peab kinni jätma hiljemalt 1,5-2 kuud enne uut poegimist. Täpne kuupäev aitab kitse jälgida ning poegimiseks teistest õigeaegselt eraldada. Vajadusel paigalda sikule markeerimistraksid, nii värve kui trakse küsi Scandagrast või farmitarvete poest. Kinnisperioodil on paras aeg teha läbi kogu karjale ussikuur nii sise- kui välisparasiitide tõrjeks (süstelahus Ivermectini baasil). Kui kitse poegimine ületab nädala jagu tähtajast, võib osutuda vajalikuks professionaalse spetsialisti abi, kes teab selliseid mõisteid nagu oksütotsiin ja fenoveriin. Karjaraamatusse või eraldi paaritumiskausta pane kirja sündinud tallede andmed (siku nimi, paaritumise ja poegimise kuupäev, talle kaalumised, karva värvus, kasutatud ravimid, protseduurid)koos igale tallele kõrvapandud väikse tallemärgi numbriga. Kevadel värske ädala peal nuumal olevatel kitsedel piimatoodang kasvab. On lootust, et aprillis-mais sündinud mitmiktalledele või kehvema piimatoodanguga kitsede talledele ei teki vajadust anda pulbripiimast valmistatud lisajooki. Vähenevad ka kulutused jõusöödale, sest parim energia- ja proteiiniallikas on karjamaarohi. Tallesid saad kohe poegimise ajal harjutada piimakamate kitsede alla. Selleks tee võõras tall poegiva ammkitse lootevedelikuga kokku. Kui harjutad hiljem, pane ammkits lõõga eraldi boksi koos oma ja võõra tallega. Esimese elunädala lõpuks saad aimu, kas kasvab sarvedega või nudi isend – sarvenukkide teravused on katsudes tunda. Nudistada tuleks kohe, kui sarvealged on näha (mitte hiljem kui 5 nädalaselt). Meie seadus lubab nudistada vaid volitatud veterinaaridel. Sarved aitavad palaval päeval reguleerida kitsede kehatemperatuuri ning kaitsevad vähesel määral kiskjarünnaku eest. Väiksed, kuni kolme kuu vanused kitsetalled on parimad massöörid. Kui neid harjutada inimestega, hüppavad nad meelsasti iga pikalivisanu selja peal, pidades seda lihtsalt künkaks, mille otsa ronida. See on kvaliteetaeg, mis tugevdab Sinu ja tulevaste piimaandjate omavahelist sidet ning on kõige õigem aeg väikestele ent väga intelligentsetele loomahakatistele häid kombeid õpetada. Mis on lubatud tallele, olgu hiljem lubatud ka suurele (50-100 kg!) täiskasvanud loomale. Seetõttu anna algusest peale teada, et Sa ei soovi: 1)esijalgadega inimese najale hüppamist 2)näppude ega riiete lutsimist-nätsutamist. Eriti lutitalledelt on hiljem rumalaid kombeid pea võimatu välja harjutada. Talledele on oluline ka selgeks teha, et neil on tsoon, kuhu pole lubatud tulla – elumaja esine, lilleaed vm. Parim ravim elutüdimuse vastu ongi, kui veedad lihtsalt koos karjaga oma vaba aega – jälgides kuidas kitsed söövad, liiguvad, suhtlevad. Jalutuskäigul looduses jälgi valvsa pilguga nii rivi etteotsa trügivaid kui ka viimaseks hoidvaid kitsi. Võib-olla peaksid nüüd plaanima välja praakida eesotsas liigselt ringi traavivad või rivi lõppu hoiduvad eakamaid, tervisemuredega kitsi. Jälgimise hõlbustamiseks võiksid kahtlased kitsed mingil moel eriliselt märgistada. Näiteks meie karjas saavad põduramas seisus kitsed erepunase kaelarihma. Rivi ees juhipositsioonil kitsede kaelarihma küljes oleme kasutanud nii kellasid kui asukoha positsioneerimisseadmeid. Võimalusel kasuta hea jõudlusega korralikku sikku, kes pole lähisuguluses ühegi paaritatava kitsega. Lihtsalt tallede saamise pärast pole mõtet kitse paaritada, ta annab piima ka ahtrana. Hea jõudlusega siku hankimine on oluline investeering. Kui vähegi võimalik, ära sellelt kokku hoia. Võimsa siku ülalpidamine nõuab küll lisakulutusi nii söödale kui sulu kindlustamisele – sest eriti sarvedega sikk on võimeline maha lõhkuma päris tugevad aiad, et indlevate kitsede juurde pääseda. Püüa teha koostööd mõne sikuomanikuga, kellelt soetada korralikult piima andva kitse järglane. Või kui kari on terve, on võimalik ehk paaritustasu eest isegi sikku laenata. Meie kümnekonna hooaja statistika järgi saan teha mõned üldistused: sooliselt sündis tallesid enam-vähem võrdselt pooleks ning jagades lõpliku tallede arvu poeginud emakitsede arvuga, saime tulemuseks 2 talle, olenemata sellest kui palju oli jadas kaksikuid, kolmikuid või üksiktallesid. Erandkordadel sündis ka nelikuid ning kahesoolisi.Säti paaritushooaeg ühele kindlale, endale kõige sobivamale lühikesele perioodile. Et seda saavutada, lase paar esimest indlemisperioodi mööda. Ideaalne, kui karjas oleks hermafrodiit: ta haiseb nagu sikk ja näitab Sulle kätte indlevad kitsed. Kõik kitsed sünkroniseerivad siis haisu tajudes inna ühele ajale, samas Sa ei pea muretsema, et kahesooline paaritaks ära karja liiga noored, vanad või muudmoodi aretuseks kõlbmatud kitsed. Sa ei pea hoidma nädalate kaupa eraldi enamikku karjast vaid iga indlev kits eraldi läheb paarituse ajaks siku juurde. Kui talled viis kuud hiljem kõik üheaegselt sünnivad, on probleemide korral hõlpsam kombineerida olemasolevate tallede ja kitsedega: harjutada kolmiktallesid üksiktalledega kitsede alla, leida võimalike hukkude puhul asendusemasid ja asendustallesid jne. Ja juhul, kui siiski tuleb üle minna kunstlikule toitmisele, saad selle tööga paari kuu möödudes ühele poole. Vaevalt, et tahaksid erinevas vanuses talledele piimasegu kokku segamise, lutipudelite ja ämbrite steriliseerimise ning neli korda päevas tallede toitmise venitada mitmete kuude pikkuseks perioodiks!
TALLEDE KUNSTLIK TOITMINE Kui ei jää muud valikut peale kunstlikul toidul üleskasvatamise või lisapiima jootmise, kasuta spetsiaalseid loomalutte. Beebilutid on liiga pehmed, neile tulevad väga kiiresti mõrad. Farmitarvete poodides müüakse näiteks laste toidupudelitele NUK pealekeeramiseks sobivaid pikki pehmeid loomalutte. Veelgi paremad on aga erinevad spetsiaalsed lutiämbrid. Enne ostmist või tellimist Põllumehe Kaubamajast uuri põhjalikult kui lihtsalt käib neil luttide lahtikeeramine. Aeg-ajalt on vaja lutid ämbri küljest lahti keerata, hoolikalt pesta, keevast veest läbi kasta ja desinfitseerida. PM Kaubamaja lingil viidatud lutid on jäigad ja talledele harjumatud, ent kokku- ja lahtiühendamine käib lihtsamalt kui pehmete luttidega ämbril. Kõvade punaste luttidega ämbrist võttis tallede harjutamine küll rohkem aega ent õppimist kiirendas ühe eelmise hooaja kergelt lekkiva luti kasutamine. Niimoodi taipasid talled palju kiiremini, et lutist voolab piima, misjärel üritasid tõmmata ka teisi, jäigemaid lutte. Mida noorem on tall, seda kergemalt ta võtab õppust. Tallede ellujäämiseks on väga oluline, et nad saaksid poole tunni jooksul piisavalt ternespiima! Sellega kujuneb välja kaitse mitmesuguste kõhuhädasid põhjustavate bakterite vastu! Eelkõige peaks ternespiim pärinema oma emalt; kui see pole võimalik, siis teiselt kitselt; kui ka see pole võimalik, siis lambalt või kasvõi lehmalt. Kui ternest pole mitte kusagilt võtta, siis üks hädapärane terneseasendaja retsept: lisa 1 liitrile poepiimale (aga parem tavalisele kitsepiimale) 100 ml kohvikoort, 1 spl toiduõli ,1 kanamuna kollane, 1 spl suhkrut. Soojenda 39 kraadini. Kui on, siis lisa paar tilka kalamaksaõli. Esimesel söögikorral võib tall süüa umbes 70-100 ml . Piimasegudest on meie talledele olnud parim E-Eliit1 (vasikate täispiimaasendaja PUNASE kirjaga!!). Oleme katsetanud ka Denkamilki ent see tekitas kõhuhädasid. Uuri eelnevalt segu koostist, see ei tohi sisalda soja! Enamik sojadest on GMO! Ära lase end segada ka poes müüdavast "Tallede täispiimaasendajast". See on mõeldud lambatalledele ja sisaldab eriti rammusat koorepulbrit! Lambapiima rasva-, kuivaine-, energia-, proteiini-, kaltsiumi- jpt. ainete sisaldus on tunduvalt kõrgem kitsepiima omast. Kitsepiim sarnaneb kõige rohkem lehmapiimale. E-Eliit1 segu tuleb väga-väga täpselt mõõta, arvestusega 150 g/1 liitrile, valmistades algul pisut kuumema kui 40-kraadise veega vahetult enne toitmist (arvesta: paras veetemperatuur on selline, mida veel palja käega suudad kannatada, segu jahtub talvisel ajal kiiresti, kuni üle õue lauta jõuad. Valmistamise inventar ja jooginõud tuleb kohe pärast söötmist võimalikult kuuma veega pesta ja aeg-ajalt desinfitseerida. Normaalne tall peaks suutma esimesel elunädalal süüa korraga 120-150 ml, teisest elunädalast 250 ml ehk 4 toidukorraga 1 liitri päevas. Paarikuine sööb juba 750-1000 ml korraga. Talle kõhtu saab kontrollida kõhu "punnuse" järgi. See peab olema söödetud kergelt punni, mitte ümmarguseks palliks. Ülearune piim valgub soolestikku ning hakkab roiskuma, põhjustades kõhulahtisust. Kui nii juhtub, siis jäta tall päevaks dieedile ja kuiv hein ette. Kõhulahtisuse põhjuseid võib olla ka teisi, tutvu Ants Kuksi loengumaterjalidega lambatallede kohta! Ja veel SIIN.(peab kerima!) Sellels materjalis on kirjeldatud erinevate sümptomite (näit punnkõht, vesine roe, napp või olematu kaaluiive, krambid) põhjusi ja abi. Tallede üleskasvatamine tuleb odavam, kui saad kasutada oma lüpsikitsede piima või veel parem – teed piimast juustu ja joodad juustuteost eraldunud vadaku talledele. Vadakut juues vajavad talled täiendavalt mineraale ja valgurikkaid jõusööda graanuleid, mida Anu Aidas, Scandagras müüakse. Või ostad talumehelt mõned kotid vilja (kaer on kõige kindlam, sh lollikindlam). Loe ennem ka Maavillase lehte SIIN. Elujõuetute tallede hoolitsemine samm-sammult: KITSEPIIMAST Kitsepiim on tervislik ent parima tulemuse annab 2-3 minuti jooksul otse udarast lüpstud ja kohe kurnatud sooja piima joomine! Ternespiima kuur, ka külmutatud kuubikutena, on võimas ravivahend bronhiidi ja mitmete viirushaiguste vastu! USA Texase osariigi Western-Acresi kitsetalu toggenburgi tõugu kolmeaastane kits Zephyr Rosemary püstitas 9. septembril 1997 maailmarekordi, lüpstes 18 kg piima. **NB! Toorpiimale esitatavad nõuded väike- ja suurtootja vahel erinevad ainult sel juhul, kui on tegemist toorpiima väiketootjaga (toodab lehma toorpiima kuni 100 kg päevas/700 kg nädalas või ute toorpiima 10 kg või kitsepiima 20 kg päevas), kes müüb oma toorpiima otse farmist, ja kasutab piima enda ja oma pere jaoks. Sellisel juhul toorpiima kvaliteedi määramise kohustust laboratoorsete analüüsidega ei ole. Ei pea olema ette näidata ka veterinaartõendit. On vaid nõue, et piim peab pärinema kliiniliselt tervetelt loomadelt, karjast ja piirkonnast, kus ei ole loomataudi esinemist ja kahtlust, kari on brutselloosi- ja tuberkuloosivaba, piim ei tohi sisaldada antibiootikumijääke ja teisi veterinaarpreparaate ja piim on jahutatud madalatele temperatuuridele. Kui piimatootja otsustab toorpiima hakata turustama tänaval, turul või müüb piima jaekaubandusettevõttele või piimatööstusele, liigitub ta jalamaid suurtootjaks. Sellisel juhul rakenduvad väikepiimatootjale kõik nõuded, mis suurtootjalegi. Kitsepiima somaatiliste e. keharakkude arv (SRA) võib olla kõrgem kui lehmapiima vastav näitaja! Veel huvitavaid artikleid SCC kohta: * erinevate lüpsiviiside mõju piima hügieenile – masinlüps ei pruugi olla puhtam: http://www.uco.es/zootecniaygestion/img/pictorex/18_16_28_Delgado.pdf * EU standard 1,500,000 cell/ml: http://om.ciheam.org/article.php?IDPDF=1600117Toorpiima kvaliteeti, sh ohutust mõjutavad tegurid: Merike Henno * kitsepiima proove on võimalik saata ka piimaringi auto peale Meie talu kitsed videos:
Austraalias astus kits kohtu ette: https://reporter.postimees.ee/3568759/austraalias-astus-kohtu-ettekits Kaheksa kitse pidamine võrdub umbes ühe lehma pidamisega (Kirde-Brasiilia) Maaleht 07.11.1991 lk. 12: intervjuu 48 aastat kitsi pidanud Linda Tederiga Mõned määrused ja nõuded kitsepidamisel, Maaleht 06.04.2009 Kitsekasvatussaaduste tootmine ja töötlemine aastal 2001.docx Piimakitsede söötmisnormid: S. Tölp, P. Piirsalu Eesti Maaülikool Kange Hiiu naise Kaire blogi kitsedest ja kitsejuustu valmistamisest Kits küsib vähe aga annab palju Kantküla kodukitsed tõstavad iivet Eestimaiseid kitsepilte nagi.ee-s Cervacoliga võõbatud puid kitsed ei söö Piim, kuid mitte lehmalt, vaid kitselt. Ajakiri "Loodusesõber" Hea kits annab sama palju piima kui vilets lehm. "Maaleht" Ajakirja "Lammas ja kits" kitsekasvatuse osa kõik peatükid skaneerituna: Läti kitsekasvatusfarmTabel. Lamba-, kitse-, ja lehmapiima koostis ( Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982). LINK Ingliskeelset ülimalt kasulikku lugemist: Üks osa maailma 373-st kitsetõust: kirjeldused, fotod Veel üks sait, umbes 70 erineva kitsetõu piltide, lühikirjeldusega Poegimisabist: http://goatbeat.net/index.php?topic=291.0;wap2 Udara eest hoolitsemine ja ettetulevad probleemid: http://www.goatwisdom.com/udder_care.html Lüpsmisest: http://invitationtothebutterflyball.blogspot.com/2012/07/milking-goats.html Fiasco farmi KKK piima ja lüpsmise kohta: http://fiascofarm.com/goats/milking.htm Mõnede haiguste sümptomid ja nõuanded: https://www.dpi.nsw.gov.au/animals-and-livestock/goats Kitse tervis: http://www.jrcnboergoats.net/goat-health.html Pildiseeriad albumite kaupa- kitselaut, tarastamine, haigused, sõrad jpm: http://www.flickr.com/photos/baalands/collections/72157622671549924/ Populaarsete anglo-nuubia kitsede eest hoolitsemine http://www.hobbyfarms.com/how-to-raise-nubian-goats-for-milk-3/ Kuidas näevad välja saane tõugu kitsed ja sikk: http://thekebun.wordpress.com/2008/10/07/the-saanen/ Ameeriklanna blogi kitsedest, parasiiditõrjest: http://rosesgoats.blogspot.com/2012/08/goat-parasites.html Nõuandeid kitse ostul: http://www.grit.com/Goats/Raising-Goats-for-Fun-and-Profit.aspx Väga palju kasulikku lugemist ja lisalinke kameruni kääbuskitsede kohta: http://www.bellaonline.com/articles/art171655.asp Kameruni kääbuskitsede eriti kasulikust piimast: http://kinne.net/milkpyg.htm Nn. "kitsede varjupaiga" leht UK-s! Palju ilusaid pilte, üheskoos erinevate karjade kitsed: http://www.buttercups.org.uk/goats.html Asjalik kitsefoorum:.www.thegoatspot.net Kits võib kuuluda ka rügementi: http://www.ibtimes.co.uk/meet-fusilier-llywelyn-1st-battalion-royal-welshs-new-regimental-goat-1539576 Meie kitsede perekonnad ja ajalugu (taustainfoks kitseostuhuvilistele) Karjas on olnud tavaliselt viis peamist kitseperekonda. Kõige arvukam neist oli (I) Lahedalt pärineva valge nudi kitse Kill U perekond. Kill U ise sündis 8.03.2004 kolmiktallena. Koos temaga sündis veel 1 sikk(hukkus peale sündi) ja sarvedega kitseke Äpu. Äpu sai müüdud Laheda kanti teise perre tagasi, kuid hukkus peagi.Kill U ja Äpu tallepõlv möödus väga õnnelikult tõeliselt hooliva memme- taadi seltsis Põlvamaal Vardja külas. Kill U sai näiteks mõnikord magada koos taadiga sängis, seljad vastakuti. Pere koer oli neile toredaks mängukaaslaseks. Seetõttu kasvas Kill U julgeks enesekindlaks kitseks, kes ei kartnud midagi. Vajadusel tegi ta oma nudi peakesega kõhklematult koertelegi säru. Inimesi usaldas, hoidis ligi. Seetõttu me ei tea, mis juhtus 2010 aasta suvel Kill U udaraga- kuidas see sai kummalisel kombel kahest kohast lõhki. Uus poegimine 2011 aprillis ei toonud loodetud pööret paremuse suunas, pigem halvendas udara olukorda ning vastu tuli võtta raske otsus. Orvuksjäänud sikktalled said piima teistelt kitsedelt. Kokku tõi Kill U seitsme poegimisega 15 talle. Septembris, varsti pärast Kill U ja Äpu saabumist sai Võukülast karja laenatud musta- valgekirju sarvedega sikk. Meie noorikud olid sirgunud selleks hetkeks tugevateks kuuekuisteks noorkitsedeks. Tollal pidasin seda normaalseks vanuseks ning 2005 veebruaris sündisid Äpul sikupaar ja KillU-l segapaar tallesid. See Kill U esimene kitsetall sai nimeks Lumeroos. Lumeroos oli samuti lumivalge, nudi ja väga viljakas- tõi kolmiktallesid, sama leebe loomuga, hea ema ning piimaanniga, kerge lüpsta. 2009 märtsist Lumeroos uues kodus Taheval. 2006 jaanuaris sai laenatud Adistest tume nudi sikk. Lumeroos 11 kuine. Nii Kill U-l kui Lumeroosil sama aasta juunis segapaar kaksikuid. Lumeroosi kitsetall valge kuid sarvedega, nimeks Lumivalguke. Kill U kitsetall valge nudi Ace Delicate, kes tõi 2007 aprillis ühe sikutalle. Kuna Ace Delicate oli karjas tõrjutud, elas heinasõime all ja selle tõttu kõveraks kasvanud esijalaga, praakisime ta pärast sikutalle üleskasvatamist välja. Lumivalguke, müüdud Mustiverre, on toonud kolmel korral järglasi: 2007 aprillis roostekarva üksik kitsetall Karamell, 2008 aprillis segapaar: valge kits Lumikelluke ja mustakirju sikk Koma. 2009 veebruaris tõi Lumivalguke ilmale kolmikud - kaks sigrimigri sikku ja üks must kitseke Szüszi. Lumivalguke on olnud hoolimata pisemast kasvust rohke piimaanniga suurepärane ema. Suure üllatusena tõi juba 2009 veebruaris segapaari ka tema tütar Lumikelluke. Kitseke sündis surnult, kuid sikule nimega Lumetorm sai teiste kitsede piima lisaks antud ning tema kasvas jõudsalt. Karjaraamatu andmeil sai 5- ndal elukuul Lumikellukesele seda sohki teha Juss. Juhtum näitas, et 5- s elukuu tiinuseks ja 10- s elukuu poegimiseks on ilmselgelt liiga vara. Verinoor emme on siiski olnud päris hoolas, ka piimaand suvega kasvab.Lumikelluke läks perelemmikuks Valgesoo kanti. Szüszi müüdud 2011 kevadel Kiidjärvele lemmikuks. Lumeroosil sündisid 2007 aprillis kolmikud: mustakirjud sarvilised- sikuke ning kitsed Kesköö ja La Traviata. Kõik kasvasid kenasti üles. 2008 aprillis sündis üksik mustakirju sarvedega sikk. 2009 jaanuaris kaksikud valged sikud. KillU-l sündisid 2007 veebruaris Poisist valged kaksikud sikud, üks sarvedega, teine nudi. 2008 mais Koosa sikust Potisoldatist valged kaksikud, segapaar: nudi sikk ja sarvedega kitseke Luminestsents. 2009 märtsis Tonja küla Jussist valged kaksikud kitsetalled Viru Valge ja Piña Colada, 2010 veebruaris Juhanist kolmikud. Kokku on seitsme aastaga Kill U kõiki järglasi 44. Hetkel karjas kuus kitse. Kill U liini headus on järglastest ja järglaste piimannist juba näha. Esmapoegijad tõid 2009 jaanuaris kaksikud- Karamellil sikupaar ning Keskööl, samuti La Traviatal (juba uues kodus) segapaar. Kesköö kitsetalle nimi Pigipiiga (müüdud Järva- Madisele). Karamell müüdud 2009 juunis Mõnnastesse. Olulise tähtsusega oli ka Pamela perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Karja pole jäänud enam ühtki selle perekonna isendit ent Pamela oli üks meie esimesi kitsi alates käesoleva aastatuhande kitsepidamisest. Pere fotoarhiivi järgi sündinud 2001 juunikuus. On andnud suurepärase piimaanni ja iseloomuga nudid hallikirjud järglased: Hallika ning Sukad- Sokid. Samuti sikutalle nii aastal 2005 kui ka 2007. Tema eripäraks oligi üksiktallede toomine ja hiiglaslikud maani rippuvad nisad ning oma nime on ta saanud just oma kuulsa nimekaimu Pamela Andersoni järgi. Kuid mõlemad "tilgutitega“ tütred, Hallika ja Sukad- Sokid, on toonud kolmiktallesid. Hallika tütar, nudi musta- valgekirju Sweety on samuti toonud kolmikud. Liini eripära: Pamela ja tema järglaste udarad on olnud mahukamad kui näiteks Kill U liini kitsedel. Meie Pamela on müüdud 2007 sügisel Pala kanti. Karjas parim tema liinist oli nudi hallikirju tütar Hallika ning Hallika tütar, sarvedega hallikirju Viibeke, üks kolmikutest. Viibeke tõi 2009 südasuvel kena kitsetalle Vihmapisara, kes andis juba paaritamata päris palju piima. Jaanuaris 2009 sündis Hallikal taas segapaar kaksikuid: Täpiliis ja Tärn. Kokku Pamelast meie talus 24 järglast kuue aasta jooksul. Hallika esimest korda paaritatud 18 kuu vanuselt, Sweety müüdud 2007 sügisel Tõraverre, Sukad- Sokid koos kolmikutest kitsetalledega 2008 suvel Mõnistesse, Viibeke ja Täpiliis 2010 talvel Järva- Madisele. (II) Lumehelbekese perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Lumehelbeke nagu nimigi ütleb, oli üleni valge 14.02.2001 sündinud suurt kasvu, nudi „tilbadega“ kits. Üks neist esimestest kitsedest, kui Leevile kolides taasalustasime kitsepidamisega. Esimese tiinuse ja poegimise kohta täpsed märkmed puuduvad. Teadaolevalt on Lumehelbeke 2005 veebruaris toonud kolmikud 2008 veebruaris tõi Lumehelbeke viimased kaksikud kitsetalled, kellest Mileya on müüdud Kanepi kanti. Lumehelbeke oli väga tore, kergelt lüpstav rohke piimaanniga kits; natuke aravõitu, kuid leivalõhna tundes ronis kasvõi taskusse. 2007 suvel on tema piimaga üles kasvatatud nii temal endal sündinud üksiktall Valentina, kui ka teise kitse- Leevilt pärit vana Sarviliine orvuks jäänud kaksiktalled Midri ja Bambi, kes asuvad 2008 detsembrist juba uues kodus Pranglis Tartumaal - teadaolevalt on Midri toonud seal kaksikud. Lumehelbekesest on olnud kokku 13 järglast kuue aastaga, näiteks Lumelörtsi (sünd 2008) kes toonud ühe sikktalle (2009). Jaanuaris 2009 sündis tütar Valentinal segapaar Gehenna ja Koljat. Valentina müüdud Taheva. Gehenna osutus 1,5- aastaselt erakordse piimaanni ja kiindunud olekuga noorkitseks juba enne paaritust. Liini eripära: tihedamat värkimist nõudvad ja laiad sõrad. Gehenna on üks vähestest karja alles jäänud piimakitsedest! 2007 mais täienes kitsekari Koosalt ostetud 5 kitse ja 8 tallega. Neist enamus sai aasta lõpuks realiseeritud, nimetamisväärset aretustööd ette ei võetud. Koosa kitsede eripära: neljanisaline udar ning karvkattes läbikumav punane värv. Piimaand vähene. 2008 oktoobris lisandus tallu Krabilt pärineva valge sarvedega kitse (III)Mona perekond. Koosnes 15.02.2004 sündinud Monast, kes tuli karja koos 15.02.2008 sündinud tütre Minni ning Minni isa Nännuga. Oli teada, et Minni on tiine oma isast Nännust ning 11- ndal elukuul sündiski Minnil tütar Tuhkatriinu (läks loomulikult praakimisele). Minni müüdud Ahjale. Mona tõi nii 2009 veebruaris kui 2010 märtsis valged kolmikud.2011 aprillis segapaari Lumimari ja Lumetorm, 2012 taas kolmikud. Mona järglasi nelja aastaga talus 13. Iseloomulik pikem innaaeg. 2009 jaanuarist kuni kesksuveni olid karjas ema ja tütar Palmse mõisa lähistelt- Mõisapreili ja Mõisaproua, kes jäid tallede ootele Juhanist. Mõisapreilil sündis jaaniööl kitsetall Sõnajalaõis. 2009 juunist 2010 oktoobrini oli talus valge nudi märtsis 2006 Kuigatsis sündinud kits (IV)Göggizeya. Kolmandal lüpsil, tõi veebruaris 2010 meile Juhanist kolmikud: valge kitsetalle Klaabu ning kaks kirjut sikku. Göggizeya müüdud Rakverre. Klaabu esmapoegis 1. aprillil 2012 ja tõi kohe neli talle- kolm sikku ja ühe kitsekese Misirlou. 2010 veebruaris täienes kari kolme kitsega Kildu kandist: mustad nudid Sofi, tema tütar Kenya ning valge sarviline Liisa. 2010 detsembris täienes kari kolme valge sarvilise noorkitsega Pärnumaalt Nedrema külast: Nedre, Tuisu ja Tuija. Teadaolevalt oli Nedre(V) toonud kevadel ühe sikutalle, kes kastreerituna ja koos kits Tillu ning tema kastraadiga sattus meie tallu pisut hiljem, 2011 juunis. Tuija oli üks karja parimaid kitsi, ta andis mõnel päeval kahe lüpsiga kokku üle 4 liitri piima! 2011 jaanuaris täienes kari kahe tiine põnevalt kirju kitsega Krabi kandist: Maori ja Iisebel. Maori põlvnes Uus- Meremaalt toodud vanemaist. Need kitsed tõid peagi pärast saabumist kokku kolm sikutalle. Iisebel on üks kõige värvikama karakteriga kitsi, kes meil eales talus olnud- nudi punase peaga, võimsate nisadega, aeg- ajalt kuri nagu Siidoni kuninga tütar Iisebel. Sai selle järgi oma nime. 2011 mais täienes kari Raplamaalt Lelle kandist toodud kirju kitsega Katja, Viljandimaalt Kõolt valge siku -Aldo, tumeda kitsega Ornella, tema valge tütre Sipsiku ja Sipsiku valge kitstallega Vanemõega. 2011 septembris täienes kari seitsme piimatõugu kitsega: Ahjalt noor nudi Öö, Kasaritsast noored valged nudid Klaara ja Lumivalgeke, Mammastest valged sarvilised Ragulka ja Marmor, Puhjalt noored poeginud sarvilised must Puki ja valge Kajakas. 2011 talvel lisandus kamerunide pere: Karamell, @Ätt ja Valgekoib. 2012 juulis täienes kari Viljandimaalt Tuhalaanest toodud 20 eesti tõugu kitsega. Karjas tundus olevat 11 piimal kitse, 4 kitstalle ja 5 sikktalle. 2012 novembris on müüdud enamik piimakitsede karjast. Põhjuseks järjest sagenenud rünnakud naabri koera ning tundmatu kiskja(ilves või hunt) poolt. 2012 oli aasta, mil traagiliselt hukkus 16 elujõulist looma. Enamus piimakitsi elab nüüd Ida- Virumaal Martin Repinski karjas! Aastavahetuse seisuga on müüdud ka kõik kameruni kääbuskitsed. 2013 veebruaris täienes kari Haapsalust toodud eesti tõugu kitsedega. Karjas on 1 valge sarviline sikk, 6 mitmevärvilist kitse, 3 noorlooma ja 2 vastsündinut talle Karjas suguloomadena kasutatud sikud tõime reeglina alati sisse/vahetasime. Nende vanemate päritolu kohta sai pererahvalt alati küsitud, et vältida võimalikku sugulust. Eestimaa pindala on vaid 4 522 710 ha, samas kitsede arv 2015 aasta seisuga tõusnud juba neljakümne tuhande peani. Meie algul üsna väikses karjas tegutses aastatel 2000- 2002 suur valge nudi sikk Hesbollah Rõugest/tallesid sündis umbes 10; 2004- sai seitsme kitse jaoks laenatud nimetu musta- valge kirju sarvedega sikk Võukülast/tallesid sündis 14; 2005- samuti seitsme kitse jaoks laenatud Adistest suur nimetu tume nudi sikk/tallesid sündis 11; 2006- üheteistkümne kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Kulmurulli vastu) Adistest suur hall sarvedega Poiss/tallesid sündis kokku 22; 2007- lisaks Poisile vahetatud Sirvakult (Kill U poja Pihvi vastu) valge sarvedega Rommi ning Koosalt ostetud valge sarvedega Potisoldat/tallesid sündis talu laudas 14 ,sealjuures poegis osa tiineid kitsi juba uutes kodudes; 2008- kaheksa kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Letosveti vastu) Urvastest suur valge nudi sikk Juhan Parts, lisaks ostetud Setumaalt Tonjast hiigelsuur valge nudi Juss, Haanjast hiigelsuur hall sarvedega Nännu ja Kambjast valge sarvedega Villu I/tallesid sündis 26 2009- endiselt tegev Juhan, karja lisaks toodud Alatskivilt ekstrasuur valge nudi Eduard ning suur must nudi Miku. 2009 aasta sügiseks oli karjas 11 noort ja 4 tiinet kitse ning 3 aretussikku. 2010 märtsiks poegis Juhanist 3 kitse, kõigil kolmikud ja aprilliks Keskööl kaksikud (Eduardist). Kokku 11 talle. 2010 oktoobris sai Saksamaalt pärit sikk Jaschkaga kokku lastud 9 paaritusealist kitse. Ent kuna novembri lõpust alustasid kõik kitsed taas järjest indlemist, tõime Läänemaalt Nõvalt juurde kaks suurt sikku: üks saane välimusega valge nudi, teine sarvedega vesihall. Uuele katsele valge saanelaadse sikuga läksid Mona, Kill U, Lumelörts, Hallika, Gehenna. Seejärel Viru Valge, Lumikelluke, Szüszi ja Liisa. Sellest sikust sündis 7-l kitsel 13 talle. Liisa ei jäänud tiineks ning Szüszi poegis juba uues kodus. 2011 novembris sai uue, Võnnust pärit saaneverd Aaduga kokku lastud 14 paaritusealist piimakitse, kameruni sikk Mäks kokku Oljaga. Aprilliks 2012 poegisid kõik kitsed peale Iisebeli ja Gehenna, mõned neist juba uutes kodudes. Sündis kokku 35 talle. Oljal oli nurisünnitus. Sügisel 2012 müüsime kõik Aadu kitstalled ja enamuse piimakitsedest. 2013 jaanuaris hakkasid poegima kõik noorte sikkudega salaja kohtunud eesti kitsed. Poegisid ka piimakitsed Klaabu (3 talle) ja Kondike (4 talle). Iisebel tõi üllatusena 3 talle. Lisandusid veel mõned eesti kitsed. Kitsede arv saavutas kõigi aegade tipu: 85 isendit!
Tabel. Lamba-, kitse-, ja lehmapiima koostis ( Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982).
|