Põliste ehk pärandtaimede hulka kuuluvad vanad aia- ja põllukultuuride sordid, mida on pikka aega kasvatatud. Neid nimetatakse veel ajaloolisteks või ka traditsioonilisteks aia- või põllutaimedeks. Kokku on lepitud, et taime võib pärandtaimeks nimetada kui seda on vähemalt 50 aastat kasvatatud. Pärandtaimed on nn avatud tolmlejad. See tähendab, et neid saab kergesti seemnetest paljundada ja nad annavad sel juhul sordiehtsaid järglasi. Võrdluseks tänapäevased hübriidsordid ei moodusta sageli idanemisvõimelisi seemneid või siis erinevad nende seemnetest kasvanud järglased oma omadustelt olulisel määral. Seemnelisel paljundamisel on siiski mõned erandid – sel moel ei saa paljundada näiteks viljapuu- ja marjasorte, kartulisorte ja mitmeid püsikuid.
Pärandtaimede hulka kuuluvad nii vanad ärisordid, mida oli omal ajal võimalik osta aiapoodidest, kui ka kohalikud maa- või rahvaselektsioonisordid. Viimased on välja kujunenud kindlas piirkonnas pikaajalise kasvatamise käigus. Nad eristuvad oma omaduste poolest teistest sortidest ja on hästi kohanenud kohalike tingimustega. Nende väärtuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis tagabki nende kohanemisvõime ja vastupidavuse. Lisaks on maa- ja rahvaselektsioonisordid osa meie kultuuripärandist. Nende pikaajalise kasvatamise ja kasutamise jooksul väljakujunenud teadmisi, oskusi ja tähendusi on põlvest põlve edasi antud ning nad on tihedalt seotud kodu- ja toidukultuuriga.
Vanasti oli oma aia seemnete korjamine ja säilitamine tavaline asi. Seemneid vahetati ka usinalt. See aitas pärandsortidel säilida ja levida. Nüüd on lihtsam igal kevadel aiapoest uued seemned osta. Seetõttu on pärandsordid taandumas ja meie aiad üle ujutatud uute välismaiste sortidega. Õnneks leidub koduaedades veel rohkesti vanu talulilli, viljapuid ja marjapõõsaid. Need on väga püsivad, ei vaja erilist hooldamist neid on lihtne paljundada. Neid on vaja lihtsalt märgata, väärtustada ja teadlikult säilitada. Iga aiapidaja võib oma aias ringi vaadata ja hinnata, mis on tema jaoks väärtuslik ja selle eest hoolt kanda. Esialgu tuleks pärandtaimi lihtsalt säilitada, mitte aretada. Kusjuures oluline on säilitada ka nende taimede traditsioonilised kasutusviisid.
Rohkem materjali vanade taimede kohta leiad siit: Põlised taimed
Taimede vanusegrupid:
Rahvaselektsiooni sordid > 1949
Rahvaselektsiooni sordid 1950-1989
Rahvaselektsiooni sordid < 1990
Eesti keeles:
Banner, Anneli (2019): Eesti aia ajalugu. Hea lugu. 2019. 272 lk.
Banner, Anneli (2018): Muuseumiaiandus – sild minevikust tänapäeva. Aianduspärandi hoidmise, eksponeerimise ja vahendamise võimalused Eesti muuseumides. Magistritöö. Tartu Ülikool.
ETKI: Põllumajanduskultuuride sortide ja rahvaaretiste säilitamine Eestis (voldik, 2015)
Käsebier, A. (toimetanud) (1926): Põllumehe käsiraamat I osa. Üldine taimekasvatus. Akadeemilise põllumajandusliku seltsi toimetused 4. Sisuliselt korrigeerinud prof.dr. P.Kõpp, dots. L.rinne ja dots. N.Rootsi. Akadeemilise põllumajandusliku seltsi kirjastus, Tartu.
Käsebier, A. (toimetanud) (1928): Põllumehe käsiraamat II osa. Eri-taimekasvatus. Akadeemilise põllumajandusliku seltsi toimetused VI. Aamisepp, Anderson, Liidemann, Mets, Miljan, Pool, Rinne, Rootsi, Walfisch. Akadeemilise põllumajandusliku seltsi kirjastus, Tartu.
Käsebier, A. (toimetanud) (1930): Põllumehe käsiraamat III osa. Aiatöö-õpetus. Akadeemilise põllumajandusliku seltsi toimetused XII. Kramer, Käsebier, Mätlik, Rüütel, Siimon, Zolk. Akadeemilise põllumajandusliku seltsi kirjastus, Tartu.
Martinson, Riina: Eestile olulised seemned jõudsid Teravmägede seemnehoidlasse. Postimees 26.2.2018
Võõrkeeltes:
Back Garden Seed Saving. Sue Stickland. Eco-logic books, UK, 2001. Hea algaja raamat. Võib tellida www.eco-logicbooks.com, Englismaa.
Breed Your Own Vegetable Varieties. Carol Deppe, Chelsea Green, USA 2000. Hea kui soovib teha omad ristandid. Võib tellida www.eco-logicbooks.com, England.
Hussain, Abrar (2012): Quality of Organically Produces Wheat from Diverse Origin. Doctoral Thesis No. 2012:18. Faculty of Landscape Planning, Horticulture and Agricultural Science. Acta Universitatis Agriculturae Sueciae.
Høeg, Ove Arbo: Planter og tradisjon: Floraen i levende tale og tradisjon i Norge 1925-1973, Oslo 1976, ISBN 82-00-08930-4 (Taimed ja traditsioonid: Flora kõnes ja traditsioonides Norras 1925-1973)
Lothar Frese, Anna Palmé and Chris Kik: On the sustainable use and conservation of plant genetic resources in Europe PGR Secure project.
Seed to Seed. Suzanne Ashworth. Seed Saver Publications, Decorah. USA. 1991. Väga põhjalik.
The Family Seed Saver Book (slide show)
The Seed Ambassadors Project (2010): A Guide to SeedSaving, Seed Stewardship & Seed Sovereignty
The seed savers’ handbook. Jeremy Cherfas + Michael & Jude Fanton. 1996. Austraalia seemnesäilitajate (Diggers) poolt kirjutatud aga kohendatud Inglismaa olude jaoks.
The vegetable garden. Vilmorin-Andrieux. Aiandusajaloo klassikateos. Nimed Euroopa aiamaade sortide nimedest aastast 1885.