TEEKOND MAHEMAAILMA

Projekt: „Teekond mahemaailma“

Idee sai alguse konkreetsest vajadusest, nimelt teatud grupp kodanikke esitas eelkõige iseendale mõned küsimused:

· Kas meie igapäevane toit on parim?

· Kas selle toidu tootmiseks kasutatav tehnoloogia on täiuslik?

· Kas meie elustiil pikemas perspektiivis on jätkusuutlik?

· Kas mõtestatud lähenemise kaudu oleks võimalik anda oma panus asjade parandamiseks?

Kuna esimesele kolmele küsimusele oli vastuseks ei ja viimasele ja, siis polnud mingeid takistusi tegutsemiseks ning idee sai rohelise tee.

Algas projekti esimene etapp.

Teekond mahemaailma I – etapp aastal 2005

Tegemist oli sissejuhatava aastaga ja tegevuse peamiseks eesmärgiks oli koondada huvilisi elukeskkonda säästva ja tervislikku toitu tagava tootmisviisi väljaarendamisse.

Kuna sellesuunaline töö oli toimunud väiksemas mahus juba ka eelnevatel aastatel, siis stardipositsioon oli hea.

Esimese etapi otsesed eesmärgid:

Tutvuda ja vahetada kogemusi teiste antud alal tegutsevate inimestega ja selleks organiseerida projekti alguses sissejuhatav seminar.

Korraldada tutvumisreise silmapaistvamatesse mahetaludesse Eestimaal, et koguda järgimist väärivaid ideid ning otsida koos lahendusi esilekerkinud probleemidele.

Kokkuvõtva ja analüüsiva üritusena korraldada aasta lõpus seminar.

Kokkuvõte.

Kõige olulisemaks võib pidada teotahtelise ja üksmeelse korraldava toimkonna kujunemist. Tekkisid uued tutvused maheviljelusega tegelevate inimeste vahel ja koostöö on jätkunud ka edaspidi.

Seminaride ja reiside käigus oli võimalik näha ja kuulda palju huvitavat ning sellist mida põhimõtteliselt iga aia- ja põllupidaja võiks järgida.

Reiside ja seminaride käigus sai kinnitust see, et pole mõtet üksinda pusida, vaid tasub vahetada kogemusi teistega.

Igal juhul võib väita, et projekti I- etapp on oma ülesande täitnud ja andnud inspiratsiooni edaspidiseks tegevuseks.

Kuna esialgsed tulemused on positiivsed ja avalikkus ilmutas meie tegevuse vastu arvatust suuremat huvi, siis protsessi käigus hakkas teemade ring esialgu kavandatuga võrreldes laienema.

Suur tänu Maaelu Edendamise Sihtasutusele projekti

“Teekond Mahemaailma I” toetamise eest!

Teekond Mahemaailma II etapp 2006 aastal

17.06.06 Mahereis Lilleorgu

osalejad Kristiina Jaanika Maie Heli Toomas Jaana Maarika Aino Margus

Konverents avatud ökoküla

Üheks ökokülade tekkimise põhjuseks on ökoloogiline kriis.

Ökokülad on algatajad, näitamaks teed kuhu ühiskond peaks liikuma.

Peaksime elama nii, et ei ajaks taga vaid kasumeid.

Ökokülad peavad õpetama, kuidas jätkusuutlikult elada ja süstima seda viirust ümbruskonda.

Ökokülas on oluline kogukond. See ,mis aitab inimesel üksteisega toime tulla.

Muuda ennast ja maailm muutub sinu ümber.

Selle reisiga toimus kultuuriseltsi uue fotoaparaadi edukas sisseõnnistamine.

Tagasitee otsustatakse, et Jõgeva aleviku piirkonda tuleb rajada oma ökoküla.

II etapp Tutvumisreis mahetaludesse.

15.07.06 Jõgeva - Orapera – Hartsmäe

Bussitäis osalejaid (mikrobuss)

Orapera talu asub Põlvamaal Mikitamäe vallas Kahkva külas. Perenaine Liisi Kutkina tegeleb ravimtaimede kasvatuse ja teesegude valmistamisega. See äritegevus toimub koostöös Aili Paju ja Tiiu Väinsaarega.

Meie tutvumisreis algas kassinaeri peenralt, mis jätkus rikkaliku basiiliku kollektsiooniga.

Saime teada, et mungad kasutasid benediktiini maitsestamiseks kikkaputke. Tutvusime väärtusliku toidu ja ravimtaime amarandiga. Amarandi lehed sobivad toorelt, kuivatatult ja hapendatult. Tänuväärne taim inimkonna toidulauale.

Stevia suhkrurohi, mis on üle 300 korra suhkrust magusam, soovijatel oli võimalus saada paljundusmaterjali. Seda võimalust kasutati agaralt.

Harilik lutsern sai samuti väga positiivse au osaliseks,ta on ideaalne materjal klorofüllijahu tootmiseks ning ilmeline ravim vähirakkude tõrjumisel.

Reis jätkus Hartsmäe talu suunas.Vahepeal tegime tutvumisreisi Suure-Munamäe jalamil.

Lõuna-Eesti küngaste vahelt, Haanjamaalt, tervitab meid Hartsmäe talu oma kirjude vabapidamisel olevate sigadega. Talu tegeleb ökotootmisega, põhisissetulek tulebki seakasvatusest, sigade müügist ja koduleiva tootmisest. Kõik muu tegevus on fanatismist. Lahkudes saime kaasa osta rosina- ja rukkiköömneleiba.

Suur tänu Maaelu Edendamise Sihtasutusele projekti

“Teekond Mahemaailma II” toetamise eest!

Teekond Mahemaailma III etapp 2007 aastal

25.03.07 Leivapäev

Haanja maanaiste seltsi esindus on tulnud Jõgeva alevikku, kus toimub koduleiva küpsetamise õppepäev. Leivategemist õpetab Hartsmäe talu perenaine. Kõige soodsam leivategemiseks on õiepäev. Päeva lõpetab avatud arutelu ökoküla ehituse teemadel. Seekord jäi peale ujuv ökoküla nn. küla parvedel.

III etapp 14.04.07 Mahereis ökotaludesse.

Marsruut:Ariskõnnu talu Raplamaal

Laasu talu Järvamaal

Esna mõis Järvamaal

Reisiseltskond mahtus punasesse mikrobussi.

Reisi käigus ilmnes, et päevakavas tuleb teha muudatus, Ariskõnnu talu asemel läksime Mukre loodusrajale. Mukre loodusrada asub Kehtna vallas Raplamaal kenal Mukri rabal. Reisiseltskond sai meeldiva kogemuse ja nautis kaunist eestimaa puhast loodust. Pikniku korraldajad üllatasid pakutava toiduvalikuga, saime teada, kui hästi maitseb omlett muguljumika lehel.

Edasi jätkus me reis mööda Järvamaa teid. Tutvusime Laasu talu peremehe Heino Puulmaniga. Talu koosneb 23 ha põllumaast ja 27 ha metsast. Kogu tegevus on mahe teravilja tootmine, millega saab peremees ise hakkama. Keskmine teraviljasaak on 2,5 t/ha.

Esna mõisas võtab meid isiklikult vastu luuletaja Tõnu Õnnepalu. Teiseks mõisapidajaks on Sven Aluste.Esna mõisa on planeeritud teeliste maja,kus saaks nautida rahu ja loodust.Praegu on mõisal300 ha maad ja kasvamas 24 kitse,kes peaks kevadel poegima.

Reisipäeva lõpetab väike piknik kuusemetsa veerel,kus tutvustatakse reisiseltskonnale botaanik Ülle eestvedamisel metsakäharikku laanikut piipheina ning betula pendulat.

Tagasiteel möödusime suurest hanekarjast,kes mitte ei söö põldu lagedaks vaid hoopis väetavad,nagu teadustas mahe reisijuht.

III etapp

Jõgeva- Saaremaa

Mikrobuss osalejatega.

Reis algas retkega mööda Olustvere mõisa kompleksi.Edasi maabusime Pajumäe tallu, kohapeal tuntakse neid Veidenbergi taluna.Pajumäe talu on esimene tunnustuse saanud mahetalu piimatoodete osas.Talu ise valmistab rõõsast piimast kreemi ja turustab selle Eesti suuremates linnades. Tootmises on 44 erinevat toodet.

Talul on 70 lehma,mida peetakse sügavallapanul.ning sööda tootmiseks põllumaad.

Järgmise peatuse teeme Henrikhantsu talus, siin kasvatatakse lambaid. Praeguseks on jäänud 30 pealine kari,sest Taani tõugu loomad ei õigustanud ennast.

Meie retk jätkub Saaremaa suunal. Koguva külas tutvume J.Smuuli majamuuseumi ja kunstitalliga.

Kavandi seltsimajas Võhma külas veedame mõnusalt hommikuni aega.

Järgmine päev algab maasilinna külastusega,siin alustati 2001 a. väljakaevamistega.

Kuressaare lossis ja hoovis teeme väikese jalutuskäigu ning edasi siirdume Valjala suunas. Meid ootab Tõnija külaselts oma kaunilt restaureeritud seltsimajaga.

Meie reis jätkub Vältla küla suunal,sest seal ootavad meid Uku Kuut ja Kertu Silla,kellel on rajamisel viinamarjakasvatuse talu.Meid võetakse vastu viinamarja siidri ja eesti oma viinamarjaveiniga ja meeldiva eestimaise kõhukõrvasega.Tutvume rajatava istanduse ja perenaise erilise hobiga,milleks on lavendel.Sealt lahkudes on igal teisel oma lavendlitaim kaasas.

Retke lõpetab jalutuskäik Mihkel Ranna liigirikkasse dendroparki, kus on ehedalt näha tulemus, mis juhtub, kui puud istutatakse liiga tihedalt.

Suur tänu Maaelu Edendamise Sihtasutusele projekti

“Teekond Mahemaailma III” toetamise eest!

Vastavalt sellele kuidas on aega toimunud projekti sisu ilukirjanduslikku vormi valada, täieneb veel ülevaade I, II, III etapi kohta ning lisandub ülevaade IV ning käimasoleva V etapi kohta!