Kuidas teha õppevideot

Puht tehniliselt on arvuti ekraanil toimuvat salvestada lihtne:

Edasi seletan põhjalikumalt, kuidas teha õppevideote sarja. Me koondame KAE Koolis videosarju kõiksugustel teemadel. Kui hakkad ka videosid tegema, siis kaalu nende jagamist KAE Kooli lehel ja saada meile vaatamiseks.

Miks just ekraanisalvestus? Ehk, mida õpid ja mida ei õpi sellest juhendist

Seda juhendit kirjutades lähtusin eesmärgist, et selle toel saaks igaüks ise alustada päevapealt oma õppevideote tegemist, kasutades tavalist arvutit, peamikrofoni ja internetti ning soovitatavalt digilauda. Videote tegemiseks on suur hulk erinevaid mooduseid ja tehnoloogiaid. Õppevideosid võib liigitada kaameraga filmitud videoteks, ekraanilt salvestatud videoteks ja animatsioonideks. Animatsioone teha on teistest aja- ja rahakulukam ning (ei mäleta täpselt mis) uuringud näitavad, et ilusad visuaalid õppevideos või diagrammil ei aita vaid vastupidi segavad uue kontseptsiooni omandamist, sest hajutavad vaataja tähelepanu. Filmimine on otstarbekas, kui on vaja näidata reaalelu protsesse. Filmimisel on aga palju ohte - halb valgustus, halb heli, halb operaatoritöö, formaatide ja töötluse vajadus. Õppevideo tegemisel on enamikel juhtudest palju lihtsam saavutada hea kvaliteet ja vahetu kontakt vaatajaga salvestades oma arvuti ekraani vahenditega, mis on enamasti arvutikasutajal käepärast. Selles juhendis räägime ekraanisalvestuste tegemisest (ing. k "screencast"), mis on mõeldud veebis (nt Youtube'is) vaatamiseks. Seal on kuulda sinu häält ja näha sinu toiminguid ekraanil. Nende tegemiseks on tohutult palju erinevaid programme ja sätteid. Selleks, et sul oleks kergem asuda kohe asja kallale, olen aasta jooksul purenud läbi rohke veebis leiduva materjali, mis tutvustab ja võrdleb 2015 aasta seisuga värskeimaid programme ning selgitab erinevate salvestamise ja pisendamise (ehk video mahu vähendamise) vahendite ja sätete mõju tulemusele.

Kui juhendit lugedes tekib arusaamatusi, leiad vigu või oskad soovitada, kuidas teha juhendit paremaks, kirjuta sellest mulle aadressil robert.peetsalu[ät]gmail.com.

Video tegemise protsess

Ekraanilt salvestatud õppevideo tegemiseks on vaja tehnilise poole pealt paigaldada, seadistada ja õppida vähesel määral kasutama üht-teist riistvara ja tarkvara, ning sisulise poole pealt tunda oma videotes esitletavat teemat ja õppida seletama seda teatud algteadmistega vaatajale. Sisuline pool on video looja pärusmaa ja selles osas oskan anda vaid nõuandeid sellest, kuidas valmistuda ja milline hoiak soodustab heade õppevideote sündimist. Tehniliselt poolelt aga leiad juhendist kõik vajalikud teadmised.

Mõtle läbi videosarja eesmärk, sihtgrupp ja sisu, pane kokku kava

1. Videosarja eesmärk: Milliseid arusaamu ja oskuseid soovid, et vaataja omandaks? Miks just neid?
2. Milliseid arusaamu ja oskusi eeldad vaatajalt enne sinu videosarja vaatamist?
3. Pane kirja peamised teemad, mida käsitled videosarjas. Jälgi, et nad kõik teeniksid videosarja eesmärki. On normaalne, et videosarja tegemise käigus see nimekiri muutub, kui saad aru, et mõnda teemat saaks käsitleda mitme eraldiseisva teemana või kui mingid teemad on puudu või üle.

Kirjuta video stsenaarium enne iga video salvestamist

See on video kandev mõttekäik, mida sa edastad ning asjad, mida sa videos näitad või teed. Oma stsenaariumi läbimõtlemist ei pea tegema laua taga pingsalt mõeldes, vaid saab hästi mõelda ka oma teiste igapäevaste tegemiste ajal loovalt iseenesega arutledes, kolleegidega aru pidades või kellegi peal oma väljamõeldud ülesandeid katsetades. Kui sul ei ole enda visiooni videosarja teemadest, nende käsitluse järjekorrast, teooriast ja harjutustest, saad kasutada orientiirina näiteks Khan Academy videosid (www.khanacademy.org) või näiteks põhikooli ja gümnaasiumi valdkonnakavasid (www.hm.ee/index.php?0511287).

1. Mõtle läbi video koht videosarjas ja seos eelnevate videotega.
2. Ära pane ühte videosse enam kui ühte uut olulist arusaama, teemat ja oskust. Jäta välja kõik info, mis ei aita kaasa selle omandamisele.
3. Heaks video pikkuseks on 2 kuni 5 minutit, kuid vajadusel kärab ka 10. Youtube kasutab videote kestvuse piirangut - kuni 15 min. See aga on õppevideo kvaliteedi seisukohalt pigem hea kui halb nii meie kui Salman Khani arvates kahel väga olulisel põhjusel:
   • Inimese tähelepanuvõime kestab passiivsel kuulamisel minuteid. Kui ta ei saa kaasa rääkida või temalt ei oodata mingit reaktsiooni jutule, siis läheb ta aju puhkusele ja selle lühikese aja jooksul vastuvõetud info säilimiseks tuleb siduda seda omandatud teadmiste rakendamisega - kas lasta tal reflekteerida kuuldut enda kogemustele, lasta tal kuuldut järgi proovida vms. Ideaalis peaks õppija saama seostada õpitavat enda soovide või kogemusega igal õppimise sammul, eriti alguses - huvi tekkimisel ja lõpus - õpitu kinnistamisel.
   • Teadmised, mida annab edasi lühike video, on maksimaalselt konkreetsed, sest ajaline piirang ei lase jutustajal kalduda kõrvalistele teemadele ja paneb teda otsima võimalikult otsest ja arusaadavat seletust ühele piiritletud teemale või kontseptsioonile. Tulemusena toob iga 15 minutit vaatamist konkreetse ja mõõdetava paranemise õppija teadmistes ja oskustes.
4. Videot tehes ei tasu lihtsalt rääkida vaataja peale. Kui oled harjunud sundkuulajate ees esinema, siis arvesta olulise muutusega - nüüd on kuulajal võimalus vajutada väikest punast risti akna nurgas.
5. Hinda vaataja tähelepanu kui võimalust mõjutada teda käituma kuidagipidi paremini, olema tõhusam, tegema paremaid otsuseid vms. Kui sa ei suuda mõelda välja selget ja arusaadavat seletust, kuidas saaks õpitu olla vaatajale kasulik, siis kas uuri lähemalt teema tausta ja rakendust või ära õpeta seda teemat ja vali lihtsalt teine teema.
6. Mõtle, kus ja kuidas õpitut rakendatakse ja too mõned näited, kus õpitu rakendamine oleks õppija silmis oluliselt kasulik.
7. On hea, kui taaskasutad oma näidet mitmes videos, õpetades selle näitel aina uusi asju ja sidudes videosid omavahel.
8. Näidete väljamõtlemisel pea meeles, et vaatajas emotsioonide esilekutsumine soodustab meeldejätmist ja seoste tekkimist - Ole humoorikas, toetu vaataja eelnevale kogemusele, lihtsusta näidet kus võimalik. Näiteks kui õpetad gravitatsiooni ja tood näiteks kahurikuuli lennutrajektoori, siis jäta välja õhutakistuse mõju, mis teeb trajektoori keerulisemaks, kuid ei anna gravitatsiooni mõistmisele midagi juurde. Maini vaatajatele, kui lihtsustad oma näidet.
9. Näite ebaolulised osad ei pea olema realistlikud. Näiteks kui ülesanne on piimakoguste arvutamise kohta, siis seitsmest piimaklaasist võivad juua päkapikud ja parema visualiseeringu tekitamiseks võivad nende tassid olla punased valgete mummudega. Pildid ja piltlik väljenduskeel kutsuvad samuti paremini esile emotsioone ja mälestusi, aitavad ergastada õppija tähelepanu ja töötavad mälu ankrutena.
10. Proovi algul teha palju erinevaid videosid samal teemal, kasutades erinevaid näiteid ja erinevaid piltlikke kujundeid. Neid hiljem vaadates näed ise, milline mõjub paremini ja milline halvemini mõistmisele ja meeldejätmisele.
11. Kui oled stsenaariumi valmis saanud, kirjuta see uuesti üles märksõnadega iga sammu kohta. Seda spikrit sa tõenäoliselt hiljem ei vaja, kuid selle kirjutamine annab sulle endale konkreetsema ja paremini piiritletud ülevaate oma mõttekäigust.

Paigalda ja seadista oma salvestamise töökoht

1. Vajalik on üks vaikne ruum, vähemalt keskpärase võimekusega laua- või sülearvuti, kõrvaklapid töötava mikrofoniga ning hea oleks ka joonistamiseks/ kirjutamiseks üks digilaud - Soovitatavalt väike ja Wacom'i firma oma, nt Wacom Bamboo Pen, mis maksab otse tootjalt tellides 65 € kandis: www.wacom.com.
2. Kogu tarkvara, mis on vajalik video salvestamiseks sisaldub veebirakenduses Screencast-o-matic ja selle kasutamist selgitasin lehe alguses olevas videos. Kui Screencast-o-matic ei sobi (nt tahad, et videole ei jääks programmi logo ja ei raatsi raha maksta programmi eest), saab kasutada arvutile paigaldatavat vabavara. Koondasin Windowsile kõigi vajalike programmide paigaldusfailid siia kausta (v.a. digilaua draiver, mille paigaldamisest räägin allpool). Nende programmide kasutamisest loe lehelt HyperCam2, SmoothDraw3 ja VirtualDub
3. Enne salvestamist veendu, et su mikrofon on õigesti valitud:
   1. Parem klõps volüümi ikoonile - klõpsa Recording devices
   2. Vali salvestamiseks soovitatavalt peamikrofon (sülearvutisse sisseehitatud mikrofonis jääb kuulda arvuti ventilaatori müra)
   3. Sellega salvestamise kvaliteedi seadete leidmiseks klõpsa nuppu "Properties" ja järjehoidjat "Advanced"
   4. Seal vali nimekirjast "44.1 KHz, 8-bit, mono" (stereo ei anna ühe mikrofoniga salvestusele midagi juurde)
4. Kui su video ei kasuta rikkalikku värvivalikut (nt. salvestad oma kirjutamist SmoothDraw programmis), siis vähenda video salvestamise ajaks oma ekraani värvi sügavust 16 bitile. Kuidas?
   • Windows XP-ga:
     1. Tee parem klõps Windows'i töölaual (ehk desktop'il) ja vali Properties. Avaneb aken Display Properties.
     2. Vali Colors alt vähim arv bitte (16)
     3. Klõpsa Settings järjehoidjat ja nuppu Advanced
     4. Avanenud aknas Properties kliki järjehoidjal Troubleshoot. Nihuta Hardware Acceleration nihikut väärtusele None (vasakule), siis vajuta OK nuppu mõlemas aknas.
   • Windows Vista või Windows 7-ga:
     1. Tee parem klõps Windows'i töölaual (ehk desktop'il) ja vali Screen Resolution.
     2. Avanenud aknas klõpsa sinisel lingil Advanced settings.
     3. Avanenud aknas vali järjehoidjaMonitor.
     4. KirjaColors: all vali rippmenüüst vähim arv bitte (16)
5. Salvestatava ala suurus ekraanil võib olla üks järgmistest (pikslites):
   • 1080p ehk 1920x1080
   • 720p ehk 1280x720
   • 480p ehk 854x480 (HyperCam'i puhul 852x480)
   • 360p ehk 640x360

Suurem salvestusala annab parema pildi, aga kui see ei mahu su monitorile või joonistusprogrammi lõuendile või hakkab salvestusprogramm kaadreid vahele jätma, siis tuleb valida väiksem resolutsioon.

Salvesta, lõika ja pisenda videot

1. Kui salvestad videosse oma joonistamist/ kirjutamist, siis ava joonistusprogramm (nt Smoothdraw 3, mille paigaldusfaili leiad siit). Veebi brauseris või teistes programmides toimuvat filmides ava ja lae valmis vajalikud aknad, lehed, kaustad jms.
2. Soovitan luua endale aja säästmiseks joonistusfaili blankett, kus sul on juba valmis valitud vajalikud värvid kirjutamiseks, ekraani taust jm, mida niikuinii kasutad iga video jaoks. Smoothdraw 3-e kasutades säti valmis vajalik lõuendi suurus ja taustavärv, kirjutamise värvide kiirvalikud, pintsli suurus, kuju ja pehmus, loo vajadusel lisakihid ja salvesta blanketina kättesaadavasse kohta. Seejärel iga kord avades oma blankett-faili, salvesta ta kohe teise nimega, et mitte blanketti ära rikkuda.
3. Joonista valmis vajalikud joonised ja lisa pildid, mida tahad oma videos kasutada.
4. Ava ekraanisalvestusprogramm (nt Screencast-o-matic), sea digilaud mugavalt sisse ja tee proovivideo - räägi, hinga ja häälitse, kirjuta ja proovi erinevaid vahendeid ning vaata, kas ekraanisalvestusprogramm käitub nagu vaja (kiirnupud, taustale kadumine) ja jõuab salvestada tegevust sobiva pildisagedusega (12..20 fps).
5. Pane peamikrofon suu kõrvale nii, et see oleks lähedal, aga et ei puhuks sisse. Proovivideot vaadates kontrolli,
   1. et heli oleks piisavalt tugev,
   2. et su hingamine ja puhumine ei kostuks sahinana
   3. et pole häirivat taustamüra
   4. et käekiri näeb loomulik välja
6. Salvesta ja töötle videot. Screencast-o-maticu videos seletan, kuidas seda teha. Video keskelt lõika võimalikult vähe, sest see lõhub su jutu loomulikku voolu.

Riputa videod veebi

Avalikkusele suunatud videosid soovitan panna üles Youtube'i või Vimeosse, sest need on vaatajatele tuttavad keskkonnad, seal saab luua videosarju, seal on lihtne videosid jagada ja levitada, sealt ei kao videod kuhugi ära, neid saab sealt igaüks vaadata ja alla laadida. Seda saavad siis kõik toimetada ja kommenteerida ning autor saab selle vastavalt kommentaaridele ümber teha. Lisaks on võimalus panna videod failidena ülesse EITSA e-õppe repositooriumisse ja Koolielu meediaserverisse, kust neid saab igal ajal kätte. Youtube'i videote kestvus on küll piiratud 15 minutile, kuid seda piiri saab soovi korral kaotada, kogudes triviaalse arvu vaatamisi kõigile oma videotele summas.

Screencast-o-matic pakub video valmimisel järgmiseid variante: riputa video youtube'i, salvesta arvutisse, salvesta Screencast-o-matic'u veebi. Võid kasutada neid kõiki. Screencast-o-matic pisendab videot automaatselt ja sa ei pea heli- ega pildirea pakkimise formaatide pärast, mis on omaette maailm.

HyperCam'iga salvestatud või arvutisse laetud video üles panemiseks:

1. Logi sisse Youtube'i
2. Vajuta üleval servas linki "upload" ja siis vajuta suurt tühja kasti "Select files to upload". Võid valida ka, kas su video saab olema avalik, privaatne või ainult lingiga ligipääsetav.

3. Vali üleslaetavad videod. Saad valida mitu videot ühest kaustast, kui hoiad all "Ctrl" nuppu videotele klikkamise ajal.

4. Täida video kirjeldamise väljad - Nimetus, kirjeldus, otsingusõnad, video valdkond (vali "Education") ja video litsents (vali "Creative Commons", kui plaanid jagada videot kõigile tasuta vaatamiseks või kui teed videosid KAE Kooli jaoks)

5. Vaata valminud videot ja veendu, et tulemus on hea

6. Lisa video vastavasse videosarja - Klõpsa üleval oma kasutajanimest lahti menüü ja vali "Video Manager", sealt pane linnuke üleslaetud video ette, klõpsa üleval "Playlists" ja vali videosari või loo uus videosari. Kui soovid videosarjas videote järjekorda muuta, klõpsa vasakult "Playlists" ja paremalt vajaliku videosarja järel "Edit". Tõmba videosid õigesse järjekorda ja salvesta.

7. Levita videot

Jälgi tagasisidet

Lisaks vaatajate kommentaaridele kogub Youtube statistikat sinu video vaatamiste kohta ja näitab palju huvitavat. Eriti kasulik on vaatajate arvu graafik iga video sekundi kohta, mis näitab, kus video jooksul vaatajad ära langesid.

Soovitused sisu osas

1. Ära kasuta sõnu, mille tähendust kuulajad ei pruugi teada. Enamasti saab mõisteid asendada lihtsate sõnadega kaotamata tähenduse õigsuses. Muudel puhkudel too sisse uus mõiste ja selgita selle tähendust kasutamata veel keerulisemaid mõisteid. =)
2. Harjuta arusaadavalt rääkimist - Salvestades tuleb sisse närv ja see on normaalne, aga tuleb ka esinemiskramp ja sellega kaasneb loomulik puterdamine, mõtte kokkujooksmine ning hunnik parasiitsõnu ja -häälikuid, millest tuleb lahti saada. See on normaalne ja sellest saab igaüks lahti peale piisavat kogust erinevate videote salvestamist. Ära püüa saavutada perfektsust kohe esimese video salvestamisel, vaid katseta rääkimist erinevatel teemadel - Improviseerimise oskust tasub ka harjutada. Harjutamine on peamine rohi esinemiskrambi vastu, aga aitab ka mõtteviisi muutus - kujuta ette, et seletad video sisu kellelegi, kes istub sinu kõrval. Videote salvestamine on hea põhjus putitada oma eesti keele õiget kasutust ja saada lahti parasiitsõnadest - Tegele sellega nii palju, kui vajalikuks arvad.
3. Kui püüad rääkida nii, nagu sa tavaliselt ei räägi, siis see muudab su kõne imelikuks. Ole sina ise - Su sõbrad ju kuulavad sind kui sa sedasi räägid. Ka video vaataja võiks olla sinu sõber ja väärtustaks sõbralikku suhtumist.
4. Näita enda energilist, positiivset ja reipat poolt, räägi tempokalt - See loob vaatajas hea meeleolu ja hea mulje sinust ja sinu ainest. Meenuta oma lemmikuid õpetajaid, kuidas nemad esinesid.
5. Soovitan rääkida palju, aga põhjalikult. Sõnastades keerukamaid arusaamu korduvalt erinevate sõnadega vähendad võimalust, et kuulajal tekiks selles kohas auk sinu mõttekäigus.
6. Igas videos tasub teha sissejuhatavaid ja kokkuvõtvaid lauseid – n.ö. 1. Ütle, mida sa kavatsed õpetada; 2. Õpeta; 3. Võta kokku, mida sa õpetasid.

Miks soovitan Khan Academy formaati?

Eelistame KAE Koolis videote formaadiks Khan Academy-laadset formaati, sest:

1. Sellises formaadis video tegemine on tehniliselt ja ajaliselt soodne - ühe video salvestamisele kulub ühel inimesel umbes 3 tundi ja vaja läheb kõigest keskpärast arvutit, peamikrofoni (12 eurot) ja joonistamiseks-kirjutamiseks ka väikest digilauda (65 eurot).
2. Video autor on kõige vahetumas kontaktis vaatajaga, viib teda kättpidi mööda enda mõttekäiku, ei loe kuskilt maha, kasutab lihtsat keelt, video ei ole tükkidest kokku lõigatud.
3. Videorea fookuses ei ole mitte autori välimus ega tema kirjutav käsi, vaid autori elav illustratsioon tema enda mõttekäigule, või mõni veel paremini teemat visualiseeriv asi, nagu näiteks füüsikalise või keemilise nähtuse puhul on videolõik nähtusest endast, programmeerimisel on programmikoodi redaktori kasutajaliides ja CNC pingiga freesimisel on metalli lõikamise protsess.
4. Iga video on loomulik osa videosarjast, mis on suunatud konkreetsete õpiväljundite saavutamisele.
5. Video fookus jääb truuks ühele teemale, mis peaks mahtuma vaatajasõbraliku kestvuse sisse - 5...15 minutit.

Salvestamiseks vajalik riistvara, selle paigaldamine ja kasutamine

Tehnilised soovitused arvutile

• CPU (Protsessor) - Sagedusega kindlasti mitte alla 1,5 GHz. Hea pidavat olema 2,4 GHz.
• RAM (Ajutine mälu) - Vähemalt 1 GB.
• Kõvaketta nõuded - Soovitatavalt vaikne, pöörlemissagedusega 5400 rpm, või veel parem 7200 rpm (või hoopis SDD mälu) ja piisavalt vaba ruumi, sest salvestamise ajal salvestuvad andmed otse kõvakettale. Muretu maht on 10 GB vava ruumi videote jaoks.
• Vaikne ventilaator. Mida suurem on ventilaator, seda vaiksemalt ta teeb sama tööd kui väike.

Peamikrofon

Kasutage tavalist (keskmise hinnaklassi) kvaliteetset peakomplekti. Peakomplekti mikrofon on optimeeritud inimhääle edasiandmiseks. stuudio-mikrofoni kasutamine ei annaks palju juurde, sest väga vaiksete, madalate või kõrgete helide salvestamine pole oluline ning arvuti ventilaatori taustamüra on ikka ruumis olemas.

Testi, kas mikrofon töötab ja ei salvesta liigselt sahinat.

Testi mikrofoni valjusust - Salvesta oma hääl mikrofoniga, mängi seda ette meediapleieris, kus kuulad muusikat. Seejärel lase muusikat ja korrigeeri salvestamise valjusust nii, et salvestus kõlaks sama valjusti kui muusika. Heli saab võimendada enne salvestust mikrofoni seadetes (dB = detsibellid). Tavaliselt on heli liiga vaikne ja seda tuleb võimendada kordades. Näiteks 300% võrra (+12 dB).

Digilaud

Digilaud (ing k. graphics tablet) ja digipliiats on mõeldud graafikaprogrammide abil digitaalse kunsti loomiseks, kuid seda kasutatakse ka kirjutamiseks ja see töötab ka nagu arvutihiir. Digilaud ühendatakse USB-pordi kaudu arvutiga, kust ta saab ka voolu.

Turul pakutavatest digilaudadest on teistest kallim, kuid kõigi näitajate poolest peajagu kõigemal seisev tootja - Wacom. Soovitan õppevideote loomiseks väikest digilauda, mille aktiivpinna suurus on kuskil A5 suurune, sest sellega tuleb kirjapilt suurem (u. 2 korda) ja paremini nähtav.

Seega soovitatav on osta Wacom Bamboo Pen, mida soovitab ka Salman Khan. See maksab Wacomilt Eestisse tellides 65 eurot.

Paigaldatud ja toimiva draiveriga Wacom Bamboo Pen mudeli digilaual on järgmised omadused:

1. Digipliiatsi otsa asukoht digilaual määrab kursori absoluutse asukoha ekraanil. (Ehk digipliiatsi vasak ülemine nurk digilaual vastab kursori asukohale ekraani vasakus ülemises nurgas.)
2. Digilaud eristab digipliiatsi kaldenurka digilaua suhtes ja 1024 erinevat digipliiatsi surve taset, mida saab kasutada põhilistes digitaalse kunsti programmides, nagu SmoothDraw 3.
3. Digilaud arvestab digipliiatsi asukohta siis, kui selle ots on kuni ~7 mm kaugusel aktiivpinnast (ehk tundlikust pinnast).
4. Digilaua aktiivpinna karedus loob paberil kirjutamisega sarnase pidavuse digipliiatsi otsale, mis võimaldab saavutada loomulikku käekirja. Digilauda on soovitatav hoida käes, süles või laual nagu hoiad tavaliselt märkmikku kirjutamiseks.
5. Wacomi digilaudade tähtis eelis on see, et nende pliiatsid ei vaja patareisid. Nad saavad toidet digilaua pinnalt induktsiooniga. See võimaldab täpsemat ja stabiilsemat tööd ning ei vaja patareide vahetamist.

Wacom digilaudade draivereid saab tõmmata siit: http://www.wacom.com/en/CustomerCare/Drivers.aspx

Sealt tuleb valida oma digilaua mudeli nimi ja oma operatsioonisüsteemi (Windowsi) versioon. Viimase saad teada, kui lähed Start menüüst "Control Panelisse" (Juhtpaneeli) ja sealt valid "System" (Süsteem). Kui mudel ja op. süsteem valitud, vali alla tekkinud nimekirjast uusim versioon draiverist, lae alla paigaldusfail, ava see ja järgi tüüpilist paigaldusdialoogi. Digilaud on kasutamiseks valmis.

Allikad

Loetlen siin mõned paljudest suurepärastest allikatest, kust ammendasin teadmisi, mitte kui teadusartikli sisu tõendamiseks vaid võimalusena huvilistele sügavamaks süvenemiseks teemasse:

• Ekraanisalvestuse video kvaliteedi tagamine tavalise suutlikkusega arvutiga: http://www.sameshow.com/democreator/article/record-screen-with-no-lag.html
• Suurepäraste Youtube'i videote tegemisest (natuke tõsisemad pildikvaliteedi nõudmised, kui meil vaja): http://www.squidoo.com/youtuberight
• Youtube'i enda videote tegemise soovitused: http://www.google.com/support/youtube/bin/static.py?page=guide.cs&guide=1728585&topic=1728573