Sakramendid ja pühad talitused

Ristimine on Piibli Uue Testamendi järgi sümboolselt astumine läbi Jordani jõe Tõotatud maale. Jordani jõe koolmekohas ristiti ka Jeesus, mille manifestatsiooniks oli Kolmainu Jumala ilmumine. Ristimisega tunnistab ristitav (lapse puhul tema vanemad ja ristivanemad) usku Kolmainu Jumalasse ja võtab vastu ristimärgi selle tunnistuseks, et Jeesus Kristus ka tema eest on surnud ja üles tõusnud. Ristimine võib aset leida eraldi perekondliku talitusena, eelistatult siiski jumalateenistuse sees. Täiskasvanu ristimisele eelneb õpetus (leerikool). Lapse ristimisel peab vähemalt üks vanematest olema täisõiguslik koguduse liige (ristitud ja leeritatud). Vana tava kohaselt võib lapsel olla kolm vaderit - poisslapsel kaks ristiisa ja üks ristiema, tütarlapsel kaks ristiema ja üks ristiisa.

ARMULAUD ehk püha õhtusöömaaeg on Jeesuse enese poolt seatud püha toiming (Mt 26, 26-28; Mk 14, 22-24; Lk 22, 19-20), mille sõnastus on kirjas 1 Kor 11, 23b-26: "Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb."

Armulaud on jumalateenistuse kese ("süda") - "sakramentide kuningas". Rooma-katoliku kirikus nimetatakse armulauaga jumalateenistust missa, kreeka-katoliku kirikus euharistia.

Piht koosneb kahest osast: 1) kristlane tunnistab Jumalale oma patud üles (kas erapihil vaimulikuga nelja silma all või üldpihil jumalateenistuse alguses - confiteor) ja 2) saab patud andeks vaimuliku sõnade (ja/või käte pealepanemisega - absolutio). Esimeses osas kristlane kahetseb oma patte; teises osas tegutseb Jumal, mõistes pattudest vabaks (nn "püha toiming" - müsteerium). Ristimisel loob inimene Jumalaga osaduse, mis hägustub eksimuste ehk pattude kaudu - pattude tunnistamine ja pattudest vabastus nö pühib hingepeegli jälle puhtaks, et avalduks "jumalanäolisus."

Laulatus on mehe ja naise, kes mõlemad on kiriku liikmed, vahelise abielu õnnistamine. Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ja asetas nad elama teineteise kõrvale vastatikuses armastuses (1 Mos 1, 27-28. 31). Abielu on abikaasadele nii Jumala kingitus kui ka ülesanne - liikuda koos Jumala rajal.

Haigete võidmine on vana-kiriklik (algkoguduslik) tava, mille aluseks on apostel Jaakobuse korraldus: "Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks." (Jk 5, 14-15).

Matus, kiriklik matus, on koguduse liikme ärasaatmistalitus, mis võib aset leida nii kodus, kirikus kui kalmistul (või järjest kõigis kolmes paigas). Jumala Sõna ja palvega saadetakse lahkunu viimsele teele ja palutakse lohutust leinajaile.