Esilehele

Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. Ps 4:2b

Koguduse liikmed, juhtorganid ja nende tegevuse analüüs

Viimastel aastatel on Kose koguduses toimumas põlvkonnavahetus. See ei tähenda, et meil enam üldse ei oleks auväärses vanuses ustavaid hingi, nende seas ka koguduse töötegijaid, vaid et paljud neist, kes moodustasid koguduse näo, on kas vaikselt kõrvale jäänud või igavikku kutsutud. Teatepulki antakse tasapisi üle. Kui on kellele anda. Mõned teatepulgad veel ootavad oma Eeliat.

AD 2010 kulges me koguduses otsekui yin yangi printsiibi järgi. Selle eraldusjoon jagas aasta pooleks. Esimesse poolde asetus kaebelauludeks ainest andev häda ja viletsus, teise poolde ülistuslauludele kohane rõõm.

Ilusa kevade lõpul leidis kogudus end ootamatult nukrast seisust – järsult lahkusid mitmed olulised töötegijad jättes järgi tühjad kohad.

Kogudus oli neist sündmustest jahmunud ja mures, aga lootis ka nutuorust läbi käies Issanda peale. Mis meil muud üle jäi.

3. juunil kogunes koguduse nõukogu ja üksmeelselt valiti uueks juhatuse esimeheks Andres Õis. Tasapisi tõusid päevakorda uued teemad.

Otsekui korvamaks seda kannatust, mida koguduse jaoks oluliste inimeste äkiline sõnatu lahkumine põhjustas, kinkis Jumal meile teisel poolaastal rohkelt head meelt headest inimestest ja ütlemata palju ilusaid sündmusi, mida me koguduse tuumikuga isekeskis hakkasime kutsuma üha jätkuvateks kihelkonnapäevadeks. Sellest tuleb pikemalt juttu allpool.

Koguduse nõukogu ja uus juhatus on kokku saades väga asjalikud. Ainus probleem ongi aja leidmine kokkusaamisteks, sest inimesed on väga hõivatud.

II. Koguduse töötajad ja nende tegevus

1. Koguduse vaimulik on jätkuvalt Mare Palgi. 13 aastat on siin koguduses ja üldse hingekarjase ametis oldud. Olud on selle aja jooksul kõvasti muutunud. Kui veel tosin aastat tagasi moodustasid koguduse tuumiku inimesed, kel oli tugev usuline taust, kes olid läbi käinud nõuka-aja raskustest ja vaatasid lootusrikkalt vabaduses sirguvatele noortele, kes tulevad ja kiriku täidavad, siis nüüd on koguduses üha rohkem inimesi, kel puudub kaugeleulatuv kristlik taust, kes on igaüks omal kombel selle teeotsa üles leidnud ja kes ehk osalt ka seepärast väga suuri ootusi teistele ei pane. Huvitav on olla sellel ajal ametis ja näha seda muutumist. Huvitav, aga ka raske, sest tahes tahtmata tekib vahel tunne, et oled kaduva maailma üks viimaseid rüütleid.

Õpetaja elab Kose pastoraadis.

2. Jutlustaja Rein Keskpaik on vastavalt võimalustele iga pühapäev koos koguduse õpetajaga jumalateenistusel kaasa teenimas ja on ka mitmeid kordi andnud õpetajale puhkust pidades viimase äraolekul armulauata jumalateenistusi.

4. Kose koguduses tegutsevad juba aastaid vapralt kaks organisti. Vaike Juursalu ja Kahro Kivilo. Nädala sees on mõlemad hõivatud kooliõpetaja tööga, nädalavahetused on neil omavahel jagatud kiriku juures valvekordadeks. Kahro Kivolo juhatab ka koguduse pasunakoori ja pärjati äsja Eesti kooriühingu poolt aasta orkestridirigendi tiitliga.

5. Vanemast põlvkonnast on meil 3 tublit tugisammast jõudumööda tegutsemas:

Maimo Limberg on koguduse kantseleiametnik-raamatupidaja. Tema hoiab kantselei avatuna ja paberimajanduse korras.

Helve Karro on kabelivaht, kes aitab korraldada matuseid ja kuulub ka revisjonikomisjoni. Maimo ja Helve vaatavad mõlemad otsival pilgul ringi kellele oma teatepulka edasi anda, aga on Jumala abiga jaksanud praegu ise jaksanud toimetada.

Magda Oeselg on kahest viimatimainitust mõnevõrra noorem (70). Tema on kassapidaja ja ka kasutatud riiete „poe“ juhataja.

6. Noorema põlvkonna tegijatest on kõige suurem koormus langenud uue juhatuse esimehe Andres Õie õlgadele. Oleme küll väikese hirmuga vaadanud, et ega see koorem liiga suureks ei lähe, aga kellele neid ülesandeid siin ikka nii jagada on. Andres Õis on saanud Kose koguduse projektijuhiks aidates esmalt korraldada kihelkonnapäevi, siis võttes enda kätte MAR’i projekti ja asjaajamised muinsuskaitsega, Leaderiga ja teiste organisatsioonidega, kust oleme toetust küsinud. Andres Õie abikaasa Signe Õis on olnud neis tegemistes toeks. Signe Õis ja Magda Oeselg on aidanud ka korraldada koguduse kohvilaudu. Ning nende eestvedamisel on meil sügisest sisse viidud tava, mille kohaselt iga kuu viimasel pühapäeval on pärast jumalateenistust kohvilaud kus õnnitleme jooksva kuu sünnipäevalapsi.

Kirikuteenija Ilme tööst loobumise järel on kirikuteenija töö saanud tehtud vabatahtlikkuse alusel. Enamasti on seda tööd teinud Triin Rusi, kes aitab vedada ka kiriku laste lauluringi. Tema puudumisel Lii Keskpaik või keegi kolmas, kes parasjagu saab abiks olla. Ega see kõige parem töökorraldus just ei ole, aga oleme hakkama saanud.

Pastoraadi ühiskondlikke ruume hoiab korras Aili Aasjärv. Kord kuus aset leidvaid lastepäevi on läbi viimas Eda Reinik, Diana Mihkelsoo ja Tiina Loos.

Suvel kasvas koguduse vabatahtlike töötegijate arv märgatavalt kui teeliste kirik vajas valvureid. Abiks olid nii koguduse nõukogu liikmed kui kevadised leerilapsed. Esimest aastat olid kiriku uksed avatud iga laupäev ja pühapäev kella kümnest kuueni. Külalisi polnud väga palju, sest Kose kirik ei jää turismipiirkonda ja pealegi olid Kosel suvi läbi käimas suured teeparandustööd, kuid hea meel oli siiski hoida pühakoda avatuna.

III. Jumalateenistusliku elu analüüs

Tavalisel pühapäeval on Kose kirikus kirikulisi kolmekümne-ringis. Kose kogudus laulab ja loeb liturgia osi keskmisest EELK kogudusest julgemini kaasa. Armulaud on kaetud iga pühapäev v.a. jutlustaja pühapäevad ja armulauda kogudus oskab väärtustada. Kose kirikus on jumalateenistused jätkuvalt vana korra järgi. Siiani oli kasutusel Saksa perikoobirida, mis nüüd 2011a. kirikukalendrist vaikselt ära kaotati. Eks siis tuli Soome reale üle minna.

Kirjakohti loevad ilmikliikmed, samuti usutunnistust. Jutlus kestab 10-12 min. Kohaliku tava kohaselt seistakse viimase koraali laulmise ajal püsti. Kotikorjandusi me ei korralda, vaid vana tava kohaselt on inimestel kombeks panna igapühapäevane ohver lauluraamatute juures asuvasse annetuskasti.

Kose kogudusel on viimastel aastatel olnud suur au ja rõõm kord talvisel ajal osaleda jumalateenistusel koos peapiiskop Andres Põderiga, kes ette hoiatamata on vaikselt tulnud kirikulisena meie sekka ning pärast teenistust on kohvilauas inimestega paar sõbralikku sõna vahetanud.

Väljaspool kirikuhoonet pidasime jumalateenistusi 6 korda Pickwa kabelis (1. ülestõusmispühal, suvel kord kuus, hingedepäeva paiku ja 1. jõulupühal), 2 korda (x2 s.t. ühel päeval kahel eri korrusel) Paunküla hooldekodus, 2 korda Ravila hooldekodus (ülestõusmis-ja jõulupühad), üks kord (kirikuaasta lõpus) Voose rahvamajas ning surnuaiapüha Kose kalmistul. Surnuaiapüha tõstsime esimest korda jaanipäevalt jaanipäeva eelsele pühapäevale. Seda põhjusel, et paljud inimesed sõidavad jaanipäevaks ära ja paljudel, eriti noorematel inimestel on raske tulla sulhteliselt varasel kellaajal pärast jaaniõhtut kodust välja. Selle ümbertõstmise kohta tuli üllatavalt palju positiivset tagasisidet.

Orel on meil heas korras, organistid tasemel; pasunakoor, mis 3-4 korda aastas jumalateenistustel kaasa teenib, võrratu; kiriku laste lauluring, mis kord kuus jumalateenistustel laulab, armas. Ainus millest puudust tunneme, on oma kirikukoor. Koor, mis koosneks inimestest, kes tahavad tõesti Jumalale laulda, mitte kirikus esineda.

IV. Kiriklike talituste analüüs

Kose koguduses ristiti 2010a. 16 inimest, leeritati 10 inimest, laulatati 3 paari ja maeti 27 inimest. Umbes sellisena on talituste omavahelised suhtarvud viimastel aastatel püsinud. Möödundaastastest leerilastest oli hea meel, sest nendest pooled haakusid kogudusega väga hästi ja nagu juba eelpool mainitud, aitasid kõik kaasa teeliste kiriku valvamisel. Laste ristimisi on kahtlemata liiga vähe, aga kuna nende vanemate põlvkond on suures osas ise ristimata, leeritamisest rääkimata, on see ka mõistetav.

V. Muusikatöö

Kose Kiriku Pasunakooril oli 2010a. 57 proovi, teenimist, üritust, kokkusaamist. Nende hulka mahtus projektkoori koostamine koos Hageri pasunatega ja esinemise Roostal EELK juhatuste esimeeste konverentsil. Meie pasunakoor teenis oma koguduses, Tuhalas, Otepääl. EELK Kirikupäeval ja Vaimulikul laulupeol mängis enne rongkäigu algust Taizé laule, rongkäigus marsse (ka munakiviteel ja mäest üles!), oli ühendorkestris ainuke koosseis, kes 100% kohal oli. Aasta kõige erilisem üritus oli sõit Väike-Pakri saarele, kus Rootsi-Mihkli kogudus ja rannarootslased oma kabelitorni taaspühitsesid. Pühajärve puhkpillipäevade raames mängis Rõngu kirikus kontserdil, samuti pühapäevasel jumalateenistusel Otepää kirikus. Kauni suve lõpus mängis me pasunakoor kahel korral oma Soome sõpradele, teenis kaasa kihelkonnapäevadel. Septembri viimasel pühapäeval tähistas Kose Kiriku Pasunakoor uhkelt oma 10. sünnipäeva. Sellest sündmusest kujunes jällegi ülimalt rõõmuküllane päev. Jumalateenistusel Kose kirikus teenis kaasa ka Hageri koguduse pasunakoor (dirigent Joel Ots) ja Kadrina pasunakoor (Kaido Järvsoo). Koraale mängisid kolm pasunakoori koos ja eraldi; kogu liturgias oli toeks meie pasunakoor. Sünnipäevapidu jätkus pastoraadis tordi ja sõnavõttudega.

Pärast põgusat sügisvaheaega mängisiti 1. advendi teenistuse kodukirikus, jõuluõhtu oli seekord Tuhala kirikus.

Kose kiriku laste lauluring on nüüdseks tegutsenud pisut üle ühe aasta. Iga kuu esimesel pühapäeval on lauluring püüdnud õpituga üles astuda jumalateenistusel. Nüüd juba teist aastat sai lastega lavastatud jõuluevangeelium, millega esinesime Kose-Uuemõisa lasteaias, Kose lasteaias, Ravila hooldekodus ja Kose kirikus. Lauluring käis kevadel laulmas ka Tartu Jaani kiriku jumalateenistusel ning pärast seda oli meil ühine teatrikülastus (kusjuures väikebussi selleks sõiduks andis Kose vald tasuta!). Suvel oli meil lauluringi peredega reis Hollola sõpruskogudusse, kus lauluring laulis vastvalminud Sovituskirkkos. Sügisel laulis lauluringi valikkoosseis Pikva kabeli aastapäeva jumalateenistusel. Lauluring tähistas oma 1. sünnipäeva piknikuga lõkketule paistel keset lumehangi.

Kohalik aktiivne muusikaelu eestvedaja Heli Sepp organiseeris ka möödunud aastal, nagu juba traditsiooniks on saanud, cantate-pühapäeval ja advendiküünla süütamisel kirikusse kõik valla koorid, kes olid valmis tulema ja laulma. Erinevaid koore on käinus laulmas teistelgi pühapäevadel.

Kirikukontsertitest oli meil möödunud aastal vaid üks ja see oli seotud kihelkonnapäevadega, millest on juttu allpool.

VI. Hoolekande- ja hingehoiutöö

Kodukülastusi on koguduse õpetajavõtnud aasta-aastalt üha rohkem ette. Aega jääb napiks. Hea meelega külastaks inimesi rohkemgi. Praegu on külastatavad olnud ennekõike haiged ja vanemad koguduse liikmed.

Hoolekandeasutusi, nagu juba ülal mainitud on Kose kihelkonnas kaks – Ravila ja Paunküla (tegelikult on ka kolmas, väike Oru vanadekodu, kuid see jääb Tuhala kiriku teenenduspiirkonda). Hooldekodudes käime kaks korda aastas.

VII. Laste-, noorsoo- ja kasvatustöö

Rohkelt rõõmu on me koguduses Kose kirku laste lauluringist. Lauluring koguneb pastoraadis iga nädal kolmapäeva õhtuti, selle töös osaleb 12-15 last vanuses 3-6 aastat. Koguduse õpetaja jutustab lastele piiblilugusid ja koos Triin Rusiga õpetatakse laule, millega siis kord kuus jumalateenistusel üles astutakse. Lapsed on kirikus jumalateenistuse esimese osa ja lähevad siis koos lastetöötegijatega lastepäevale. Lastepäev, mis toimub kord kuus, on välja kuulutatud avalikult, kuid kuigi palju teisi lapsi peale lasteringi laste siia ei tule. Lauluring tagab seega kogu koguduse lastetöö regulaarse toimumise. Poolte laste vanemad ei ole koguduse liikmed ja sel juhul on lapsed sillaks kiriku ja nende vahel. Kord kuus toimuvat lasteringi on vedanud Eda Reinik, Tiina Loos ja Diana Mihkelson.

Leerikoolis käis möödunud aastal 10 inimest. Kasutasime uut leeriõpikut „On seal keegi?“. Leerilapsed osalesid üsna usinalt jumalateenistustel ja 3 mullust leerilast on jäänud aktiivselt kogudusega seotuks ka hiljem.

Suhted kooliga seisnevad jätkuvalt kirikuõpetaja kutsumises kooli ava- ja lõpuktustele sõna võtma ning koolilaste jõulu-hardushetkes kirikus. Seoses erinevate tähtpäevadega on koguduse õpetajat veelgi kutsutud kooli lastega rääkima. Näiteks leivanädalal.

Neljapäeviti toimuvad pastoraadis piibli- ja palveringid. Osavõtjate hulk on väike ja vanuselt eakas, kuid väga pühendunud. Viimased pool aastat oleme tegelenud Matteuse evangeeliumiga. Piibli- ja palveringid toimuvad kord nädalas päeva ajal. Oleme proovinud korraldada erineva nime all koguduse kooskäimisi ka nädala sees õhtuti, et anda võimalus noorematele inimestele, kuid need ei ole hästi käima läinud.

Sügisel toimus kolmel laupäeval meil koguduse kaastöölise koolitus, mida korraldas Misjonikeskus ja mida viisid läbi õp. Hedi Vilumaa ja Raivo Linnas. Osavõtjateks olid koguduse nõukogu ja juhatuse liikmed ning osa viimastest leerilastest.

Väljapoole kogudusest suunatud kuulutustöö meil eraldiseisva tööharuna puudub. Ent kihelkonnapäevade korraldamine, koguduse õpetaja sõnavõtud kooliaktustel ja artiklid valla lehes, teeliste kiriku avatud uksed, pasunakoori ja lauluringi ülesastumised, tänuõhtu ja üldse kõik suuremad tähistamised, isegi matused, kuigi kuigi need kõik ei ole otseselt evangeliseerivad, on nad siiski me vaoshoitud viis kutsuda inimesi Jumala juurde.

VIII. Avalikud suhted

Nii ajalehes „Eesti Kirik“ kui kohalikus lehes „Kose Teataja“ on aeg-ajalt ilmunud artikleid Kose koguduse tegemistest. Mitte küll väga palju, aga tähtsamad sündmused on leidnud kajastamist. Koguduse liikmetele, kelle meiliaadressid on olemas, oleme saatnud teavet e-posti teel ning pidevalt vahendab värsket infot koguduse kodulehekülg internetis.

IX. Majanduselu

On projektide kirjutamise aeg. Et praegu on võimalik erinevatest kohtadest raha küsida ja üheksakümneprotsendilist toetust saada, oleme seda võimalust ka usinalt kasutanud. Kaks korda on Kose kogudus küsinud PRIA 3.2. meetmest toetust Kose kiriku 19. saj. juurdeehituse kordategemiseks ja sinna muuseum-arhiiv-raamatukogu rajamiseks. Mõlemal korral oleme positiivse vastuse saanud. Ehitusprojekt valmis 2010a. suvel. Töid alustati 2011a. algul talgutega mille käigus kolisime selle hooneosa tühjaks ja kohe tulid ka OÜ H. Uuetalu töömehed peale. See on suur projekt, mis viimaks käiku läks. Et tööd on jaotatud kolmeks etapiks ja praegu on vaid 2 esimese etapi raha, tuleb üks kord veel toetust küsida.

Muidugi vajab investeeringuid pea iga kinnisvara, mis kogudusel on. Kirikuaed on lagunemas. Ait-tõllakuur samuti. Vana kabel igateb tõsist remonti. Pastoraatki vajab kõpitsemist (ülemise korruse remont ja kogu maja akende vahetus).

Kui möödunud kevadel oli pärast pastoraadi maakütte paigaldamist meil majanduslikult ülikriitiline seis, siis nüüd oleme kõik hädavajaliku tehtud saanud ja elu läheb edasi. Suvel sai pastoraadi taga olev veranda-alune korralikud uksed. Vana aasta lõpus saime Leader-meetme abil kogudusele raider-tüüpi murutraktori koos lumesahaga, mida nüüd neis panipaikades on hea hoida.

X. Koguduse suhted teiste institutsioonidega

Kohaliku omavalitsusega on suhted läinud pisut soojemaks. Aga ainult õige pisut. Kihelkonnapäevad paistsid valla tegemistes silma, nende korraldamist oodatakse koguduselt veel. MAR-i projekt tõi kaasa Kose valla läbi aegade suurima toetuse me kogudusele – 50 000 krooni. Ja seda ajal, mil paljudel MTÜ-del toetusi kärbiti.

Teiste konfessioonidega meil väga tihedat läbikäimist ei ole. Kohila Baptistikogudus on kaks korda aastas kasutanud pastoraadi ruume oma äratuskoosoleku pidamiseks, kus neil on külalised Soomest ja alati rohkelt osavõtjaid.

Praostkonnaga erilist lääbikäimist ei ole. Ida-Harju toimetame igaüks rohkem omatte. Ent novembri lõpus külastas meid Kircheini dekaan Rainer Staege. Rainer Staege koos abikaasaga majutus Kose pastoraadis. Tema küllatuleku puhul kogunes suur osa praostkonna vaimulikest pidulikule õhtusöögile Kose pastoraadis.

Suhted sõpruskogudustega aga on jätkuvalt aktiivsed. Nii Hollola kui Espoo kogudused külastasid meid möödunud aastal suurema grupi inimestega. Hollola käis külas kihelkonnapäevade algul. Nendega vaatasime ühes koos Andres Õie eestvedamisel Kõue valla vaatamisväärsusi. Espoo koguduse esindus külastas meid ühes septembri nädalavahetusel, oli ühine jumalateenistus, kohvilaud ja koos käisime ka Roogoja talu elulõngakasvatust vaatamas. Kummaski koguduses käis ka meie koguduse esindus külas. Espoos väiksem rühm. See külastus langes kriitilisse kevade-aega. Hollolas kõisid noored lauluringi-pered. Mõlemad sõpruskogudused on meid ka majanduslikult toetanud.

XI. Koguduse liikmed

Koguduse liikmetest on juba ülalpool juttu olnud. Liikmeannetajate arv on veelgi pisut langenud, sams ei kajastu see kuidagi koguduse jumalateenistuslikus elus. Lihtsalt nee, kes ei pea vajalikuks oma liikmeannetusega kogudust toetada, ei pea ka vajalikuks koguduse kooskäimistest osa võtta. Samas tundub, et üldiselt inimestele on siiski oluline, et kirikus oleks elu, et kogudus toimiks. Selline asendav usk. Et las keegi teine või ju keegi teine hoiab kiriku toimivana. Et siis kui minul, ühel tavalisel eestlasel, tuleb kunagi tahtmine või otsene põhjus kirikusse minna (jõulude ajal või matused-laulatused), siis oleks ta olemas.

Kiriku poolt vaadates tahaks küll nii väga, et inimesed näeksid oma kihelkonna kirikut tõesti oma kirikuna. Kirikuna, mis ei ole võõras. Milles me kõik oleme osakesed elavate kividena. Kirikuna, mis meid ühendab, et kogudusena, kes teenib Jumalat.

XII. Hinnang ja muud tähelepanekud

Üks omapärane asi, mis 2010 koguduse eluga liitus, oli keeletundide pidamine pastoraadis. Pühapäeva pealelõunal toimuvad lastele inglise keele tunnid, mida annab Rein Rebane. Reede õhtuti on prantsuse keele tunnid algajatele ja neid annab Francoise Marie Cuni. Kummastki tuleb kogudusele ka väike sissetulek pastoraadi ruumide ülalpidamiseks. Veel on lisandunud projekti korras ka suupillikoolitus, mida veab Andres Õis. Nõnda oleme isekeskis naljatlemisi mõni päev pastoraati Kose koolituskeskuseks nimetanud.

Meie pastoraadi ruume on kasutanud ka teised EELK kogudused oma laagrite läbiviimiseks. Siin on peavarju leidnud Risti koguduse leerilaager ja noortelaager, Hageri koguduse perede laager, LNÜ kooraldatud emade ja tütarde laager. Pühapäeviti on ka kogudus saanud nende külalistega kohtuda ja need on olnud vastastikku rikastavad kogemused.

Pastoraati on lisaks eelmainitutele kasutanud ka Kose Muusikakool, kes on siin juba mitmendat aastat andnud lastevanematele jõulukontserte. Varem on seda võimalust kasutanud ainult viiuldajate osakond. Möödunud aastal lisandusid akordionistid.

Üks rõõmus sündmus mahtus ka möödunud kevadesse. Nimelt ühines Kose kogudus 1. mail ülemaalise talgupäevaga „Teeme Ära 2010“. Üle 50 inimese võttis enda hooleks aleviku põhjapoolse nurga – kiriku ümbruse ja noortelava ning Aasumäe korrastamise. Siit lähetati teele ka maantee äärte prügikorjajad. Siin ühendasid oma jõud Kose vald, Kose Lions Klubi, Kose noortelava eestvedajad ja EELK Kose kogudus. On kohti, mida saabkui korras hoida vaid ühiskondlikus korras isegi sel ajal kui kõik on eraomandis ja tasuta naljalt keegi midagi ei tee.

Talgutele anti oma panus ka sel viisil, et näiteks AS K.-U. Mell annetas kirikule 2 koormat mulda. Üks mees tuli talgutele oma tuliuue puudelõhkumismasinaga, teine oma saeraamiga. Olime kirikuaia idaküljes mõni nädal varem lasknud maha võtta paar puud, mis nüüd tehti juppideks ja laudadeks. Lisaks tasandati rehade ja labidatega pastoraadi ümbruses maad, mis 2009a. maakütte panekuga üles sai songitud; koristati kirikut ja riisuti kirikuaeda.

Tore on me kodukanti külastavatelt inimestelt pärast kuulda imetlust: Küll teil on ilus kiriku ümbrus!

Sügisel tähistasime Pikva kabeli 5. aastapäeva piduliku jumalateenistusega. Väga armas kokkusattumus oli see, et viieaastase kabeli altari ees laulsid viis viieaastast Kose kiriku laste lauluringist. Kolmekordne numbrite kokkulangevus i olnud plaanitud, vaid selle avastasime üllatusega jumalateenistuse keskel. Pärast teenistust järgnes väike vastuvõtt veel renoveerimisjärgus olevas Pikva mõisas Mika Orava kostitamisel.

Paar erilist sündmust mahtus veel aastavahetusse. Esimene neist oli tänuõhtu, mis sai teoks uue juhatuse esimehe eestvedamisel. Sinna sai kutsutud asutused ja organisatsioonid ja ka (mittekoguduseliikmetest) üksikisikud, kes ei ühel või teisel viisil koguduse elu 2010 aastal toetasid. 30 inimest kuulasid muusikalist ettekannet, võtsid vastu meened ja tänusõnad ning vestlesid hiljem teelauas. Kõik see leidis aset ühel advendipühapäeva õhtul.

Teine oli traditsiooniline koguduse jõulupuu, kus sedapuhku pakuti sooja toitu, lauldi ja räägiti kirikust, Kristusest ja jõuludest. Ka see oli üks armas olemine, jätk kaunitele kihelkonnapäevadele.

Olgu nüüd siis viimaks toodud lühike ülevaade Kose kihelkonnapäevadest, millest ülal on korduvalt juttu olnud ja mille korraldamise ja kordamineku üle kogudus on on tundud ülevoolavat rõõmu.

Kui me 2009 aastal korraldasime üle hulga aja Kose kihelkonnapäevi, oli üheks ideeks paigutada kasvõi ühte kohta Tartu maantee ääres Kose kihelkonna piiri tähistav silt. Tookord see meil ei õnnestunud. Ent poole aasta möödudes ilmusid kihelkondade sildid korraga kõikjale üle Eesti. Kaasa arvatud kõrvalmaanteedele. Ja loomulikult ka Kose kihelkonna ümber. Ikka tasub mõelda suurelt! Kui su enda käes mõni asi ei õnnestu, siis küllap polnud õige aeg. Aga kui mõte on hea, siis teostub ta kindlasti. Omal ajal.

2010 a. Kose kihelkonnapäevi korraldades püüdsime organiseerimisele kaasa haarata võimalikult palju erinevaid inimesi ja organisatsioone. Ainus, kes lõpuni koos kogudusega jaksas kihelkonnapäevade vankrit vedada, oli Viskla Külaarendamise Selts (millega nad pälvisid vähemasti meie südames kihelkonna parima küla tiitli!).

Kihelkonnapäevade korraldamise algul toimusid mõttetalgud, kus ideid, mida võiks augusti viimasel nädalal üheskoos Kosel teha, tuli nagu oavarrest. Leidsime, et kui pool neist mõtetest saavad teoks, oleme tublid olnud. Korraldamise käigus langesid mitmed ideed välja, aga nende asemel tulid kohe uued. Kava sai tihe. Meile endalegi üllatuseks jagus rahvast igale üritusele.

Nõnda kujunesid Kose kihelkonnapäevad 5-päevaseks rõõmupeoks.

Avaürituseks oli 25.08. õhtul toimunud piknik muusikaga, mis sai korraldatud Kose kiriku Soome sõprade auks. Neil sõpradel, kes sedapuhku tulid Hollolast, Lahti ümbrusest, jäi vaid imesatada, kuidas piknikulaud täitus osalejate ühisel väel heade andidega ja maja meeldiva rahvaga. Vihmapiisad suunasid küll oma tasasel moel piknikulised pastoraadi suurde saali, kuid see ehk aitaski paremini tekkida õdusal õhkkonnal. Muusikalist külakosti oli nii siit kui sealtpoolt Soome lahte. Taaskord said sõbrad sealtpoolt merd imestada kui solistide esitatud populaarse laulu „Tuulevaiksel ööl“ ajal laulis korraga kogu saalitäis rahvast kaasa.

26.08. õhtul avasime pastoraadi võlvkeldrid laiemale avalikkusele kutsudes inimesi jäätisekohvikusse. Uudishimulikult tutvuti võlvkeldritega, kus omal ajal hoiti kirikumõisa talvevarusid, vaadati slaidiesitust Kose kihelkonna vaadetest ja nauditi seltskonda ning jäätist. Jäätisekohvik sai sedavõrd populaarseks, et toimis edukalt ka terve järgnenud laupäeva.

27.08. õhtul sai Kose pastoraadist hetkeks „Paradiis“. See kohtumisõhtu sai oma nime külalise – Tõnu Õnnepalu viimati ilmunud samanimelise raamatu järgi. Kuulati siis autori esituses etteloetuna peatükke nimetatud raamatust ja vesteldi Hiiumaa, kirjanduse ja pastoraadielu üle.

Paradiisile järgnes kirikuöö. Kes sel augustiõhtul suutis end kodu mugavusest ja soojusest lahti rebida ja öösse astuda, sai erilise kogemuse osaliseks. Terve kirikumägi säras küünaldes, kirikuaias mängis salapärane mahe muusika, milele järgnes viimaks vigiilia e. ööpalvus pühakojas eriliste laulude ja muusikaga ansambel „Ulmus Domini“ kaasabil. Südaööl sai kirikuööle pandud punkt, kuid niimõnegi inimese südamesse jättis vigiilia kolm punki. Selles öös oli midagi, mis jäi seal osalenuid kandma.

28.08. oli Kose kihelkonnapäevade turu päev. Kutsusime kihelkonna külasid kirikumäe alla vanale Kose laadaplatsile end tutvustama ja käsitöö ja aiasaadustega kauplema. Paljud Kose inimesed sooviksid meeleldi osta kohalikku mahetoodangut – teravilja-jahu, õunu, kartuleid, tomateid ja kurke, suvikõrvitsaid ja mett ja mune. Aga vaid vähesed julgevad sellise kaubaga välja tulla. Meepurgid ja tomatid osteti ära väga kiirelt. Ka Viskla küla korraldatud kohvik toimis edukalt. Naiskodukaitse keedetud supp päästis niimõnegi perenaise tol päeval pliidi taga askeldamisest. Kes turusuminast tüdines võis kirikus kuulata oreli veerandtunde. Keskpäeval kogunes magusalõhnalise kihelkonnapiruka laua juurde (lisaks hulgale herilastele) väärikas žürii koosseisus Kose Lasteaia uus direktor, Kose Gümnaasiumi uus direktor, Ardu Kooli direktor ja Kose vallavanem valima parimat Kose kihelkonnas küpsetatavat pirukat. Kose kogudusel oli au need uued direktorid (ja rohkearvulised herilased) kihelkonnapiruka ümber kokku tuua. Parimaks tunnistati Pikva-Arava Külaseltsi küpsetis. Turul oli ka loterii, ning Kose Kunstikool tegi lastele näomaalinguid, mõlema tulu läheb Kose kirikuraamatute restaureerimiseks.

Pealelõunal toimus pastoraadis Eesti Genealoogia Seltsi õppepäev sugupuu koostamisest, mis tõmbas otsad kokku ka suvi läbi pastoraadi saalides näha olnud Ida-Harjumaa sugupuude näitusele. Oma ala spetsialistid jagasid oskusi asjast huvitatutele.

Õhtul haarati kihelkonnapäevade embusesse ka noortelava, kus oli omapärane etteastete kooslus Põhjamaade kargest muusikast ja karate tulistest tegijatest.

29.08. Pühapäeval tõi kuldleeripüha kirikusse rohkelt rahvast. Kuldleerilaste hulgas oli ka üks särav briljant – Elli Nõmmela, kelle leeriõnnistamisest möödus juba 70 aastat (veel üks kinnitus sellele, et Viskla külas on kanged naised!). Väikesed lapsed tundsid samal ajal rõõmu lastepäevast piibliainelise nukuteatriga pastoraadis. Pärast jumalateenistust oli kirikuaeda kaetud kohvilaud meeleoluka muusikaga Kose kiriku pasunakoori esituses.

Pealelõunal sai pastoraadis kahe ettekande kaudu heita pilgu ajalukku. Aldo Tamm rääkis Kose kogudust 18.saj. -20. saj. alguseni teeninud pastoritest tuues esile põnevaid seoseid erinevate kultuuritegelastega. Ly Renter pidas värvikate näidetega ettekande Kose kihelkonnas paiknevatest mõisatest. Ajalootund andis innustust Kose kihelkonna ajalugu puudutava kogumiku väljaandmiseks.

Kihelkonnapäevad päädisid kirikukontserdiga, kus astusid üles hõbehäälne Hanna-Liina Võsa, saksofonidega kokku kasvanud Lembit Saarsalu ja meisterlikult orelit valdav Merle Kollom. Kohaletulnud olid esitatud muusikast nii vaimustuses, et ka peale teist lisapala ei tahtnud aplaus raugeda ega inimesed oma kohtadelt lahkuda. Suurepärase suhtlejana pani Hanna-Liina Võsa ilusa punkti viiele rõõmupäevale öeldes: „Teie kihelkonnapäevad on nüüd läbi. Te võite koju minna!“ Kirikulised läksid argiteele rõõmsa meelega.

Kose kihelkonnapäevi AD 2010 aitasid korraldada: Andres Õis, Signe Õis, Tiina Loos, Sulev Mander, Tiit Palgi, Kahro Kivilo, Andrus Jõffert, Magda Oeselg, Vaike Juursalu, Triin Rusi.

Kokkuvõttes võib öelda, et Kose kogudus on elav. Elu juurde kuulub nii nuttu kui naeru. Meil on seljataga eriline aasta. Patt oleks nuriseda. Oleme Jumalale tänulikud. Tema on meid hoidnud, kitsikuses avaruse andnud.

Mare Palgi

Lisad:

Statistiline aastaaruanne A+B

Esilehele