Olgu siinkohal toodud lühike ülevaade Kose kihelkonnapäevadest, mille korraldamise ja kordamineku üle kogudus on on tundud ülevoolavat rõõmu.
Kui me 2009 aastal korraldasime üle hulga aja Kose kihelkonnapäevi, oli üheks ideeks paigutada kasvõi ühte kohta Tartu maantee ääres Kose kihelkonna piiri tähistav silt. Tookord see meil ei õnnestunud. Ent poole aasta möödudes ilmusid kihelkondade sildid korraga kõikjale üle Eesti. Kaasa arvatud kõrvalmaanteedele. Ja loomulikult ka Kose kihelkonna ümber. Ikka tasub mõelda suurelt! Kui su enda käes mõni asi ei õnnestu, siis küllap polnud õige aeg. Aga kui mõte on hea, siis teostub ta kindlasti. Omal ajal.
2010 a. Kose kihelkonnapäevi korraldades püüdsime organiseerimisele kaasa haarata võimalikult palju erinevaid inimesi ja organisatsioone. Ainus, kes lõpuni koos kogudusega jaksas kihelkonnapäevade vankrit vedada, oli Viskla Külaarendamise Selts (millega nad pälvisid vähemasti meie südames kihelkonna parima küla tiitli!).
Kihelkonnapäevade korraldamise algul toimusid mõttetalgud, kus ideid, mida võiks augusti viimasel nädalal üheskoos Kosel teha, tuli nagu oavarrest. Leidsime, et kui pool neist mõtetest saavad teoks, oleme tublid olnud. Korraldamise käigus langesid mitmed ideed välja, aga nende asemel tulid kohe uued. Kava sai tihe. Meile endalegi üllatuseks jagus rahvast igale üritusele.
Nõnda kujunesid Kose kihelkonnapäevad 5-päevaseks rõõmupeoks.
Avaürituseks oli 25.08. õhtul toimunud piknik muusikaga, mis sai korraldatud Kose kiriku Soome sõprade auks. Neil sõpradel, kes sedapuhku tulid Hollolast, Lahti ümbrusest, jäi vaid imesatada, kuidas piknikulaud täitus osalejate ühisel väel heade andidega ja maja meeldiva rahvaga. Vihmapiisad suunasid küll oma tasasel moel piknikulised pastoraadi suurde saali, kuid see ehk aitaski paremini tekkida õdusal õhkkonnal. Muusikalist külakosti oli nii siit kui sealtpoolt Soome lahte. Taaskord said sõbrad sealtpoolt merd imestada kui solistide esitatud populaarse laulu „Tuulevaiksel ööl“ ajal laulis korraga kogu saalitäis rahvast kaasa.
26.08. õhtul avasime pastoraadi võlvkeldrid laiemale avalikkusele kutsudes inimesi jäätisekohvikusse. Uudishimulikult tutvuti võlvkeldritega, kus omal ajal hoiti kirikumõisa talvevarusid, vaadati slaidiesitust Kose kihelkonna vaadetest ja nauditi seltskonda ning jäätist. Jäätisekohvik sai sedavõrd populaarseks, et toimis edukalt ka terve järgnenud laupäeva.
27.08. õhtul sai Kose pastoraadist hetkeks „Paradiis“. See kohtumisõhtu sai oma nime külalise – Tõnu Õnnepalu viimati ilmunud samanimelise raamatu järgi. Kuulati siis autori esituses etteloetuna peatükke nimetatud raamatust ja vesteldi Hiiumaa, kirjanduse ja pastoraadielu üle.
Paradiisile järgnes kirikuöö. Kes sel augustiõhtul suutis end kodu mugavusest ja soojusest lahti rebida ja öösse astuda, sai erilise kogemuse osaliseks. Terve kirikumägi säras küünaldes, kirikuaias mängis salapärane mahe muusika, milele järgnes viimaks vigiilia e. ööpalvus pühakojas eriliste laulude ja muusikaga ansambel „Ulmus Domini“ kaasabil. Südaööl sai kirikuööle pandud punkt, kuid niimõnegi inimese südamesse jättis vigiilia kolm punki. Selles öös oli midagi, mis jäi seal osalenuid kandma.
28.08. oli Kose kihelkonnapäevade turu päev. Kutsusime kihelkonna külasid kirikumäe alla vanale Kose laadaplatsile end tutvustama ja käsitöö ja aiasaadustega kauplema. Paljud Kose inimesed sooviksid meeleldi osta kohalikku mahetoodangut – teravilja-jahu, õunu, kartuleid, tomateid ja kurke, suvikõrvitsaid ja mett ja mune. Aga vaid vähesed julgevad sellise kaubaga välja tulla. Meepurgid ja tomatid osteti ära väga kiirelt. Ka Viskla küla korraldatud kohvik toimis edukalt. Naiskodukaitse keedetud supp päästis niimõnegi perenaise tol päeval pliidi taga askeldamisest. Kes turusuminast tüdines võis kirikus kuulata oreli veerandtunde. Keskpäeval kogunes magusalõhnalise kihelkonnapiruka laua juurde (lisaks hulgale herilastele) väärikas žürii koosseisus Kose Lasteaia uus direktor, Kose Gümnaasiumi uus direktor, Ardu Kooli direktor ja Kose vallavanem valima parimat Kose kihelkonnas küpsetatavat pirukat. Kose kogudusel oli au need uued direktorid (ja rohkearvulised herilased) kihelkonnapiruka ümber kokku tuua. Parimaks tunnistati Pikva-Arava Külaseltsi küpsetis. Turul oli ka loterii, ning Kose Kunstikool tegi lastele näomaalinguid, mõlema tulu läheb Kose kirikuraamatute restaureerimiseks.
Pealelõunal toimus pastoraadis Eesti Genealoogia Seltsi õppepäev sugupuu koostamisest, mis tõmbas otsad kokku ka suvi läbi pastoraadi saalides näha olnud Ida-Harjumaa sugupuude näitusele. Oma ala spetsialistid jagasid oskusi asjast huvitatutele.
Õhtul haarati kihelkonnapäevade embusesse ka noortelava, kus oli omapärane etteastete kooslus Põhjamaade kargest muusikast ja karate tulistest tegijatest.
29.08. Pühapäeval tõi kuldleeripüha kirikusse rohkelt rahvast. Kuldleerilaste hulgas oli ka üks särav briljant – Elli Nõmmela, kelle leeriõnnistamisest möödus juba 70 aastat (veel üks kinnitus sellele, et Viskla külas on kanged naised!). Väikesed lapsed tundsid samal ajal rõõmu lastepäevast piibliainelise nukuteatriga pastoraadis. Pärast jumalateenistust oli kirikuaeda kaetud kohvilaud meeleoluka muusikaga Kose kiriku pasunakoori esituses.
Pealelõunal sai pastoraadis kahe ettekande kaudu heita pilgu ajalukku. Aldo Tamm rääkis Kose kogudust 18.saj. -20. saj. alguseni teeninud pastoritest tuues esile põnevaid seoseid erinevate kultuuritegelastega. Ly Renter pidas värvikate näidetega ettekande Kose kihelkonnas paiknevatest mõisatest. Ajalootund andis innustust Kose kihelkonna ajalugu puudutava kogumiku väljaandmiseks.
Kihelkonnapäevad päädisid kirikukontserdiga, kus astusid üles hõbehäälne Hanna-Liina Võsa, saksofonidega kokku kasvanud Lembit Saarsalu ja meisterlikult orelit valdav Merle Kollom. Kohaletulnud olid esitatud muusikast nii vaimustuses, et ka peale teist lisapala ei tahtnud aplaus raugeda ega inimesed oma kohtadelt lahkuda. Suurepärase suhtlejana pani Hanna-Liina Võsa ilusa punkti viiele rõõmupäevale öeldes: „Teie kihelkonnapäevad on nüüd läbi. Te võite koju minna!“ Kirikulised läksid argiteele rõõmsa meelega.
Kose kihelkonnapäevi AD 2010 aitasid korraldada: Andres Õis, Signe Õis, Tiina Loos, Sulev Mander, Tiit Palgi, Kahro Kivilo, Andrus Jõffert, Magda Oeselg, Vaike Juursalu, Triin Rusi.