Noppeid Kose kihelkonnapäevade kroonikast
(21.-23.august AD 2009)
Reede õhtul süttisid kirikus piki vahekäiku järjestikku küünlad peauksest altarini välja. Siis hakkas kõlama õrn ja mahe laul kahe kitarri saatel. Lauljad Doxa-nimelisest koorist rääkisid laulude vahele ka lugusid oma elust ja oma usust. Nad olid tulnud Lääne-Nigulast, kihelkonnast, mille kirikul on sama kaitsepühaku nimi, mis Koselgi – püha Nikolaus. Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru rääkis kohaletulnutele, et kihelkonnakirikul on täita ehk üsna märkamatu, aga samas suur ülesanne: sajandeid on selles paigas kokku tulnud need, kes kannavad oma palvekätel kogu ülejäänud kihelkonda.
Laupäeva hommikul tervitas rõõmus päike neid, kes olid tulnud kirikumäe alla Kose vana laadaplatsi lähedusse turule. Käsitöö ja aiasaaduste letid, kohvikupingid ja pillimehed olid seatud jõeäärse jalgtee äärde. Oli nii ostjaid kui kauplejaid. Neid võinuks olla rohkemgi, eriti kohalike aedviljadega kauplejaid, sest kõige minevamaks kaubaks osutusid samal hommikul muuseas kaasa korjatud küpsed ploomid. Käsitööd ja kunsti masu-aegadel ehk nii palju ei osteta, aga kõht vajab täitmist igal ajal (kõigil ju ei ole peenramaad ega viljapuid ja poola õunad ja teadmata päritolu köögiviljad sobivad küll, aga kodumaine on parem). Üsna üksmeelselt leiti, et turg leidis aset väga sobivas paigas. Tornist kõlav pasunamuusika ja sõidud hobukaarikuga lõid rõõmsa meeleolu. Ent eriliselt võrratud olid külamuusikutena välja kuulutatud kohalikud pillimehed – Endel Nokkur, Endel Loik ja Arno Loik. Olgu neil väärikatel eestiaegsetel härradel ikka tervist!
Kiriku lastepäev möödus rõõmsa laulu ja mängulusti tähe all. Suurimaks tegijaks oli siin Punamäe talu hobune Neti oma kaarikuga, kes võlus kõigi meetripikkuste meeste ja patsiliste-pitsiliste tüdrukutirtsude südameid. Palju need tänapäeva lapsed ikka oma käega hobust katsuda saavad, veel vähem kaarikuga sõita.
Laupäeval, pärast õhtukellade kaja laulis Tõnis Mägi oma vanu laule tuntud headuses. Tema „Palve“ ja „Adonai“ läksid hinge, aga „Koit“ on lihtsalt ületamatu.
Pühapäeval oli kirikus kuldleeripüha. Võiks arvata, et aasta 1959 oli nii sügav stagnaaeg, et kiriku poole ei julgenud keegi isegi vaadata, aga Kose kirikus käis siis leeris 88 inimest. Kuldleeripühal jõudis neist kohale 10. Toona olid nad 18-20 aastased noored, nüüd tarkade silmadega vanaisad ja vanaemad. Kuldseid leerilapsi täiendasid ka 4 briljanti, kelle leerõnnistamisest oli möödunud juba 60 aastat. Kirik oli rahvast tulvil ja ansambel „Laudes“ oma lauluga rõhutas veelgi päeva pidulikkust.