Embedded Files
1. Pinnamood (reljeef)
1. Pinnamood (reljeef)
koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent, mis mõjutab oluliselt maastiku struktuuri ja maastikutüüpide levikut.
Nüüdisaegne reljeef oleneb suuresti vanast aluspõhja reljeefist.
Oluline on pinnavormide kuju, absoluutne ja suhteline kõrgus, nõlva ekspositsioon ja kalle (lumesulamise erinevus, erosiooniohtlikkus jm.).
Allub vähem inimtegevusele (eriti aines, millest pinnavorm koosneb).
Otepää kõrgustik
2. Pinnaehitus
2. Pinnaehitus
on Eestis põhiliselt kolmekihiline.
Aluskord – kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Põhja-Eestis ca 100 m , Lõuna-Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast.
Pealiskord - settekivimid (lubjakivi, liivakivi jm) tekkisid vanaaegkonnas ca 360–570 miljonit aastat tagasi suhteliselt madalas rannikumeres, meresetete ladestumisel kristalsetele kivimitele (praegusele aluskorrale).
Pinnakatteks - nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakatte mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Viimase 1.81 miljoni aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega.
Suur-Pakri pank
3. Veestik
3. Veestik
seob omavahel erinevad komponendid, mis geosfääri (maastiksfääri) kihilise ehituse tõttu oleks muidu raskendatud. Vesi avaldab maastikes mõju nii füüsikaliselt (liigutades), keemiliselt (lahustades) kui ka bioloogiliselt (põhiline aine erinevates rakkudes).
Pärnu jõgi
4. Kliima
4. Kliima
on maastikukomponent, mis kõige enam mõjutab suurte maastikuüksuste (hierarhia mõttes) muutusi. Maastike kujunemisel olulisim: sademete hulk, auramine, temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, vegetatsiooniperioodi pikkus, tuul jm.
Kliima käivitab maastiku talitluse ja arengu, kliima on maastikule justkui energiaallikas.
Äike Lõuna-Eestis juunis 2020
5. Muld
5. Muld
seob maastiku nn elusaid ja elutuid komponente. Mulla tekkest võtavad osa nii elusorganismid kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ise ka elustikku ning õhku ja vett. Mulda peetakse maastiku keerukaimaks komponendiks.
Muldade kujunemisel on oluline: pinnamood, lähtekivim, ala kliima, veerežiim, elusorganismid, inimtegevus.
Leetmuld
6. Taimkate
6. Taimkate
annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel on oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu. Taimkatte kujunemisel on olulised: pinnakate, niiskusrežiim, kliima. Taimkate on maastiku arengus kõige kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav komponent.
Laelatu puisniit
7. Loomastik
7. Loomastik
avaldab kõige vähem mõju territoriaalsetele maastikele. Loomastiku mõju on pigem kaudne ning väljendub peamiselt teiste maastikukomponentide kaudu. Mõjutab eelkõige mullastiku ja taimkatet. Maastike kujunemisel on olulised ka mikroorganismid.
Hunt
8. Inimmõju
8. Inimmõju
maastikukomponent, mis omab lokaalses mastaabis üsna suurt mõju, globaalselt seni veel “jõuetu” inimmõju väljendub maastikus peamiselt selle visuaalse väljanägemise muutmise kaudu.
Kiviõli uus tuhamägi
Page updated
Report abuse