Triin
Faerie's Fay Flamante *Triin*
1995.aasta 14.augusti öösel-varahommikul sündisid Krissul kutsikad - kõik kenad ponksud sooblid. Kolmandana kl.1.11 tuli ilmale Triinu. Isaks Rootsis sündinud ja Soomes elav, toona Marita Axile (Sunsweet) kuulunud Bermarks Oklahoma Oliver, kelle omanikuks on nüüd Kristiina Mäkelä (Soonist). Kris oli jäänud üksi, nii oli kindel, et üks kutsikas jääb talle kaaslaseks kasvama. Ja see väljavalitu oligi Triin.
Triinu oli pisikesena omapärast värvi - tuhakarva hallikas. Ja sealt tema hüüdnimi tuligi - Tuhkatriinust. Heatahtlik ja isepäine kutsikas, kes ei lasknud eriti millestki end häirida, kuid ei olnud ka pealetükkiv. Ei mäleta, et ta koerustega oleks hakkama saanud.
fotod: Karin Põiklägu
Pildil on 3 õekest - vasakult Fülli, Triinu ja Maasikas.
Krissul oli koos kahe kutsikaga lõbus elu, nii sai ta ka lahti oma pulga järgi jooksmise hullusest. Mõnikord tuli külla ka vend Artur (Faerie's Fay's Falerno, omanik Katrine Mandriks), pildil on kutsikad pooleaastased.
fotod: Karin Põiklägu
Triinust kasvas isepäine, kuid samas tasase loomuga emane. Täiesti erinev oma õest Maasikast.
1999.aastal kodupargi jasmiinides
fotod: Kaja Raudoja
Triinul on olnud ka üks pesakond, isaks kaunis tricolour Skylit Dandy Dick. Mõlemad emased kutsikad - Pliksu ja Naksi - otsustasid koju jääda.
foto: Karin Põiklägu
Triinul ei ole vananemisega kiiret - pildil on ta 10 aastane. 11 aastaselt jookseb ta üha kergejalgselt vareseid lendu ajama ja haugub kasse. Küll aga on vanusega juurde tulnud tähtsust ja isepäisust.
25.08.2005, foto: Kaja Raudoja
10.jaanuar 2007
Tali on taevas - väljas on 8 kraadi sooja! Triinul on vanust 11 aastat ja ligi 5 kuud.
Kuid ei jäänud tali ka seekord taevasse - 22.veebruaril 2007 sadas lund.
24.veebruar 2007
8. märts 2007 aga oli kevadiselt päikeseline
12. märts 2007
Lumi on peaaegu täielikult kadunud, pori kadumiseks on vaja kevadist sooja ja päikest.
15. aprill 2007. Ülased on alustanud õitsemist.
14.august 2007 - 12 aastane!
kuumale suveajale sobivalt - "bikini-look"....
14. august 2009 - 14. aastane!
Ilmateade lubas hoopis vihmailma, kuid keskpäeval oli päike säramas. Vanadaam on hetkel just suvises kerges kleidikeses - uus karv alles kasvamas peale karvavahetust. Ja ei ole ka huvitav pildi jaoks poseerida, nii väärikas vanuses ei ole ju ka enam vaja käsku kuulata - ta ise ju targem! Päike paneb silmi kissitama. Vanus on kõrge vaid numbrina - koeral endal on jalg kerge kassegi taga ajama (kui vaid lastaks!), seniilsus ei tee liiga, silm seletab, kõrv kuuleb ja nina tunneb lõhnu.
Kui pikk tee meil veel koos astuda on - seda näitab vaid aeg.....
fotod: Kaja Raudoja
14. detsember 2009
4 kuud on tatsatud üle 14 aasta! Ilm hakkab tasapisi talvisemaks muutuma ja paigal poseerimisest ei tule midagi välja... Vanus hakkab üha rohkem tunda andma - samm on üha aeglasem ja koer ise kuivetub silme all, kuid vaim on üha värske.
Ja MINA ISE on sees suur!
2010. aasta tali tuleb pikk, lumerohke ja väsitav...
Vanakese samm hakkab maha jääma teistest ja nii tuleb temaga hakata tegema eraldi jalutusringe, lühemaid ja aeglasemaid. Trepist saab ta üles ja alla, kuid allaminekul tuleb olla tähelepanelikum. Kui pakane on karmim, siis kipub tagajalga kramp tulema. Varem hea isu asendub valikulisega ja lihaskond kaob üha kiiremini. Märtsi alguses on selge, et meie koosveedetav aeg ei saa enam pikk olema. Esimese kahtlusena tuleb hilinenud valetiinus, kuid peagi on selge - hoopis kasvajad hakkavad sees võimust võtma. Kuid veel ei ole Triinu ise valmis alla andma! Iga järgmine päev on kingitus! Võimas elutahe ja värske vaim hoiavad tublit vana koera veel elu küljes kinni, nii jõuab ta ka kalendrikevade ära oodata! Lõpuni on ta adekvaatne, kuuleb ja näeb ja saab aru, tunneb huvi lõhnade vastu ja märkab teisel pool teed kassi (ja siis on ta haukudes ja saba selgas valmis kassi taga ajama).
26. märts 2010
Viimased päevad on vanake üha nõrgem ja juba paar päeva ei ole nõus enam hõrgutisigi sööma. Õhtupoole hakkab enesetunne kiiresti halvenema. Ja nii saabki hilisõhtul meie ühine aeg otsa, Tiinu jääb tuppa magama, kui teistega jalutama lähen, tagasi tulles oleks tema kord välja minna, kuid - juba ta jalutabki hoopis teisi radu... Jäävad vaid mälestused - 14 aasta 7 kuu ja 12 päeva jagu.... Pikk ja ilus elu! Mul oli au need aastad ja kuud ja päevad Su kõrval veeta - mu tasane ja omamoodi isepäine hea koerake!
Aastalõputervitusi läbi aastate.
©Kaja Raudoja
