Pliks
Faerie's Flamy Florentine *Pliks*
1.augustil 1999.a. sündis Triinu pesakond, kus isaks kaunis tricolour Skylit Dandy Dick.
Varahommikul, kell 4.30 sündis viiekutsikalise pesakonna teine kutsikas - ilus tume soobel emane. Ja see pisike puges kohe hinge....
Tõmmu plika - nii sai teda kutsutud, ajapikku mugandus see Pliksuks. Juba pisikesena üks asjalik tegelane. Kui õde Naksi oli ulakas, siis Pliksu oli pigem "pai kutsu", kuid jätkus ka tema sisse omajagu koerust!
fotod: Virve Käes
Kevadel 2000 mere ääres, uudistamas, kuhu õde ja teised jäid....
Ja järgmise aasta talvises lörtsises Mustamäe metsas, koos teiste koertega, kõrvuti õe Naksiga.
Pliks rõõmustas silma. Temas oli enim seda, mida hindan collies. Temas oli collie nutikust ja elegantsi, kiirust ja elurõõmu liikumises.
Samas polnud ta iial pealtükkiv. Kuni haigestumiseni oli ta väga hooliv teistest karjaliikmetest. Nad tegid pea kõike koos ja kirega - kaks õekest, Pliks ja Naks.
Selline rõõmsameelne ja särav oli Pliks Mustamäel metsas märtsis aastal 2002. Niisugusena jääb ta ka mu südamesse. Igatsusega...
kõik fotod KarinPõiklägu
Pliksu haigus tuli hiilimisi. Ma ei saanud alguses aru, miks ta muutus kiuslikuks ja õelaks oma õe suhtes ning miks tal üha suurenes söögiisu. Kuni oli selge - Pliksul on tõsised probleemid maksaga. Ravi aitas esimesest atakist üle ja mõned kuud olid lootusrikkad. Kuni esimeste valukrampideni veebruaris 2005. Valdeku kliinik ja loomaarst Kristel Järvis olid kogu hingega abiks, et veel noor ja eluaeg terve koer saaks elada. Pliks ise ka võitles. Paraku - jäime kõik alla, maks hävis, seda näitasid vereanalüüsid ja ultraheliuuringud. Olime sunnitud jätma Pliksuga igaveseks hüvasti 9.juulil 2005. Soe ja päikeseline suvepäev oli korraga külm ja kõle.....
Sellisest koerast ei ole lihtne loobuda ja minu suur unistus on, et kord sünnib taas sarnane kutsikas minu koeraks. Minu austus ja lugupidamine kõigi nende inimeste suhtes, kes olid meie raskes võitluses meile toeks ja abiks!
©Kaja Raudoja
