Võru Gümnaasiumi õppekava on õpingute alusdokument, milles kirjeldatakse eelkõige kooli eripärast tulenevaid õppe rõhuasetusi ja tegevusi õppekava täitmiseks. 

Kooli õppekava koosneb üldosast ning kohustuslike, moodul- ja valikkursuste kavadest. Moodul- ja valikkursuste kavad koostatakse igaks õppeaastaks eraldi.

Koolis väärtustatakse esmajoones õppimist, isamaalisust, ettevõtlikkust, loovust ja hoolivust.

Võru Gümnaasiumi õpilane/lõpetanu:
● suhtub endasse ja kaasinimestesse lugupidavalt ning hoolivalt;
● on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest, järgib ja austab seadusi;
● on koostööaldis, valmis ja suutlik panustama ühiste eesmärkide saavutamisse;
● on motiveeritud, loov ja algatusvõimeline;
● on iseseisev ning valmis pidevaks ja elukestvaks õppeks, tuleb toime ja kohaneb erinevate muutustega;
● analüüsib ennast, tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi;
● on hea suhtleja;
● kasutab uusi tehnoloogiaid loovalt ja mitmekülgselt, kuid mõistlikult ja turvaliselt;
● on keskkonnateadlik;
● on valmis pingutama;
● on valmis konkureerima tööturul.

Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa (2025-2026) (eelnõu) 

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärk on õpetada õpilasi kasutama eesti keelt erinevates suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid, kujundada  oskus erinevaid tekste mõista ja luua, analüüsida ning kriitiliselt hinnata.

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses;

2) arutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatult;

3) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid, koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates;

4) hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ära tekstide mõjutusvahendid;

5) mõistab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust;

6) väärtustab kirjanikku kui loojat ning kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat;

7) teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ning kirjandusteoseid, seostab neid ajajärgu ja kultuurikontekstiga;

8) tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre, eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ning peamisi kujundeid;

9) analüüsib ja tõlgendab eri liiki kirjandusteoseid.

Ainevaldkonna "KEEL JA KIRJANDUS" pealistekst

AINEKAVAD

Eesti keel

1) Eesti keel I

2) Eesti keel II

3) Eesti keel III

4) Eesti keel IV

5) Eesti keel V

6) Eesti keel VI

Kirjandus

1) Kirjandus I

2) Kirjandus II

3) Kirjandus III

4) Kirjandus IV

5) Kirjandus V

6) Kirjandus VI

Kehalise kasvatuse valdkonna õpetamise eesmärk gümnaasiumis on väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi; osata kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks; harrastada sobivat spordiala või liikumisviise; väärtustada koostööd sportides/liikudes ning arendada õpilaste teadmisi keskkonnateadlikkusest. 

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne, soovib olla terve ning kehaliselt vormis;
2) valdab teadmisi ja oskusi liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks sise- ja välistingimustes;
3) järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas käituda õnnetusjuhtumite korral;
4) jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet regulaarse treeninguga parandada;
5) liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda hoides;
6) on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel; 7) arendada oskusi metsas ellu jääda ning vajadusel aidata metsa äraeksinuid;
8) rakendab õpitud oskusi oma tervise tugevdamiseks ja töövõime tõstmiseks, organismi karastamiseks;
9) on kursis kaitseväeteenistuseks vajaliku füüsilise ettevalmistuse korraga;
10) on kursis erinevate tantsustiilidega.  

Ainevaldkonna "KEHALINE KASVATUS" pealistekst

AINEKAVAD

1) Kehaline kasvatus I

2) Kehaline kasvatus II

3) Kehaline kasvatus III 

4) Kehaline kasvatus IV

5) Kehaline kasvatus V

Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel, see tähendab B-keeleoskustasemel. 

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid;
2) mõistab ja tõlgendab võõrkeeles esitatut;
3) on omandanud teadmisi eri kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
4) on omandanud elukestvaks õppeks vajalikud oskused.

Ainevaldkonna "VÕÕRKEELED" pealistekst

AINEKAVAD

Inglise keel B2

1) Inglise keel I

2) Inglise keel II

3) Inglise keel III

4) Inglise keel IV

5) Inglise keel V

6) Inglise keel VI

7) Inglise keel VII

8) Inglise keel VIII

9) Inglise keel IX

10) Inglise keel X

Vene keel B1

1) Vene keel I

2) Vene keel II

3) Vene keel III

4) Vene keel IV

5) Vene keel V

6) Vene keel VI

7) Vene keel VII

Saksa keel B1

1) Saksa keel I

2) Saksa keel II

3) Saksa keel III

4) Saksa keel IV

5) Saksa keel V

6) Saksa keel VI

7) Saksa keel VII

Matemaatika õpetamise eesmärk gümnaasiumis on matemaatikapädevuse kujundamine, see tähendab suutlikkust tunda matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemsust; kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevaid ülesandeid modelleerides nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades; oskust probleeme esitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja rakendada, lahendusideid analüüsida, tulemuse tõesust kontrollida; oskust loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada, mõista ning kasutada erinevaid lahendusviise; huvituda matemaatikast ja kasutada matemaatika ning info- ja kommunikatsioonivahendite seoseid. 

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
1) väärtustab matemaatikat ning hindab ja arvestab oma matemaatilisi võimeid karjääri plaanides;
2) on omandanud süsteemse ja seostatud ülevaate matemaatika erinevate valdkondade mõistetest, seostest ning protseduuridest;
3) mõistab ja analüüsib matemaatilisi tekste ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) arutleb loovalt ja loogiliselt, leiab probleemülesande lahendamiseks sobivaid strateegiaid ning rakendab neid;
5) esitab matemaatilisi hüpoteese, põhjendab ja tõestab neid;
6) mõistab ümbritsevas maailmas valitsevaid kvantitatiivseid, loogilisi, funktsionaalseid, statistilisi ja ruumilisi seoseid;
7) rakendab matemaatilisi meetodeid teistes õppeainetes ja erinevates eluvaldkondades, oskab probleemi esitada matemaatika keeles ning interpreteerida ja kriitiliselt hinnata matemaatilisi mudeleid;
8) tõlgendab erinevaid matemaatilise info esituse viise (graafik, tabel, valem, diagramm, tekst jne), oskab valida sobivat esitusviisi ning üle minna ühelt esitusviisilt teisele;
9) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT vahendid jne) ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
10) mõistab matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust.

Ainevaldkonna "MATEMAATIKA" pealistekst

AINEKAVAD

Lai matemaatika

1) Matemaatika I

2) Matemaatika II

3) Matemaatika III

4) Matemaatika IV

5) Matemaatika V

6) Matemaatika VI

7) Matemaatika VII

8) Matemaatika VIII

9) Matemaatika IX

10) Matemaatika X

11) Matemaatika XI

12) Matemaatika XII

13) Matemaatika XIII

14) Matemaatika XIV

15) Matemaatika XV

Kitsam matemaatika

1) Matemaatika I

2) Matemaatika II

3) Matemaatika III

4) Matemaatika IV

5) Matemaatika V

6) Matemaatika VI

7) Matemaatika VII

8) Matemaatika VIII

9) Matemaatika IX

10) Matemaatika X

11) Matemaatika XI

12) Matemaatika XII

13) Matemaatika XIII

14) Matemaatika XIV

15) Matemaatika XV

Valikaine
1) Matemaatika ABC

Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab suutlikkust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas (edaspidi keskkond) toimuvaid nähtusi; analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi ja märgata selles esinevaid probleeme ning teha põhjendatud otsuseid; järgida probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit ning kasutada teadmisi bioloogilistest, füüsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest süsteemidest; väärtustada loodusteadusi kui kultuuri osa ning järgida jätkusuutlikku eluviisi.

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste kirjeldamisel;
2) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnade, numbrite või sümbolitena, ning hindab infot kriitiliselt;
3) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti; loodusteaduslikku meetodit kasutades kogub infot, sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;
4) kasutab bioloogias, keemias, füüsikas ja geograafias omandatud süsteemseid teadmisi loodusteaduste, tehnoloogia ning igapäevaprobleeme lahendades ja põhjendatud otsuseid tehes;
5) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid;
6) mõistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja tänapäevases kontekstis, loovuse osa teadusavastustes ning teaduse piiratust;
7) hindab ja prognoosib teaduse ning tehnoloogia saavutuste mõju keskkonnale, tuginedes loodusteaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;
8) väärtustab keskkonda kui tervikut ja järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning tervislikke eluviise;
9) tunneb huvi kohalike ja globaalsete keskkonnanähtuste ning loodusteaduste ja tehnoloogia arengu vastu, teeb karjäärialaseid otsuseid ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Ainevaldkonna "LOODUSAINED" pealistekst

AINEKAVAD

Bioloogia

1) Bioloogia I

2) Bioloogia II

3) Bioloogia III

4) Bioloogia IV

Geograafia

1) Geograafia I

2) Geograafia II

3) Geograafia III

Keemia

1) Keemia I

2) Keemia II

3) Keemia III

Füüsika

1) Füüsika I

2) Füüsika II

3) Füüsika III

4) Füüsika IV

5) Füüsika V

Valdkonna õpetamise ühine eesmärk on tervikpildi kujundamine ühiskonnast. See tähendab suutlikkust mõista ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat, teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest, nendega kooskõlas olevaid oskusi ja käitumist; järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; huvituda oma rahva, kogukonna ja maailma arengust, kujundada oma arvamus ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik.

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
1) mõistab, et õppida on vaja oskuslikult ja elukestvalt;
2) mõistab inimühiskonna ajaloos toimunud ja tänapäeval toimuvate ühiskondlike muutuste protsesse ning olulisemate sündmuste põhjuseid ja tagajärgi;
3) austab demokraatiat ning inimõigusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi ning mõistab kodanikuvastutust;
4) tunneb mõningaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ning kasutab neist mõnda õppes, seostades õpitut igapäevaeluga;
5) suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse, juhul kui need vaated pole inimväärikust alandavad;
6) on omandanud teadmisi ja oskusi sotsiaalselt aktseptitud käitumisest ning inimsuhetest, mis aitavad kaasa tõhusale toimimisele erinevates sotsiaalsetes kontekstides, väärtustades neid;
7) on omandanud teadmisi ja oskusi, mis toetavad tervikliku, autonoomse ja terviseteadliku inimese kujunemist, väärtustades sotsiaalset õiglust ning positiivset suhtumist endasse ja teistesse;
8) väärtustab vabadust, inimväärikust, võrdõiguslikkust, ausust, hoolivust, sallivust, vastutustunnet, õiglust, isamaalisust ning peab lugu endast, teistest ja keskkonnast;
9) saab aru jätkusuutlikkuse põhimõtetest (praeguse põlvkonna vajadused tuleb rahuldada ohtu seadmata tulevaste põlvkondade samasuguseid huve). 

Ainevaldkonna "SOTSIAALAINED" pealistekst

AINEKAVAD
Ajalugu

1) Ajalugu I

2) Ajalugu II

3) Ajalugu III

4) Ajalugu IV

5) Ajalugu V

6) Ajalugu VI

Ühiskonnaõpetus

1) Ühiskonnaõpetus I

2) Ühiskonnaõpetus II

Inimeseõpetus

1) Perekonnaõpetus

Kunstipädevuse eesmärk on  olla kultuuriliselt teadlik, mõista kunstide mitmekülgsust, omada  põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse mõistmist. Kunstipädevus tähendab oskust väärtustada loomingulisi saavutusi visuaalsetes kunstides ja muusikas. Kunstipädevus sisaldab kriitilis-loovat mõtlemist, mitmekesist eneseväljendusoskust, isikupära väärtustamist ning valmisolekut leida värskeid lahendusi muutuvates oludes.

Ainevaldkonna "KUNSTIAINED" pealistekst

AINEKAVAD

Muusika

1) Muusika I

2) Muusika II

3) Muusika III

Kunst

1) Kunst I

2) Kunst II

Moodulid on alates 2023-2024 õppeaastast õppekava osa. 

Lisaks kohustuslikele ja valikkursustele õpib õpilane moodulkursuseid. Moodulkursuseid õpitakse G2 ja G3 aastal. G1 õpilane peab valima endale G2 aastaks huvipakkuva mooduli ehk 3-kursuselise valdkonnapõhise ainepaketi. Järgmisel aastal võib õpilane valida sellest erineva valdkonna mooduli või jätkata samas valdkonnas ehk ehitada endale teadlikult n-ö õppesuuna. Kokku tuleb gümnaasiumi jooksul läbida kaks moodulit, mis teeb kokku 6 kursust. Mooduli valikuga tuleb läbida mooduli kõik kolm kursust.

Moodulite kohta leiab info siit.

Valikkursuseid õpetavad Võru Gümnaasiumi õpetajad ja koostööpartnerid.

Valikkursuste nimekiri võib aastati muutuda, valikkursuste nimekirja koostamisel arvestatakse õpilaste huvisid ja soove. Valikkursustele saab registreeruda iga õppeaasta alguses pärast valikkursuste kavade kinnitamist.

Valikained 2025/2026

Valikained 2024/2025

Uurimistöö alused

• Uurimistöö alused

Informaatika

• Informaatika