Õpinipid

Mõned nipid õpitu paremaks meeldejätmiseks

• Alusta soojenduseks millegi lihtsamaga

• Püüa uut materjali seostada sellega, mida varasemast tead

• Sõltuvalt oma mälutüübist loe teksti valjusti või kirjuta ümber

• Kasuta õpisedeleid, mida igal vabal hetkel võid taskust välja võtta ja läbi lapata

• Iga 40-50 minuti õppimise järel tee 10-minutine paus

• Psühholoogide uuringud näitavad, et inimese mälu ei suuda lühikese aja jooksul talletada enam kui 5-9 asja, seega pole mõtet püüdagi korraga rohkem meelde jätta. Vaheta teemat või ainet.

• Vaheta õppeainet iga tunni tagant

• Kui võimalik, jaga sama asi mitmele päevale

• Korda! Vaata teine päev uuesti üle, kasvõi vaid 5-10 minutit

• Korda päeval koolis läbivõetu õhtul (u 5 min) üle ka siis, kui seda homme ei küsita

Kindlasti oled tähele pannud, et mõnel kellaajal sobib Sulle õppimine paremini. Mõnele inimesele meeldib tegutseda hommikuti, teistele jälle hilisõhtul.

Tõepoolest, uurijad on kindlaks teinud, et igal inimesel on ööpäevas üks kindel ajavahemik, mil energiat palju, kaks keskmise energiaga ja üks madalaima energiada periood.

Jälgi oma tegemisi ja leia need kõrge ja madala töövõime perioodid üles. Tee raskemad ülesanded efektiivseimal õpiajal. Meeldivamad ülesanded ning puhkamine jäta madalama energiaga ajale.

Vaata täpsemalt Hea Plaani ja selle kaaslase kohta siit

Kasutatud https://blog.clanbeat.com/hea-plaan-f75fe83197f6

Asjad, mida teha tuleb, on erineva tähtsusega. Mõnest sõltub palju, teistest peaaegu eimidagi. Mõnel on edasilükkamatu tähtaeg lähedal, teisi võib teha ükskõik millal. Päris kõige jaoks sageli aega ei jätku ning siis tuleb teha valikuid ja asjad tähtsuse järjekorda seada.

Tähtsuse järjekorra kindlakstegemine on prioriteetide seadmine (prior — ladina k tähtis, esimene). Kõige prioriteetsem on kõige olulisem ja edasilükkamatum.

Kui tegevust planeerid, siis alusta prioriteetide seadmisest. Sea kõik oma kohustused ja soovid ühisesse tähtsuse järjekorda. Seejuures tuleb arvestada väga erinevaid asjaolusid. Tähtsad on asjad, mis tugevdavad tervist, mõjutavad tulevikku, tagavad parema hinde, päästavad karistusest, parandavad suhteid, maitsevad hästi, lahutavad meelt jne jne. Kõige tähtsama leidmiseks ühest retsepti pole. Erinevatel inimestel on erinevad prioriteedid. Ühele õpilasele on tähtis hommikul end korralikult välja magada, teisele on oluline esimeses tunnis tehtava kontrolltöö eest hea hinne saada. Kõik sõltub kaugematest eesmärkidest — mida tulevikus saavutada tahetakse.

Kui prioriteedid on seatud, tuleb neid järgida. Asjad tuleb ellu viia tähtsuse, mitte meeldivuse järjekorras.

Õpitu meeldejäämine sõltub väga suurel määral sellest, kuivõrd puhanud või väsinud sinu aju on. Kõige paremini puhkab aju magamise ajal. Magamine on inimesele eluliseks hädavajalik. Mõnel inimesel on esinenud ravimatu haigus, mille tõttu ta magada ei saanud. Kõik sellised juhtumid on lõppenud kurnatusest tingitud surmaga.

Kooliõpilane peab ööpäevas magama vähemalt 8 tundi.

Kui palju sina magad? Kas magad ühekorraga pikalt või mitu korda päevas lühemalt, näiteks pärastlõunal ka natuke? Mõlemad variandid on head.

Kindlasti ei tohiks õppida öiste unetundide arvelt! Usu, tulemused on paremad siis, kui öösel õppimise asemel magad hästi.

Mõned soovitused, kuidas hästi magada:

• Maga siis, kui oled unine. Pole mõtet unetult voodis väherda. See hoopis väsitab.

• Heida õhtul voodisse ja tõuse hommikuti alati samal kellaajal. Seda isegi nädalavahetustel ja pühade ajal!

• Voodi peab olema mugav ning magamistuba vaikne.

• Väldi kofeiini vähemalt 4 tundi enne magamaminekut. Rohkesti kofeiini sisaldavad kohv, kange tee ja coca-cola.

• Kasuta voodit vaid magamiseks. Ära voodis olles kunagi vaata televiisorit, loe ega õpi! Nii teab sinu keha voodiga kokku saades alati, et uneaeg on käes.

• Enne magamaminekut võib veidi midagi näksida. Täitsa tühi kõht ei lase uinuda.

• Poolteist tundi enne magamaminekut on soovitav kuuma duši alla või vanni minna.

Uuringud näitavad, et enamus õppijaid peab oma peamiseks probleemiks vähest keskendumisvõimet. Ega vist polegi võimalik täielikult õppimisele sedasi pühenduda, et kordagi mitte millelegi muule ei mõtle ja millelegi muule oma tähelepanu ei pööra. Segavaid mõjusid saab ja tasub aga sellegipoolest vähendada.

• Vaata oma tööpaik selle pilguga üle, et tähelepanu eemaletõmbamist oleks võimalikult vähe.

• Keskendumisele aitab kaasa klassikaline ja lüüriline muusika.

• Sageli on tulemused paremad, kui õpid koos kaaslasega. Aitate teineteist õppimise lainel hoida.

• Hea, kui kujundad endas välja konkreetsed harjumused: õppimine iga päev kindlal ajal, söömine kindlal ajal, magamine kindlal ajal, jne.

Kontrolltöö ja arvestuse/eksamiga kontrollitakse suuremamahulise materjali omandaust. Kogemustega õppijad teavad soovitada:

• Tuupimine ehk pidev, intensiivne ja pikaajaline ühetaoline materjali pähetagumine on kasutu ja ainult väsitab aju. Aju ei suuda korraga omandada rohkem kui 5-9 asja. Õpitavat tuleb süstematiseerida ja pikema aja peale hajutada.

• Ära õpi üksikuid mõisteid. Tee esmalt endale selgeks ülevaade kogu teemast ja siis õpi konkreetseid mõisteid teistega seotuna. Alati jääb paremini meelde see, mida oskad juba varemõpituga seostada.

• Ära õpi viimasel ööl enne kontrolltööd (eksamit). Kui oled jõudnud materjali läbi võtta, siis on magamisest rohkem kasu. Usalda oma aju, magamise ajal toimetab ta tasapisi edasi ja paigutab asjad oma õigetele kohtadele.

• Kasuta ära kõik konsultatsioonid ja õpetaja poolt pakutud lisamaterjalid ning kordamisküsimused.

• Võimaluse korral õpi koos kaaslasega.

• Korda juba õpitut aeg-ajalt.

• Õpi materjali mitmes ringis. Ära püüa kohe maksimumi. Vaata kogu materjal esmalt põgusalt üle, seejärel juba põhjalikumalt. Alles kolmandal ringil (kui aeg selleni üldse lubab jõuda) pühendu üksikasjadele.

• Kirjuta juba õpitust vahekokkuvõteid.