Riskianalüüs, selle tegevuskava, riskide maandamise meetmed ja ennetavad tegevused
Töösisekorraeeskiri
Töökeskkonnaspetsialisti, -voliniki ja -nôukogu määramine
Tervisekontrolli kord
Töötajate juhendamine ( juhendid, juhendamise protsess)
Isikukaitsevahendite kord
Esmaabikorralduse kord
Iga ettevõttes, sõltumata selle suurusest, peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist, kes tunneb töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte, ettevõtte töötingimusi, jälgib ja kontrollib neid ning vajadusel võtab kasutusele abinõud ohutu töö tagamiseks.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesanded
Töötajate juhendamise korraldamine.
Ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusalase tegevuse korraldamine vastavalt seadusele. Näiteks riskianalüüsi läbiviimine ja selle tulemuste alusel tegevuskava koostamine ja selle ellu viimine.
Igapäevane töötingimuste jälgimine, et tagada töötajate ohutus. Kui ilmneb otsene oht töötajate tervisele või elule, siis peatab töökeskkonnaspetsialist ajutiselt töö. Töötajad on kohustatud tema töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima.
Teiste osapoolte kaasamine. Näiteks töötajad aitavad välja selgitada võimalikud ohud töökohal või valida isikukaitsevahendeid.
Riskianalüüs on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, kus on vähemalt üks töölepinguga töötav inimene.
Töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast on riskianalüüs kõige olulisem dokument, sest sellest selgub:
tervisekontrolli vajadus,
sisekontrolli punktid,
ohutusmärgistuse ja
isikukaitsevahendite vajadus ning
tegevuskava töökeskkonna parendamiseks.
Riskianalüüsi tuleb pidevalt täiendada, kui töökeskkonnas toimuvad muutused: võetakse kasutusele uusi seadmeid, muudetakse töökohtade paigutust, luuakse juurde töökohti, hoonele tehakse juurdeehitus või kolitakse uutesse ruumidesse jmt.
Riskianalüüs tuleb üle vaadata vähemalt üks kord aastas.
Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes, kes aitab välja tuua ja tööandjale edastada probleeme töökeskkonnas.
Töökeskkonnavolinik on vajalik järgnevatel põhjustel:
Aitab kaasa töökeskkonna parandamisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi tõhustamisele.
Jälgib töökeskkonna olukorda lähtuvalt töötajatest, et töö oleks ohutu ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid nõudeid täidetakse (nt töötajate juhendamine ja väljaõpe, isikukaitsevahendite kasutamine).
On kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste seadustega ja ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste juhenditega.
On tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel (nt koondades töötajate ettepanekuid ja rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel). Puuduste avastamisel tuleb tal teavitada nii tööandjat kui ka töötajaid ja anda vajadusel töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööandjalt on volinikul õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui kellegi elu või tervis on ohus, tohib töökeskkonnavolinik ajutiselt ohtliku töö peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamise.
Osaleb tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimises.