taimekasvatuse planeerimine - mida kasvatame?
kasvuhoone ja peenrakastide mulla ettevalmistus: kobestamine ja väetamine
salvei eemaldamine püsikute peenrakastist
kasvuhoone teipimine
kasvuhoone uksele stopperi paigaldamine
aiatööriistade ülevaatus ja toomine õppeaeda
2024. aasta taimekasvatushooajal tegutsesid lasteaia õppeaias aktiivselt kuus rühma: Õnneseen, Oravake, Päikesejänu, Mesimummu, Südameke ja Kiisupesa ning oma panuse andisd lasteaia personal ja juhtkond. Õppeaia tegevustest olid oodatud osa saama kõik lapsed.
Kasvuhoones
Kiisupesa rühm istutas ja jälgis kasvuhoones kurgi, paprika ja potitomati taimede kasvamist ja viljumist. Üheskoos maitseti taimede vilju.
Siilikese rühma külvasid rühmas istutuspottidesse arbuusitaimi. Kõik arbuusitaimed sirgusid kenasti ja 28. mail istutti laste poolt 4 taime kasvuhoonesse. Taimi kasteti vajaduspõhiselt ning õppiti näpuga katsuma mulla niiskust, regulaarselt jälgiti taimede kasvamist. Suvepuhkuselt saabudes said lapsed 5. augustil maitsta väga magusat suurt ca 21 cm läbimõõduga arbuusi, ühe imepisikese arbuusi kallal oli maiustamas käinud hiir ja see vili enam edasi ei arenenud. Septembri keskel suureks kasvanud arbuus oli veidi üle küpsenud ja maitses vaid mõnedele lastele. Viimane pisike "kaapekakk" oli 18. oktoobriks kasvatanud läbimõõduks 11 cm ja oli seest rohekas-valge, lapsed liigitasid selle tooreks ja üks laps viis ta oma koju meisterdamiseks.
Päiksejänkude rühm istutas kasvuhoonesse rühma aknalaual seemnest ettekasvatatud tomatitaimi. Seemned ostsid õpetajad ja koos lastega sai need mulda pistetud ning aknalauale kasvama pandud. Taimede eest hoolitseti ühiselt. Seemnevalikus olid punased, kollased ja pruunid tomatid, suured ja väiksed tomatid. Eesmärgiks oli tomateid võrrelda suuruse , värvuse ja ka maitse järgi. Lapsed armastasid tomateid süüa vitamiiniampsuks, aga valmistati ka hapukoore ja ise kasvatatud maitserohelisega tomatisalatit. Maitserohelist – tilli ja sibulat kasvatati aknalaua taimedena, mida lisati eelkõige suppidesse ja salatitesse või näksisid lapsed neid niisama. Päikesejänkude lapsed olid suureks abiks kasvuhoonetaimede kastmisel ning saagi koristamisel, samuti komposteerimisel. Huvi kasvuhoones toimuva vastu oli pidev, lapsed tuletasid tihti ise meelde, et tuleks minna ja vaadata kuidas taimedel läheb ja kas nad vajavad kastmist või saagi korjamist.
Peenrakastides
Kiisupesa rühma herneste idandamise katse tulemusena istutati rühmaruumis lillepotti kasvama pandud hernetaimed peenrakasti ning jälgiti regulaarselt nende kasvamist, õitsemist ning viljumist. Suveperioodil maitseti valminud vilju. Hiljem korjati kuivanud seemnekaunadest herneseemneid uueks taimekasvatusperioodiks. Lisaks hernestele külvati peenrakastidesse veel tilli ja lehtsalatit.
Südamekese rühma lapsed kasvatasid rajatud peenras kartuleid ning vaatamata kuivale suvele saadi sügisel saagiks täpselt 19 erinevas suuruse kartulimugulat. Lisaks külvati ja istutati ilutaimi ning jälgiti nende kasvamist ja õitsemist.
Puhhi rühm kasvatas peenrakastides porgandeid, tilli, spinatit ja redist. Jälgiti üheskoos taimede sirgumist ning juba 26. juunil sai maitsta esimesi rediseid. Septembriks olid porgandid saavutanud piisavalt pikkust ning maiustati ka nendega.
Oravakeste rühma õppeaia projekt "Seemnest mullas toiduni laual" algas kevadel salati, porgandite ja peetide seemnete mahakülvamisega ning kartuli mahapanemisega avamaa kastidesse. Iga nädal käidi lastega uudistamas taimede kasvamist ja neid kastmas. Porgandid ja kartulid tulid kenasti üles, salatiseemnetest tõusis üles üks taim (mida maitsesime koos) ning peedid kiratsesid. Porgandeid võeti peenrast välja mitmel korral ning neid söödi vitamiiniampsudena toidukordade vahele. Laste hinnangul olid need kõige paremad porgandid. Projekt lõppes ühise saagikoristuse, köögiviljade (porgandite, kartulite ja ühe äraeksinud sibula) tükeldamise, toiduks ettevalmistamise ja ahjuroa söömisega ning vestlusega, kus meenutati, kuidas projekt seemnete külvamisega alguse sai, mida tehti, mida taimed vajasid. Arutleti teemal, mis lastele kõige rohkem meeldis - kastmine ja ühine saagikoristus ning ahjuroa ühissöömine.
Täpsemalt saab 2024. aasta hooaja Tallinna Männikäbi Lasteaia õppeaia taimekasvatusplaaniga tutvuda siin.
Ootamatud külalised
Nagu ka eelmisel taimekasvatushooajal, siis ka seekord "kolisid" meie kasvuhoonesse põldhiired. Esialgu suhtusime antud olukorda, kui looduse mitmekesisusse. Lõpuks siiski olime sunnitud sekkuma, sest aja möödudes muutusid uued elanikud julgeks ega pealjanud ka lasteaias tegutsejaid ning asusid aktiivselt maiustama kasvatavate aiasaadustega.
Kasvuhoones ja peenrakastides mulla täiendamine ja vajaduspõhine uuendamine.
Peenrakastide põhjalikum planeerimine – milliseid taimi ja kus kasvatada. Püsikute paigutamine ühte peenrakasti.
Õppeaia tegevuste veelgi põhjalikum planeerimine – hetkel on plaaneeritud rühmapõhiste projektidena, kui tulevikus võiks mõelda laiemalt.
Õppeaias toimuvad taimekasvatuse projektid teha nähtavaks kõikidele õppeaia kasutajatele ning külastajatele. Võimaluse paigaldada infptahvlid,
Tutvustada õppeaeda teistele asutustele ning külastada teiste asutuste poolt loodud õppeaedu uute ideede ja lahenduste leidmiseks.
Ennetada võimalike kahjurite "kolimist" õppeaeda ning võtta kasutusele nende poolt tekitavate kahjude ärahoidmiseks ennetavad meetmed.