Joyeux Noël et bonne année!🎄

02.01.2024

Heihei ja head uut aastat!

Mu jõulud Šveitsis olid ülivahvad. 

Esiteks oli meil koolis jõulusööming, milleks tühistati kaks tundi ära ja kuhu me kõik tõime toitu ja siis hängisime klassis, kuulasime jõulumuusikat ja chattisime. Sõpsidega panime sellel päeval ka jõulupusad selga, mis oli ülivahva. Saksa keele tunnis mängisime me libahunti ja keemia tunnis otsustas õpetaja meile klassi ees indoneesia ooperit laulma hakata. Ta laulis hästi ka kusjuures. Ja ma võitsin libahundimängu! 

Siis tegime me koolisõpsidega Christmas brunchi ja filmilõuna, kus vaatasime "The Grinch"-i multikat (nii kurb oli, et ma nutsin), küpsetasime toredaid snäkke ja chattisime elust. Lisaks tegime me Secret Santat, ehk "les amis invisibles"(maakeeli loosipakid), mis oli ülinumps. Käisime nende sõpsidega ka mitu korda jõululaatadel, mis on väga uhked igas Šveitsi linnas. 

Ja siis algas koolivaheaeg. Nii lahe on olnud. Mul on seda õnneks lausa kolm nädalat, sest varsti tuleb YFU suusalaager, mis lisab tervelt nädala minu koolivaheajale. 

Esimesena oli meil väike perekeskne jõuluõhtusöök, mis meenutas toidu osas vägagi Eestit- kartulisalat, šnitsel, kartulipuder. Mu vahetusema pani isegi Eesti raadio sisse, sest Star FM on tema lemmik raadiokanal peale seda, kui talle toda tutvustasin. Ta ütleb, et seal on kõige suurem laulude valik. Nii armas. Ja kinkide jagamine oli vahva - kinkisime vahetusõega vahetusvanematele "I love to fart" t-särgid... kuna neil on kergesti ärrituvad kõhud ja nad teevad selle üle ise ka nalja... ühesõnaga, nad võtsid need väga hästi vastu ja kannavad neid kogu aeg (kodus). Imeline. Ja siis vaatasime vahetusvanematega hunniku jõulufilme, tutvustades üksteisele oma lemmikuid.
Selle päeva lõpuks läksime kirikusse keskööteenistusele, mis oli päris sürreaalne kogemus. Mu vahetusvanemad tegelikult tavaliselt kirikus ei käi, kuid nad tegid seda minu pärast, sest nad tahtsid, et kogeksin killukest nende usust. Väga tore oli, nad on nii armsad. Elu esimene kesköökirikuteenistus kogetud ning nägin ka oma küla kiriku ära.
Järgmine päev oli pidu suurema vahetusperega, kus sõime klassikalist jõulurooga "fondue chinoise", mis on nagu toore veiseliha tükid, mis pannakse keevasse puljongivette, väga maitsev. Seejärel rääkisime pikalt oma eludest, jagasime kinke (vahetusisa kehastas jõuluvana ja pere väikseim laps hakkas nutma, sest ta kartis teda) ning viimaks tegime vahetusnõbudega tiktok-i tantse ja mängisime jalgpalli. Ainult lumi oli puudu.
Ja viimane jõulupidustuste päev oli põhimõtteliselt suguvõsakokkutulek. Tol päeval oli nii soe, et õues sai pusaväel olla. Mängisime nõbudega UNOt ja musta notsut. Muideks, kõik vanemad inimesed, kellest keegi mind eales näinud ei olnud, arvasid, et neil oli lihtsalt mälukaotus ja ma olin veel üks oma pere lastest. 

Paari vahepealse päeva jooksul käisime vahetusperega esimest korda suusatamas! 

See oli mu esimene suusatamine Šveitsis, ja teate, Eestis ma pidasin ennast ikka korralikult tugevaks suusatajaks, tegin juba minihüppeid ja nii. Kuid nagu mu ema ütles "Kuutsemäe pole mägi, see on küngas", sest Šveitsis olen ma kohutav suusataja. Abiks ei olnud ka faktor, et vahetusisa viis meid esimese asjana punasele mäele. PUNASELE. Ma olin hirmukrambis, vaadates trepiastmekujulist laskumist. Oleksin tahtnud nutta, karjuda ja helikopteri appi kutsuda. Aga lõpuks ma ületasin ennast, sain kangestusest üle (vahetusisa ütles, et ma lihtsalt chilliksin, mis imekombel päriselt aitas), ning mega lõbus oli. Õppisin suusakeppe kasutama, mis mind päeva alguses segadusse ajasid, kuid päeva lõpuks olin juba professionaal. Õhtul ei suutnud ma magada, sest elasin peas läbi oma esimest traumeerivat laskumist. Aga mäed olid ikka hingematvalt ilusad. 

Ja äsja tähistasimegi aastavahetust! Tegime vahetusõega peo koos meie ühiste sõpradega, kuulasime head Šveitsi ja 2000ndate aastate muusikat, tellisime pitsat ja panime keskööl säraküünlad põlema. Keskööl sõime ka 12 mustikat ära (tegelikult need peaksid viinamarjad olema, aga meil ei olnud), tehes iga mustikaga üheks aasta kuuks soovi. Kui ma ei eksi, siis see on Hispaaniast pärit traditsioon. Ja nüüd olengi siin. Täna lähme mu esimesele Šveitsi hokimatsile, sest see on siin vist suur teema. Loodame, et Fribourg võidab! 

Tsauki!

Teele