2025

2. detsembril  olid külas Rumeenia üliõpilased Dan ja Florin, kes tegid 8.-12. klassi õpilastele kliimamuutuste töötoa. Osa töötoast oli ka kliimakooli kaardimäng.

3. detsembril toimus lõimingupäev, mille käigus valmis 3D pannoo. See kajastas hetke globaalseid probleeme maailmas ja lootust tulevikuks

Valmis lootuste puu - iga leht kajastas õpillaste ideed tulevikulootuseks.

Külalised Vao majutuskeskusest

Heategevuskontsert Tarkusefondi toetuseks

UNESCO koolide õpetajate seminar Tamsalu koolis

TÜ Riigiteaduste tudengid viisid läbi Euroopa Parlamendi mini-matke

2024

MAAILMANÄDAL TAMSALU KOOLIS  

Identiteet ja mitmekesisus

1.– 6. detsember 2024

 Pühapäeval, 1. detsembril toimus kogukonna jõululaat, millest võtsid osa meie 6. klasside minifirmad ja õpilasesindus. Toetati MTÜ Mondo Tarkusefondi.

Esmaspäeval, 2. detsembril oli külas Kristi Ockba, kes rääkis teemal Lähis-Ida ebastabiilsus ja piirkondlike ühiskondade kohanemisvõime. 

NÄITUS PALESTIINAST

Teisipäeval, 2. detsembril ja kolmapäeval, 3. detsembril oli teemaks eesti keele ja kirjanduse ning inglise keele tundides identiteet ja mitmekesisus meie koolis. Toimusid töötoad meie koolis õppivate erinevate juurtega õpilastelt "Kus on minu juured ja kust ma tulen". Töötubades esines 8 õpilast, kes rääkisid oma juurtest (Ukraina, Valgevene, Venemaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Aserbaidžaan, Gruusia, Peruu).

Kolmapäeval, 4. detsembril toimus heategevuskontsert, mille eesmärk oli toetada MTÜ MONDO Tarkusefondi kaudu kolme Keenias elava tüdruku võimalust jätkata haridusteed.

Neljapäeval, 5. detsembril toimus Euroopa Parlamendi minimateke Riigiteaduste Seltsi tudengitelt.

 Selle jooksul tutvustasid tudengid Euroopa Parlamendi olemust, tegid õpilastega läbi praktilise Euroopa Parlamendi simulatsiooni, mille käigus said õpilased panna end parlamendiliikme rolli, otsustades ja koostades ise õigusakte. Lõpetuseks räägiti MTÜ Mondost, EPAS-est ja ülikooliõpingutest Tartus. Simulatsioonis käsitletavad teemad olid järgmised: tuumaenergeetika, rände- ja varjupaigataotlemine, tasustamata praktikate keelustamise ja tehisintellekti.

Nädala jooksul toimus luuletuste konkurss teemal "Identiteet ja mitmekesisus - kus on mu juured"

Rahvused

Rahvuseid on palju erinevaid.

Arvan, see on väga huvitav.

Halbu rahvuseid pole kunagi, vaid kõik on oma moodi.

Uurida neid on huvitav, sest alati leidub midagi uut.

                                                                          Linda Kotkamäe, 8. kl

Suguvõsa

S oome on Eesti naaberriik.

U mbes 1,3 miljonit inimest elab Eestis.

G loobusel on Eesti põhja pool.

U dused on Eesti hommikud.

V arsti on Eesti sünnipäev.

Õ nnelikud on Eesti inimesed.

S iit me pärit oleme.

A rmastan Eestit.

                                           Maribel Raudsepp, 8. kl

 Eesti

Eestlane olla on väga hea, seda une pealt juba tea.

Iga päev laual kiluleib,

riigi kaitsmise kohustus meil.

Talvel lumi katab maad.

Kodakondsusega siin elada saad. Eesti keelt sa teadma pead,

  kui end siin mugavalt sisse sead.                                                                        

                                                                                          Caroli Treimann, 8. kl

Mina või peegel

Kes ma olen, kas tean ma ise,

või on see peegel, mis mind peegeldab?

 Mõtted vahelduvad nagu tuul.

Küsimus jääb: kes ma olen, kas ma tean seda ise?

Teised mind vaatavad, kuid kas ma nõustun?

Olen kui vari, mis alati muudab suunda.

Küsimus on igavene, alati sees.

Kas mina olen mina või vaod peegel su ees?

                                                        Emma Kivirand, 12. kl

Olen Eestist,

külmade tuulte ja lõhnavate metsade maalt, kus rahvas on arg ja 

muhe.

Tunnen end ka eurooplasena.

Euroopas keeled põimuvad kui jõeveed ning erinevus ei 

lahuta, vaid liidab.

                                   Juured ulatuvad sügavale, kuid oksad  

                                            sirutuvad kaugemale.

                                    Oleme eestlased, 

                                     eurooplased, osa 

                                           maailmast.

                                                                                      Sten-Lenar Nirgi, 12. kl

Mul on, sul on unistus, 

müürid, teed ja küsimus.

 Kes ma olen, mida teen, 

see on küsimus mu sees. 

Tuul toob vastust, tasa viib, 

kella ta tiksuma ta seab.

Otsin, leian, mõistan taas,

 vaba hing on minu maas.

                                                                       Ruben Kallaste, 12. kl

2023

   Reedel, 1. detsembril oli külas Marina Kaljurand. Osales 6. –12.klass. 

  Teisipäeval, 5. detsembril oli külas Geiri Suur, kes rääkis oma õpirändest Šveitsi. Osales 9. –12. klass. 

 Ühine vestlusring ja Türgi toitude valmistamine

 Kolmapäeval, 6. detsembril toimus inglise keele õpetaja Abdul Turay vestlusring rände teemadel 9. ja 10. klassis.

Heategevuskontsert MTÜ Mondo Tarkusefondi toetuseks

 Neljapäeval, 7. detsembril andis 12. klassi õpilane Kristjan Välimäe ülevaate oma rändeteemalisest uurimistööst.

Reede, 8.12. EPAS programmi  inimõigusteteemaline seminar

Esmaspäeval, 11. detsembril toimus heategevuslik laat

Heategevuskontserdi ja laada annetustega toetame MTÜ Mondo Tarkusefondi ning meie toel õpivad Keenias kolm tüdrukut: vasakult  Ashley Adhiambo Obongita, Sheryl Nakhayia, Saumu Olunga.

2022

MAAILMANÄDAL TAMSALU GÜMNAASIUMIS

10. maailmanädal Tamsalu gümnaasiumis - 5.–9. detsember

Sinust ja sinuga, Ukraina.

Eesmärgid:

1.      Õpilase ja õpetajad on teadlikumad Ukraina kriisist/sõjast ja selle mõjust maailmale.

2.      Õpilased ja õpetajad teavad rohkem Ukraina kultuurist.

3.      Õpilased väljendavad toetust Ukrainale oma loomingu kaudu (kunst, muusika).

4.      Koolipere toetab heategevuslikult MTÜ Mondot  Iga aken loeb!

5.      Luua sidemeid naaberkoolis õppivate Ukraina õpilasega ja nende õpetajatega.

Ettevalmistused maailmanädalaks. Valmib Ukraina vanaduse kett Ukraina mustritest.

Esmaspäeval, 5. detsembril osales 10.−12. klass ÜRO matkel, mille teemaks oli Ukraina kriis ja käimasolev sõda.

Teisipäeval, 6. detsembril oli külas Veronika Svištš MTÜ Mondost, kes rääkis 9.-12. klassi õpilastele MTÜ Mondo tööst Ukrainas.

7.-12. klassil oli Patrik Perssoni ja Celal Yildirimi juhendamisel võimalus mängida Eesti Pagulasabi projektina valminud mängu "Teemantsaar"  

Kolmapäeval, 7. detsembril esinesid meie vilistlased Tuule Laansoo ja Analiis Veerema töötoas 10. , 12. ja 7.b klassile taaskasutusest ja võimalustest Ukrainat heategevuslikult toetada.

Heategevuskontserdiga toetasime Ukraina sõjast puudutatud piirkondade ülesehitamist. 

Neljapäeval, 8. detsembril olid külas Ukraina õpilased Kuusalust ja nende õpetaja Svetlana Šikova tutvustas Ukrainat ning viis läbi töötoa  Ukraina lillemustritest.

Reedel, 9. detsembril vaatas 10. - 12. klass filme "Slava Ukraini" ja "Ukraina naised. Järgnes arutelu.

8.b vaatamas Polina Tšerkassova "Maailmahoidjate lood" episoode

Eero Jansoni külalisund Kuidas antakse Ukrainas humanitaarabi?

2021

Heategevuskontserdi link:

https://youtu.be/TWdtX1XEAXY 

ESEED

Eestlane rändajana sõjalises konfliktis võõras kultuuris

Sõjalised konfliktid on raputanud kogu maailma. Ajapikku loodetakse, et olukord muutub ja konflikte juurde ei tule, kuid eksitakse. Vahet ei ole, kui suuri arenguid on teaduses, sõdu ei suudeta ikkagi ära hoida. Inimesed on niivõrd vaenulikud ja kangekaelsed teineteise suhtes, jäädes alati oma arvamuse juurde, seetõttu näib sõdade vältimine võimatu.

Inimesed reisivad ja rändavad erinevatesse riikidesse, et puhata või uut elu alustada. Tihtipeale ei mõelda selle peale, et võib tulla sõda ja ollakse kinni riigis, mida ei tunta. Enamasti on peaaegu võimatu põgeneda riigist, kus on sõda, või ei suudeta, sest mingi kindel side hoiab selle maaga. Taoliste olukordade tõttu jäädakse võõrale maale lõksu, kus on kaks võimalust: kas valida üks pooltest või jääda neutraalseks ja saada kõikidest pooltest aru.

Poole valimine võib olla lihtne, kui on kindel arvamus, mis sobitub mingi poolega. Valides ühe poole on võimalik ellu jääda või surma saada, sest emmale-kummale poolele jäädakse ikka ette. Jäädes neutraalseks, saades kõikidest pooltest aru ja mitte sekkudes on suurem võimalus terve nahaga pääseda.

Ilmselt on erapooleduks jäämine kõige õigem otsus, eriti veel võõramaalasel. Võõras riigis elades ei ole me teadlikud selle täpsest ajaloost ja juttudest, mida on põlvest põlve räägitud. Igal rahvusel on oma kultuur, mida järgitakse ja peetakse oluliseks. Tihtipeale ei saa teiselt maalt tulijad sellest aru ja ei tea, kui suure tähendusega see antud rahvale on. Sama lugu on siis, kui tekib sõjaline konflikt, kus mõlemad pooled ajavad oma jonni ja mõlemal poolel on oma teadmised piiridest ja kultuurist.

Tihtipeale tekib konflikt sellest, et ei saada teineteisest õigesti aru ning tühiste arusaamatuste tõttu tekitatakse suurt kahju ja ta tapetakse inimesi. Vahet ei ole, millisel poolel sõdime, ikkagi oleme kõik sarnased inimesed, kes soovivad elada rahus omal maal.

Britten Perm

Eestlane rändajana sõjalises konfliktis võõras kultuuris

Eestlane on tihti pidanud viibima kodust eemal, kaitstes hoopis teist maad, hoopis teistel eesmärkidel. Ta on pidanud olema kaitsja võõral maal.

Ka minu vanaisa oli Vene armees kaugel Põhja- Koreas, mereväes. Kaks aastat. Ja mis oli selle eesmärk? Kes sellest võitis? Kindlasti mitte Eesti ja kindlasti mitte minu vanaisa. Kui ma praegu läheksin sõjaväkke, siis ma vähemalt hetkel teaksin, et jääksin koju, mitte et mind keegi mööda maad laiali pilluks.

Eestlased on pidanud viibima küll Venemaal või Afganistanis kaitstes sealseid kohalikke inimesi. Sealne kultuur on hoopis teine. Seal on kõik teistmoodi alustades kasvõi kliimast ja loodusest. Seal on teised kombed ja tavad. Kõik elu on teine. Et seal hakkama saada, peab seda võõrast kultuuri siiski natuke teadma ja tundma. Ma arvan, et neid, kes sellistel missioonidel töötavad, on vastava kombestikuga tutvustatud. Ma ei usu, et ilma eelnevate õpetussõnade seal keegi hakkama saab. 

Kodust eemal olla on alati raske, seda eriti veel siis, kui oled läinud sõtta. Jätnud maha oma lähedased, kodu. Oled läinud võitlema kellegi teise vabaduse eest. Minu jaoks on hukkumine teise riigi vabaduse eest rumalus. Mõttetu surm. Ma ei leia, et me teiste vabaduse pärast peaksime pingutama. Jah, me oleme küll NATOs ja see nõuab teatud kohustusi, kuid minu jaoks on see ikkagi mõttetu surm. 

Sõjas osalemine nõuab äärmist julgust ja vaprust. Üks asi on sõjas füüsiliselt ja vaimselt hakkama saada. Teine asi on see, kuidas sõjakoledustega hiljem kodus hakkama saada. Tihti võib olla füüsiline vigastus vaimsest lihtsam. Surma ja valu nägemine tekitab haavad. Hirmuunenäod ja luupainajad pidid olema tavaline.

Ma loodan, et ei pea iial ühestki sõjast osa võtma. Et meie peade kohal mitte ühtegi hävituslennukit ei lenda ja kuulid ei vihise. Et me ei peaks peituma ja kartma. 

Kemel Kivioja

Eestlane rändajana sõjalises konfliktis võõras kultuuris

Võõras kultuuris võib tihtipeale juhtuda, et inimene ei mõista kohalike käitumismaneere, mis on mõistagi arusaadav. Mõistmist tuleb aga kõigepealt alustada inimesest, mitte kommetest ega poliitikast.

Teistsuguses kultuuriruumis viibides tekivad niikuinii arusaamatused – tahame seda või mitte. Niisuguste pingete põhjuseks ei ole mitte pahatahtlikkus, vaid pigem on selleks teise inimese mõttemaailma mittemõistmine. Sageli ei suuda sisserännanud inimene hoomata käimasoleva sõjalise konflikti tagamaid ega vajalikkust. See ei pea tingimata tähendama, et kõne all olev isik ei mõista teiste rahvaste ajalugu ning võimaliku relvastatud konflikti ajendeid – tal on lihtsalt võimatu end kummagi osapoole eesmärkidega siduda. Eesti rahva läbielamisi arvesse võttes on meil lihtsam mõista vabaduse eest võitlevaid väikerahvaid, kuid nagu filmist „Mandariinid“ näha sai, ei ole see nii lihtne. Fakt on see, et iga konflikti olukord ja piirkond erinevad teistest olulisel määral. Filmis käsitletud konfliktipiirkond oli väga ebastabiilne. Erinevate kultuuride ja religioonide koosmõjul on pinged seal praegugi üsna tugevad. Eestlasele võib see tõesti tunduda, pea ees, tundmatusse veekogusse hüppamisena – usulisi lahkhelisid pole siinmail enam pikka aega kohatud, samuti on poliitiline olukord okupatsioonist hoolimata püsinud viimased sada aastat võrdlemisi stabiilsena.

Film „Mandariinid“ on ehe näide sellest, kuidas ühiskond tervikuna koosneb sama liigi esindajaist. Ükskõik, kas inimest kutsutakse eestlaseks, venelaseks või hoopis grusiiniks. Kes see eestlane siis õigupoolest on? Mõni Eesti rahvuslane või patrioot tooks kohe mõne geneetilise või keelelise väitega seotud argumendi. Probleem seisneb aga selles, et Ameerika Ühendriikide elanikel puuduvad nii geneetilised kui ka keelelised iseärasused. Võib muidugi väita, et eksisteerivad minimaalsed keelelised iseärasused, kuid tihtipeale on need erinevate osariikide vahel suuremad kui kahe mandri vahelised erinevused. „Ameeriklased“ ongi ehtsaks näiteks sellest, et identiteet põhineb kultuuril ja ühtekuuluvustundel, mitte geograafilistel, geneetilistel vms iseärasustel. Ivo mõistis, et absoluutselt kõik on inimesed. See, et teisel rahvusel on teistsugused usulised või poliitilised tõekspidamised, ei tähenda seda, et neid ei tuleks kohelda inimlikult. Eestlane koos oma läbielamistega sobib suurepäraselt nn rahuvalvuriks, kes kohtleb kõiki samaväärsena.

Mõnikord on vaja konfliktis vahendajat – inimest, kes tõstaks esile vastaspoole humaansust ning näitaks, et saab ka teistmoodi, ilma sõjata. „Mandariinides“ leiab eestlane kaks täiesti erineva taustaga inimest. Lõpuks pole vahet, kas tegemist on eestlase või ukrainlasega. Olgu me siis võõras või omas kultuuriruumis – me kõik jääme ikka inimesteks.  

Kristjan Vällmann

2020

2019

Maailmnädal Tamsalu Gümnaasiumis

Seitsmes maailmanädal Tamsalu Gümnaasiumis toimus  2.–6. detsembrini.

Nädala teemad olid järgmised:

1)      õiglane kaubandus; 

2)      inimõigused: laste õigused, sooline võrdõiguslikkus;  

3)      tolerantsus ja kultuuripädevus;  

4)      kriisikolded maailmas ja inimõigused.  

Koolis olid järgmised näitused: 

1)      „Naised ühiskonna südames“

2)      „Sheavõi lugu“

3)      „Naised ja lapsed konfliktides“

ÜRO kestliku arengu eesmärgid aastani 2030 on  kõigile nähtaval 2. korrusel. Nimetatud eesmärke saab kasutada õppetundides muude teemadega lõimimiseks. 

Nädala jooksul tehti palju huvitavat.  

Gümnaasiumiklassidele (10.–12. klass)  toimus tund inimõiguste teemal: Laste õigused, sooline võrdõiguslikkus. Lapsabielude mõju kestliku arengu eesmärkidele. Tunni keskmes oli Sonita Alizadehi lugu ja tema võitlus räpi abil lapsabielude vastu.

Algklasside õpilased (1.–4. klass)  joonistasid ja arutlesid teemal „Õigus olla laps“  ning nädala jooksul valminud joonistused seati näitusena vaatamiseks iga klassi juurde koridori.

Teisipäeva kesksed teemad olid sallivus ja erinevate kultuuride mõistmine kui olulised väärtused tänases ühiskonnas. Külalised Vao Majutuskeskusest olid pärit Türgist ja Süüriast. Koos tutvuti eesti rahvustoitudega – küpsetati karaskit ja valmistati kama. Jõuluootuses küpsetati ja kaunistati koos piparkooke. Plaanis on vastukülaskäik 16. detsembril, et üheskoos valmistada türgi toitu. 

Gümnaasiumile toimus ÜRO matke üleilmastumise teemadel, mida viis läbi  Andrei Pankratov.

Kolmapäeva teemaks oli Palestiina minevik ja olevik – saavutused, kuulsad inimesed, kultuur. Töötoa gümnaasiumile viis läbi Yuad Jaradat Hamdallah, Palestiinast  pärit diplomaat ja hetkel Tallinnas diplomaatide koolis õppiv noor naine.

Maailmakohvikus tutvustas iga klass (1.−12. klass)  ühe riigi toitu.

Kolmapäeva õhtul toimus heategevuskontsert Tarkusefondi toetuseks. Kontserdil esinesid lauljad, tantsijad ja pillimehed koos juhendajatega (kaasatud ka Tapa muusikakool) ja kultuurimaja rahvatantsurühm Kuldne Iga. Vahetekstid olid meie kooli 9. ja 6. klassi õpilaste kirjutatud luuletused loodushoiu,  säästlikkuse ja meie tuleviku teemal. 

Toimus MONDO toodete müük.

Kontserdi video:

https://www.youtube.com/watch?v=CA-uCVJtzwA

Neljapäeval, 5. detsembril tähistasime  vabatahtlike päeva. Külas oli Mari Jõgiste, keda käisid kuulamas 6., 9., 10., 11. ja 12. klassi õpilased. Juttu oli Kongo küla naiste ettevõtlusest, koolielust.

Õiglase kaubanduse kohvik pakkus maitseelamusi vahetundidel.

Gümnaasium kirjutas essee teemal „Õigus olla laps“ 

11. klassi õpilased Roosi, Argo, Mireia ja Kaarel tutvustasid oma uurimistööde projekte järgmistel teemadel: 

1)      jäätmemajandus Tamsalus; 

2)      Rakvere Loomade Varjupaik; 

3)      TMG ökoloogiline jalajälg; 

4)      mets ja selle olukord Tamsalus.

4.−6.klassile toimus koomiksite töötuba, mille viis läbi külalisena Kristi Markov.

5. klassi õpilased valmistasid oma päeva ja huvitegevusi tutvustava video Eswatini Annadale Primary koolile, kes on meie uus sõpruskool. Laura Toomlaid jagas oma muljeid  Eswatinist ja rääkis meie sõpruskoolist Annadale Primaryst. See oli mõeldud 5.−9.klassi õpilastele, kuna Annadale Primary on 7-klassiline kool.

Seoses ARTMILE projektiga skaipisime  Osaka kooliga (Otemon Gakuin Otemae Junior and Senior High School),  kellega koos valmib seinamaal Life Below Water, mis keskendub ÜRO säästliku arengu eesmärkidele 12 ja 14. Koos vaatasime läbi nii meie kui nende kavandid maalil kujutatava jaoks.

Maailma kriisikolletest rääkis  gümnaasiumile toimunud loengus vanemveebel Ivo Petjärv Scoutspataljonist.  

11. klass valmistas video, milles tehti kokkuvõte Keenia kirjaniku H. R. Ole Kuleti raamatust „Blossoms of the Savannah“, keskendudes Taiyo ja Resiani võitlusele oma õiguste eest, kammitsetuna kultuuritavadest. 

2018

Maailmanädal Tamsalu Gümnaasiumis

 5.−9. novembrini toimus Tamsalu Gümnaasiumis kuues maailmanädal. Selle nädala teemad olid õiglane kaubandus,  inimõigused,  toit,  keskkond, looduskeskkonna säästmine, tolerantsus ja kultuuripädevus. 

Novembri kolme nädala jooksul on võimalik vaadata nelja näitust: 

Keenia valguses ja varjus

Millist maailma tahame aastaks 2030? 

Sa oled, mida sa sööd

Šokolaadikampaania 

Lisaks sellele on väljapanek Aire Aksiimi looma- ja Aafrika-teemalistest maalidest.  

Esmaspäeval rääkisid 11. klassi õpilased Liselle, Kert, Marii ja Karmen oma osavõtust nädalavahetusel toimunud Erasmus+ projekti “New Forms of Activism“ rahvusvahelisest kohtumisest, mis toimub Eesti, Soome ja Läti koostöös ning teemad on eetiline tarbimine, õiglane kaubandus ja viisid, kuidas oma sõnumit levitada.

Teisipäeva – rahvusvahelise sõjast tulenevate keskkonnakahjude tõkestamise päeva tähistamiseks vaadati klassijuhatajatundides filmi „Veri mobiilis“. Külas oli Vao majutuskeskuse juhataja Jana Selesneva koos kolme tüdrukuga (kaks Gruusiast ja Süüriast) ning kahe noormehega (Pakistanist ja Eritreast). Kohtumise jätkuks on plaanis ühiselt jõule tähistada ja saada rohkem teada nendest maadest ning kultuuridest.  

Kolmapäeva hommikupoolikul täitis vahetunde heategevuslaat, kus sai osta ja maitsta küpsetisi ja toite erinevate maade köögist. Esindatud olid näiteks Šveits, Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Venemaa, Eesti. Laadal olid müügiks ka valik kaupu MTÜ MONDO poest. Külaliseks oli Maria Tomson, kes oli aasta alguses vabatahtlik Rise and Shine koolis Shianda provintsis Keenias ja ta jagas oma mõtteid ja nägemust tööst vabatahtlikuna.

Päeva lõpetas heategevuskontsert, kus esinesid meie lauljad, tantsijad ja pillimehed. Külalisesinejad olid  Taavi ja Maria.

Neljapäev oli pühendatud õiglasele kaubandusele. Tuule ja Analiisi peetud imelises õiglase kaubanduse kohvikus oli rohkesti külastajaid ning koolipere nautis lõunasöögi lisana õiglase kaubanduse kakaod. 11. klassi õpilane Kert  tegi vahekokkuvõtte oma õiglase kaubanduse uurimistööst ja küsitlusest õpetajatele ning gümnaasiumiõpilastele.

Külaliseks oli Pille-Mai Helemäe, kes laiendas meie silmaringi ja teadmisi Birma eluolust ja kultuurist, kuna töötas seal vabatahtlikuna.

Reedel olid külas kapten Rene Rebane kaitseväest ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajad. Räägiti rahuaegse kaitseväe mõjudest keskkonnale. Võrdluseks vaadatud filmile „Veri mobiilis“ oli oluline selgitus õpilastele, et kaitsevägi järgib väljaõppel rahuaja nõudeid, sealhulgas ka keskkonnanõudeid. Külalised rääkisid, kuidas seda tehakse.

Näituste põhjal toimusid klassides arutelud ning valmisid plakatid. 

Gümnaasiumiõpilased kirjutasid reedeks arutluse teemal „Millist maailma tahame aastaks 2030?“ 

Tublimad kirjutajad olid Tuule, Analiis ning Jarmo 12. klassist, Kaspar, Martin ja Marianne 10. klassist ning Rahel, Marii, Liselle ja Alesia 11. klassist. 

Kogu nädala jooksul tehtu laiendas silmaringi ja teadmisi nii õpilastel kui õpetajatel ning meie tegemistest jõudis sõnum kogukonnale ning kaugemalegi.

ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

TEISIPÄEV

NELJPÄEV

REEDE

2016

MAALIMANÄDAL TAMSALU GÜMNAASIUMIS

14.–18. novembrini toimus Tamsalu Gümnaasiumis juba neljas maailmanädal. Seekordne põhiteema oli toit ja tervis.

Esmaspäeval, mis oli ka rahvusvaheline diabeedipäev, toimusid kõikidele klassidele loengud diabeedist, tervise hoidmisest ja õigest toitumisest. Loenguid viisid läbi kooli meditsiiniõde Irina Aunapuu ja perearst dr Jelena-Maria Jakimenko. 

Teisipäeval oli külas Johanna Helin MTÜ Mondost, kes viis läbi töötoad 8. ja 9. klassile Keenia ja Ghana fotomappidega. Vahetundidel võis külastada  pop-up kohvikut, kus pakuti maailma rahvaste köögi roogasid. Esindatud olid järgmised riigid: Eesti, Läti, Venemaa, Gruusia, Mehhiko, Kreeka, USA, Kanada, Itaalia, Tai, Poola, Inglismaa, Prantsusmaa, Norra ja Ungari.

Rahvusvahelist sallivuse päeva tähistasime kolmapäeval heategevuskontserdiga Tarkusefondi toetuseks. Esinejateks olid koorid Heidi Mägi ja Kaja Raudla juhendamisel, kanneldajad Sirje Luige juhendamisel, solistid Kadri Kase lauluklassist, Kerttu Urmi, Kerli Relli ja Siret Kristeli tantsijad. Kontserdil esines ka meie vilistlane Taavi Luik. 

Neljapäevaks pani iga klass välja plakati, millel kajastusid meie toidulaual olevate toiduainete päritolumaad. Neid oli tõeliselt palju ja iga klass oli leidnud teemale huvitavaid lahendusi. Algklassid uurisid toiduga seotud vanasõnu ja joonistasid pilte nende illustreerimiseks.

Reedene teema oli õiglane kaubandus ja külas käis Irma Mets MTÜ Mondost. 11. ja 12. klass vaatasid filmi „Sonita“ ning osalesid filmi arutelul põhinevas töötoas. 9. klassid mõtisklesid šokolaaditeemalises töötoas ja 10. klass osales tekstiiliteemalises töötoas.

Nädala jooksul oli võimalus osta Keenias, Ugandas ja Ghanas valmistatud käsitöid: korve, kotte, pajakindaid, põllesid, käepaelu.

Maailmanädalal lõi kaasa ka koolisöökla, sest igal päeval pakuti erineva riigi toite: itaalia esmaspäev, ukraina teisipäev, aasia kolmapäev, ungari neljapäev ja Ameerika reede.

Vaadata sai fotonäitust Birmast.

Eelmisel aastal toetasime maailmanädalal kogutud heategevuslike tegevustega oma Keenia sõpruskooli tüdruku Farida Ali Auma õpinguid keskkoolis. Ka sel aastal toetame Tarkusefondi ja kogutud toetusega loodame kedagi aidata õpingute jätkamiseks St Matthews Munganga Keskkoolis. 

Nädal oli tegevusrohke ja hariv ning silmaringi laiendav nii õpilastele kui õpetajatele. Suur tänu MTÜ Mondole kaasabi ja toetuse eest nädala õnnestumisel. Aitäh kõigile, kes nõu ja jõuga abiks olid! 

2015

MAAILMANÄDAL TAMSALU GÜMNAASIUMIS

16.–20. novembril toimus  Tamsalu Gümnaasiumis järjekordne, seekord juba kolmas,  maailmanädal. 

Toimunud ettevõtmised olid  lõimitud ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inglise keele, kunstiõpetuse, emakeele, muusika ja kodundusega. Fookusesse seati kultuuri- ja väärtuspädevuse, sotsiaalse ja kodanikupädevuse, enesemääratluspädevuse ja suhtluspädevuse arendamisega seotud tegevused.

Kuna Tamsalu Gümnaasiumi sõpruskooliks on Keenias Shianda provintsis asuv Munganga Keskkool, siis panid 12. klassi õpilased kokku oma vastuskirjad Keeniasse kirjasõpradele saatmiseks. 

Teisipäeval esitas 12. klass ühiskonnaõpetuse tunnis minilavastuse Süürias toimuvast  ja sellega seonduvatest pagulaste probleemidest. Tunnis olid kuulajateks  8.–11. klassi õpilased.  Esitus oli muljetavaldav ja mõtlemisainet pakkuv. Kindlasti muutis kuuldu nii mõnegi suhtumist ning seisukohta.

Teisipäeval toimus ka heategevuslaat, kus iga laadaline sai annetusega toetada MTÜd Tarkusefond. Gümnaasiumiõpilased kirjutasid MTÜ Mondo arengukoostöö esseevõistluse teemadel (Mida Eesti peaks tegema, et kliimamuutusi peatada? Kuidas lõimida immigrante ja pagulasi Eesti kooli ja ühiskonda?) ja sellest, kas tolerantsus on tegu või lihtsalt sõna. 

Parimad tööd on võimalik saata MTÜ Mondo žüriile ja  konkureerima teiste koolide õpilaste kirjutistega. Konkursi peaauhind on nädalane reis Ghanasse.  

Kolmapäeval oli 11. ja 12. klassi õpilastel võimalus osaleda simulatsioonimängus „Euroopa Parlament“. Mängu viis läbi Civitta Eesti koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Eestis. 

Meie mängus osales kakskümmend kuus 12. ja 11. klassi õpilast. Mängu käigus tuli ette valmistada kuus eelnõu just praegu päevakorral oleva noorte tööhõive, energiapoliitika, pagulaste vastuvõtmise jne kohta. Õpilased osalesid parlamendi üldkogu istungil, töötasid fraktsioonides ja komisjonides. Igaüks pidi end panema mõne konkreetse parlamendisaadiku olukorda, esindama teatud maailmavaadet ja sellest lähtudes küsimusi lahendama.

Tagasisides mängu kohta märgiti, et oli mõnus teiste gümnasistidega koostööd teha, hääletamine nutitelefonide abil oli huvitav, sai arendada analüüsi-ja otsustusvõimet.  Õpilased said paremini aru, kuidas Euroopa Parlamendis seaduseelnõudega tööd tehakse ja et mingis küsimuses kokkuleppele on keeruline jõuda, sest igal inimesel on oma arvamus.

Raske oli algul aru saada, mis vahe on komisjonil ja fraktsioonil, aga kuna kogu protsess tuli ise praktiliselt läbi teha, võib loota, et ka see küsimus sai selgemaks. 

Kokkuvõttes – simulatsioonimäng hästi organiseeritud, vahelduseks tavalisele rutiinsele koolipäevale, huvitav ning hariv.

Õhtul toimus heategevuskontsert, mille eesmärk oli koguda annetusi MTÜ Tarkusefond jaoks, et toetada ühe Munganga õpilase keskkooliõpinguid. Kontserdi avas MTÜ Mondo vabatahtlikuna Keenias töötanud ja Munganga keskkooli külastanud Tallinna Tehnikagümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Tanel Sauna. Pärast kontserti oli võimalus osta Ugandas, Ghanas ja Keenias valmistatud käsitöid (punutud korvid, külmkapimagnetid, peapaelad, pajakindad, pinalid, seep, sheavõi).

Neljapäeval valmistasid 8. klassi tüdrukud keenia õpilaste saadetud retsepti põhjal maguskartuli ja ubade hautist. Saime teada, et see on East Wanga inimeste lemmiktoit Lääne-Keenias ning rooga valmistatakse erinevate tseremooniate jaoks, näiteks pulmadeks. Maitses päris hea!

Ühiskonnaõpetuse tundides mängiti šokolaadimängu. Mängu eesmärk oli õpilastele selgitada, kuidas šokolaadi toodetakse, kuidas mõjutab olukord maailmaturul kakaokasvatajate ja šokolaaditootjate elu. Õpilased jagunesid kolmeks Eesti, kolmeks Ghana, kaheks Brasiilia ja Belize`i pereks. Igas riigis oli üks pere – istanduste omanik või šokolaadifirma omanik, kellest teised sõltusid. Pered pidi arvestama oma sissetulekutega ja mõtlema, mida nad selle eest endale lubada saavad. Mängu teises etapis tuli arvestada sellega, et kahjurid hävitasid suure osa kakaoistandustest, ja mõelda, kuidas see iga pere sissetulekuid mõjutab ja mida nüüd ette võtta: asutada kakaokasvatajate kooperatiiv, müüa ettevõte maha jne. Selgeks sai ka see, mida kujutab endast fair trade ehk õiglane kaubandus. Mäng oli õpilaste jaoks väga huvitav. 

Maailmanädala üks eesmärk oli mõelda sellele, mida tarbime ja kuidas näeb välja meie pere ostukorv. Selleks valmistasid 1.–9. klassi õpilased plakati „Minu pere ostukorv“. Ostukorvis oli väga erinevate riikide toiduaineid, ühes isegi üheksast erinevast päritoluriigist. Ostukorvi sisusse süvenemine oli ka samm teel tervisliku või tervislikuma toitumise suunas.

Nädala jooksul joonistasid algklassid aafrika mustreid ja katsetati toiduretsepte, kus komponendiks šokolaad. Pilte katsetustest koos retseptidega saab näha galeriis. Õpetajad nautisid Mare Viksi valmistatud superhead šokolaadikooki.

Reedel tähistas maailm rahvusvahelist lastepäeva.  Iga klass vaatas esimese tunni ajal videoid maailma lastest ning nende eluolust. Pärast seda arutati koos nähtut. Siinkohal tahaksin tsiteerida kuuenda klassi õpilaste mõtteid: 

-          Kahju lastest, kellel on halvem elu kui meil. Aga nad on õnnelikud ja tunnevad elust rõõmu.

-          Isegi halbadel aegadel saab olla rõõmus.

-          Eesti lastel on vedanud, sest neil on paremad asjad.

-          Lapsed olid rõõmsad selle üle, mis neil oli.

Nädala lõpetas kohtumine nooremleitnant Aleksandr Kravtšukiga Scoutspataljonist, kes tutvustas Scoutspataljoni ajalugu ja tänapäeva ning rääkis, mis on nende osa Eesti riigi kaitsmisel ning rahvusvahelistel missioonidel. Tema humoorikas esinemine oli kuulajatele kindlasti meeldejääv.

Nädal oli tegus, hariv, mõtlemisainet pakkuv ja silmaringi laiendav. Suur tänu kõigile, kes selle läbiviimisel kaasa lõid!

2014

 MAAILMANÄDAL TAMSALU GÜMNAASIUMIS

Maailm meie ümber muutub, kui me teda puutume, ja me ise muutume, kui see maailm meisse puutub. 

Peeter Volkonski 

10.-14. novembrini toimus Tamsalu Gümnaasiumis järjekordne maailmanädal, mille jooksul laiendati teadmisi maailmahariduse vallas ja tegeldi heategevusega.

 Esmaspäeval oli 8.-12. klassi õpilastel võimalus laiendada oma teadmisi ja silmaringi kohtumisel Kristi Ockbaga, kes rääkis Jeemenist, islamist ja araabia keelest ning kultuurist. Lisaks huvitavale ja teadmisi laiendanud vestlusele sai igaüks sai proovida kirjutada oma nime araabia keeles. Kerge see just polnud, aga nii mõnelgi tuli päris hästi välja. 

Teisipäeval oli külaliseks Veronika Svištš MTÜ Mondost, kes rääkis olukorrast Ukrainas ja abist sisepagulastele. Valmis ka näitus teemal Eestlane läbi stereotüüpide prisma. Kogu koolipere osales heategevuslaadal kas müüjatena või lihtsalt laadaliste-ostjatena. 

Kolmapäeval oli kõikidel õpilastel võimalus kuulata Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse juhti Jana Selesnevat. Varjupaigataotlejate Majutuskeskus (Vao Keskus) korraldab varjupaigataotlejate majutamist ja muid toimetulekuvõimet toetavaid ja säilitavaid teenuseid isiku rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Keskus pole Tamsalust kuigi kaugel, kuid teadmised sellest on paraku napid. Seetõttu oli kohtumine väga vajalik ja hariv. Päeva lõpetas heategevuskontsert, kus esinesid Kaja Raudla ansambel, Sirje Luige kanneldajad, Kadri Kase lauljad, Siret Kristeli ja Kerli Relli tantsutüdrukud, Diana Tiitsmaa flöödil, Taavi Luik ja Kerstin Nurmsalu klaveril. Kontsert pakkus elamuse kõigile kuulajatele. 

Neljapäeval täiendati teadmisi Rahvusvahelise Punase Risti ajaloost ja tänapäevast, Rahvusvaheliset Humanitaarõigusest ja Eesti Punase Risti tegemistest. Külas oli Indrek Simisker. Neljapäevaks olid 1.-5. klassi õpilased (iga klass eraldi) ette valmistanud nukuetenduse Käpiknukud jutustavad Aafrika muinasjutte. Ette kantud lood olid kirjutanud Aafrika lapsed ja iga loo sõnumist oli midagi õppida ning meelde jätta. 

Nädalale pani punkti reedel toimunud kohtumine Elizabeth Kasa-Mälksooga. Räägiti inimõigustest. Heategevuslaada ja -kontserdi tulu ning õpilasesinduse taarakampaaniast saadud raha kantakse MTÜ MONDO Tarkusefondi, et toetada meie sõpruskooli, Munganga Keskkooli (Shianda provints, Keenia) ühe õpilase õppimisvõimalusi keskkoolis. Eelmisel aastal ehitati meie heategevusliku toetuse eest koolile kaks tõeliselt hädavajalikku WCd. Arvan, et maailmanädal läks igati korda ja pani meid nägema ja mõistma asju, mida me tavaliselt ei näe või ei taha näha ega mõista, ning tõi meid lähemale globaalprobleemidele. 

 Plaanis on kevadel korraldada HeaTeoTööpäev koostöös Kullenga käbikuivatiga ja niimoodi taas toetada Tarkusefondi. 

2013

11.-15. novembril toimus Tamsalu gümnaasiumis maailmanädal. Ettevalmistused maailmanädalaks algasid juba septembris. Sellest sai tõesti kogu kooli hõlmav, huvitav, mitmekesiseid tegevusi ja uusi teadmisi pakkuv ettevõtmine. 1.- 4. klassi õpilased tegid plakateid ja joonistusi teemal “Minu Aafrika”. Eelnevalt olid õpetajad nendega vestelnud laste olukorrast Aafrikas. Ka põhikooli õpilased tegid kunstiõpetuse tunnis Aafrika-teemalisi töid.

Koolis toimus heategevuslik kontsert, mille tulu läks Aafrika lastele. Esinesid nii kooli oma koorid, ansamblid ja pillimehed kui ka Tamsalu kultuurimajas tegutsev kergemuusikakoor ja tantsijad. Nii haaras maailmanädal kaasa ka kohaliku kogukonna.

Kaasatud olid tööpetuse õpetajad, kelle juhendamisel 5.b, 7.a ja 7.b klassi õpilased valmistasid aafrika maiutusi melk tert’i ja koeksister’it. Neid maiustusi said ka teised õpilased ja õpetajad maitsta, samuti räägiti nende valmistamisest.

Nädala jooksul toimus gümnaasiumile kirjandivõistlus teemadel “Aidata või mitte?”, “Kuidas mina saan aidata?”, “Mina maailmakodanikuna”. See võistlus nagu ka muud maailmanädalal korraldatud ettevõtmised aitas õpilastel tunnetada end maailmakodanikuna, inimesena, kes peaks oma isiklike probleemide kõrval mõistma ka teiste inimeste muresid.

Õpilasesindus aitas samuti aktiivselt kaasa maailmanädala õnnestumisele. Kuna meie koolis on taara kogumiseks juba eelmisest õppeaastast alates spetsiaalsed kastid, siis õpilasesinduse algatusel anti septembrist kuni maailmanädala lõpuni kogutud taarast saadud  raha Munganga kooli toetuseks. Sama eesmärki teenis heategevuslik laat.

Maailmanädal algas külalislektorite loengutega religioonidest maailmas ja Eestis, sallivusest, globaalprobleemidest, terrorismist, teenistusest kaitseväes, NATO-st. 15. novembril toimus mälumäng Aafrika teemadel. Küsimused hõlmasid ajalugu, loodust, poliitikat, aastatuhande arengueesmärke, lisaks üks antiikajast pärit müüdiga seotud praktiline ülesanne.

Reedel st maailmanädala lõpus korraldasime ÜRO simulatsiooni, kus arutasime probleeme seoses ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega. Kõigepealt tulid kokku riikide delegatsioonid. Kuna gümnasiste on meil vähe, siis valisime simulatsiooniks 6 riiki: USA kui ühe olulisema ÜRO liikme, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Hollandi, Itaalia ja Keenia. Nimetatud Euroopa riikidel on tegemist immigrantidega, kes on tulnud nende endistest kolooniatest, põgenevad konfliktikolletest, sõja ja nälja eest. Aafrika riikide probleeme pidi esindama Keenia. Kui riikide delegatsioonid olid läbi arutanud küsimuse, milline oleks kõige olulisem eesmärk, samuti oma võimalused, siis moodustasime rea antud küsimusega tegelevaid ÜRO allorganisatsioone (UNICEF, FAO, UNDP, WHO, Maailmapank), kuhu kuulusid siis esindajad erinevatest riikidest. Riikide delegatsioonid arutasid läbi oma võimalused, allorganisatsioonides pidid nad esindama oma riigi seisukohti. Koos tuli leida kompromiss, seejärel esitada oma ettepanekud ÜRO Peaassambleele ja neid põhjendada. Kõik ettepanekud hääletati läbi, lõppdokumenti pandi kirja kolm kõige rohkem hääli saanud ettepanekut.

Kokkuvõttes pakkus maailmanädal nii õpilastele kui õpetajatele huvitavat tegevust, uusi teadmisi, võimalust süveneda arenguriikide, eriti Aafrika probleemidesse. Tagasiside oli positiivne. Õpilased tõesti mõtlesid kaasa, abistasid kui vaja. Kooli juhtkonna suhtumine oli toetav. Kokkuvõttes tagasisidena jäi meelde II klassi õpetaja poolt räägitu: kui nad klassis Aafrika lastest rääkisid, siis üks poiss küsis: “Kas neid lapsi kuidagi aidata ei saa?”