Riguldi mõisa ajalugu

Riguldi mõisa kujunemine 17. sajandil

Riguldi mõisa (Rickholtz, Rickul) ajalugu saab alguse 1604. aastal, kui Rootsi kuningas Karl IX pantis Haapsalu linnaläänile kuuluvad Riguldi, Höbringi ja Elbiku külad leitnant Robert Woldeckile maksmata palga eest summas 3 919 taalrit.

Woldeck asutas 1620. aastal Riguldi külas mõisa. 1600. aastate lõpus läks mõis De la Gardie suguvõsa omandusse ning kuulus Haapsalu krahvkonna koosseisu.

1670. astal pantis Jacob Pontusson De la Gardie poeg, Rootsi riigikantsler Magnus Gabriel De la Gardie mõisa riiginõunik Reinhold Metztackeni pärijatele. Seejärel kuulus mõis paarkümmend aastat Pahlenite suguvõsale.

1671. aastal müüs Johann Andreas von Pahlen mõisa oma õemehele Frommhold Johann von Taubele. Nii läks mõis 235 aastaks von Taubede suguvõsa kätte.

Riguldi mõis von Taubede valduses (1704–1939)

Frommhold Johann von Taube (1661–1710) ꝏ 1694 Anna Christina von der Pahlen (1674–1710)

Gustav Wilhelm von Taube (1696–1772) ꝏ 1717 Wilhelmine von Rehbinder (1697–1755)

Frommhold Johann von Taube (1723–1789) ꝏ 1777 Auguste Juliana von Fersen (1749–1810)

Gustav Wilhelm Heinrich von Taube (1778–1854) ꝏ 1807 Gustava Theophile Freiin von Fersen (1780–1853)

Robert Woldemar von Taube (1820–1870) ꝏ 1855 Charlotte Marie Julie von Ramm (1823–1886)

Freiherr Eduard Alfred Gustav von Taube (1864–1917, mõrvati) ꝏ 22.05.1890 Pauline Gabriele Girard de Soucanton (1871–1956)

Riguldi mõisa viimased omanikud ja järeltulijad

Riguldi mõisa viimaste omanike, Freiherr Eduard Alfred Gustav von Taube ja Pauline Gabriele Girard de Soucanton, lapsed olid:

Helene (Nelly) Pauline Julie Freiin von Taube (1891–1983) 1920 ꝏ Alexander Konstantin Alexis von Barlöwen (1875–1945)

Arved Berend Gustav Etienne von Taube (1905–1978) ꝏ 1939 Ilse Maria Kusmanoff (1921–1984)

Mõisa viimase omaniku Arvedi poeg, Wolmar Dietrich Freiherr von Taube (snd 1946) on Rickholzi (kuivati) kinnistu omanik alates 2001. aastast. Kinnistut kasutatakse suvituskohana.

Riguldi mõisa majandus ja areng 19. sajandil

Suurema osa XIX sajandist hoolitses mõisa eest valitseja Mathias Rösler (1778–1872), tavaline talupoeg, kelle jõudmine nii kõrgele kohale on märkimisväärne. Valitsejaamet pidi olema üpriski tulus, kuna Rösleri rahadega ehitati Rooslepa uus kivikabel, mis õnnistati sisse 1835.

1873. aastal ehitati mast-stalle (hobusetalli) ning 1878. aastal viinavabrik. Vana viinavabrik oli väike hoone, mis asus mõisast lõunas, umbes sada meetrit eemal. Uus viinavabrik ehitati mõisast põhja poole, umbes kahesaja meetri kaugusele, mast-stalle kõrvale, suure maantee äärde. Viinavabrik tootis viina viiele kohalikule kõrtsile: Luksby, Gambüs, Höbringi, Pajus, Ölbäcke.

1874. aastate keskel korraldati Riguldi mõisa maade revisjon, sel ajal oli mõisa maadel 79 talu ja 13 väikekohta (metsavahikohad, kõrtsid jms). 1890. aastatel müüs või rentis mõis suurema osa oma maadest talupoegadele. Riguldis oli oma lubjaahi ja tellisevabrik, kus 1913. aasta andmetel valmistati kuni 100 000 tellist aastas.

Riguldi mõis ja maareform 20. sajandi alguses

1920. aastate alguses Eestis läbiviidud maareformi käigus mõisamaa riigistati. Mõisa aladel loodi uued, umbes 40 taluga Norrby ja Söderby külad. Ligi 400 hektarit jäeti mõisale siiski alles.

Parun Freiherr Eduard Alfred Gustav von Taube tapeti Dirhami garnisoni soldatite käe läbi 29. detsembril 1917, mõisa sepikoja ees. Seejärel kandis mõisa eest hoolt tema väimees Alexander von Barlöwen (tütre Nelly abikaasa), kuni perekond 1939. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus mõisast lahkus.

Riguldi kool mõisas (1865–1967)

Riguldi kooli eestvedajaks oli Robert Woldemar von Taube. Kool alustas tegevust mõisakompleksi väikeses valges majas ning kolis hiljem mõisa peahoonesse. Esimeseks koolmeistriks oli 1865. aastal Sutlepast pärit Mats Pelmas.

Aastatel 1940–1960 tegutses Riguldis 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kool kuni 176 õpilaskohaga. Koolil olid internaat, õpetajate maja, saun, kasvuhoone ja töökoda.

1967. aastal anti mõisa hooned Haapsalu rajooni haridusosakonna otsusega Tallinna I Eriinternaatkooli kasutusse.

Riguldi mõisa kasutus 21. sajandil

2012. aastal andis kinnistu omanik (Tallinna linn) mõisa SA Riguldi Kodu kasutusse; kasutusõigus lõpetati 2019. aastal.

2013. aastal läks mõis eravaldusse.