Soome

Soomet nimetatakse tuhande järve maaks. Soomlased on meie põhjanaabrid ja lähim sugulasrahvas. Soome ajalooline ja kultuuriline areng on seotud läänest Rootsi ja idast Vene mõjudega.

• Soome on pikalt kuulunud Rootsi riigi koosseisu – aastast 1150 kuni aastani 1809.
• Seejärel valitses aastatel 1809-1917 Venemaa ülemvõim.
• Iseseisev Soome riik sündis 06.12.1917.

Soome Vabariigi pealinn on Helsingi. Soomes on kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel.

Rahvalaul

Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks. Runolaululd on tavaliselt 5/4 taktimõõdus, rahulikud ja nukra meloodiaga. Runolaul on sarnane eesti regilauluga:

• algriim
• eeslaulja ja koori / järellaulja vaheldumine laulmisel

Soome rahvuseepos „Kalevala“ koosneb ka runodest (eestlaste „Kalevipoeg" värsiridadest)

18. sajandi lõpus hakkas Soomes levima uuem rahvalaul:

• lõppriim
• salmid

Rahvapillid

Soomlaste üks vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele. Vanimad kanteled on 5-keelsed, mida saab häälestada duur- või moll-helilaadis. Vanemate pillide hulka kuuluvad jouhikko (hiiu kannel), vilepill, sarv ja karjasepasun.

19. sajandil levis Soomes paljukeelne kannel, viiul ja lõõtspill. Pelimanni-muusika - tantsumuusika, mida esitavad rahvapilliansamblid.