Rootsi

Rootsi Kuningriigi pealinn on Stochkolm ja riigikeel on rootsi keel.

Rahvalaul

• Rootsi rahvalaulud on valdavalt ühehäälsed lõppriimilised salmilaulud.

• Laululiikidest on levinud lüürilised laulud ja ballaadid, kus lauldakse põhjamaa loodusest, merest, kodust, armastusest.

• Lauldi samuti tantsude saateks.

• Rootsi hümniks on rahvalaulu meloodia, millele on sõnad kirjutatud 1844. aastal „Du gamla, Du fria" ("Sa iidne, Sa vaba"). Hümnina lauldakse kaks esimest salmi.

Rahvapillid

Pilli saatel lauldi kui ka tantsiti. 

• Eriline rootsi rahvapill on nyckelharpa (klahvviiul või nükkelharf). 

Pill ripub mängijal rihmaga kaelas. Pillimehe  paremas käes on poogen, millega tõmmatakse üle keelte ja vasaku käe sõrmedega vajutatakse pilli kaelal olevatele nuppudele (nii saab muuta keele pikkust, millest omakorda sõltub heli kõrgus).

• Puukingaviiul meisterdati vanast puukingast. Kingale lisati juurde kaas, kaelapikendus ja neli keelt. Pilli mängiti poognaga või sõrmedega keeli näppides.

• Spilapipa on flöödisarnane puupuhkpill.

Sagedamini mängitakse lõõtspilli ja viiulit ning ka parmupilli, sarvepilli ja torupilli.

Rahvatantsud

Populaarsed rootsi rahvatantsud on polska ja hambo: 3-osalises taktimõõdus paaristantsud. Polskat tantsitakse hüpaksammuga.