Ipan in tlakautli ik in tisiyotl es se problema ik pakayelistli con sekimej características o síntomas.
Ainilistli ik tlakua miek, axkauak aiuiayo.
Ijkuak se tlakatl kaua tehuanmoquetzani o sintetika a tlakua tlakuali o atli uekautika ik kauitl.
Es se xipotli ik xipintli y ik xipintekomatl ik tepoli, ipan mala tenankilistli ik tlakatl.
CUALOCATL
Es in temalotl ipanokayotl ma caracteriza ipampa tlapoliui ik onyalistli, temoskalistli y sempoualistli tsayanatl au chikauastli ik pixkaloa metastasis.
CUALOCATL IK NOTEPIXKATL
Es in tlapoliui ik onyalistli, temoskalistli y sempoualistli teixneloliztica y atle control ik in tsayanatl ik epitelio ik in tlalkapan ma nechikali in notepixkatl ma in sacapili.
CUALOCATL IK CHICHIUALTIN
Es in onyalistli amo normal ik tsayanatl ik in chichiualtin y tonilia temalotl, ma pueden temalotl in mikistli.
COMORBILIDAD
Es in tlaixpanyotl ik ome o achi kokolistli noijki ipan se tlakatl. Noyuki se morbilidad nechikoli.
Es se kokoxkayotl auilneyo prevenible y patiloni necihuahuiliztli ipampa in bacteria chlamydia trachomatis, ma se maua ipampa tsinkuiloa ipampa sakapili, kamaktli y youikuitl.
DIABETES MELLITUS
Es se kokolistli metabólica xiupouali kan in niveles tlakpak ik glucosa ipan esotl (chiankakatl ipan esotl).
DIURÉTICO
tepaleuilistli a katona in istatl y in ali senkauak ik nakayotl.
ESMEGMA
Es se xinachyotl astapiltik y tsotsotlaka ipan kipia kokoyali y nesi ipan in okichyolyotl y nenepilyotl.
FIMOSIS
Es ijkuak in koyoktli ik xipintli es uel tepitsin pampa tlakaua in xipintekomatl, ik in xipintli achuel ka motzatzacqui pan in xipintekomatl.
GONORREA
Es ipan Neisseria gonorrhoeae, es in ome ITS bacteriana achi achtsa, ma se maua ipampa tsinkuiloa ipampa sakapili, kamaktli y youikuitl.
XIPINTEKOMATL
Es in kuaitl yaualtik au pixautok ik glándula ik tepoli.
HERPES
Es se kokolistli ik trasmisión sexual, causada ipan herpes simple.
HIPERTENSIÓN
Es se tlatsonikketsatli ipampa in eskopitsaktli kipiaj tetekuikatl tlakpak. (>140/90).
ITS
temautilistli ik temautilistli auilneyo.
INMUNOSUPRESIÓN
Es in chikauayotl ik mekayotl inmunitario y ik i chikauastli pampa yaochiua temautilistli y oksekintin kokolistli.
LAXANTES
An yelistli ma paleuia a in evacuaciones intestinales.
TLAMAITL GÁSTRICA
Es se anekotonalistli viceral ma se tlachiua kanapa totlakuayan au iuki ik tlakanaua.
MASTOGRAFÍA
Es se machtilistli radiológico ma se tlachiua in chichiualtin tika se uastli tetokayotili mastógrafo.
MIEKE TLAKONEUITL
Es ijkuak se siuatl tuvo mieke tlakoneuitl.
TOMAUAJKAYOTL MÓRBIDA
In tomauajkayotl se clasifica ipan yei categorías: grado I (30 a 34.9 kg/m2), grado II (35 a 39.9 kg/m2) y grado III y tomauajkayotl mórbida (>40 kg/m2).
PAPANICOLAU
Es se tekichiuali ipan kanik kalaki se tlachipauali tepitsin ipan in sakapili pampa nikpia tsayanatl ik in notepixkatl.
XIPINTLI
Es in kuetlaxtli tlatontli tetsaukatl in kuaitl ik xipintekomatl.
PROLIFERAR
Ipan neminilistlamatilistli se tlajtolistli ik in sempoualistli ik in yolisachitontli.
SÍFILIS
Es se temautilistli ik temautilistli auilneyo bacteriana ma se maua ipampa tsinkuiloa ipampa sakapili, kamaktli y youikuitl.
CHIPELIUISTLI
Es in rotura ik in kuetlaxtli, tilmatli ik se mekayotl o tentli ik se tsayanatl.
MELAUAJTLAJTOLI
Tlakatl ma tlajtolistli aun in neltilistli.
TSOTSOKATL
An chikiton tapayoli ik in kuetlaxtli ma in achimochintin ik in kimaka inofensivas.
VIH
Virus de inmunodeficiencia humana.
VPH
Virus del papiloma humano.
Inin yeyantli tiuej tlakaua se link in kanin uikilia niktlalia tej tlachiyalistli itech in kenin pareció in sentlaixtli y tlakuiloa recomendaciones.