Keskkonnateadlikkus on inimese ja keskkonna vahelise suhte ja vastastikuse mõju mõistmine ning valmisolek neid oma tegevuses arvestada. Keskkonnateadlik inimene lähtub oma otsustes teaduslikult tõendatud seisukohtadest ja asjakohasest keskkonnainfost.
Keskkonnasäästlik tarbimine ja ringmajandus – võimalused igapäevaseks mõistlikuks tarbimiseks, jäätmetekke vältimiseks, uus- ja taaskasutus lähtudes jäätmehierarhia kõrgematest astmetest. Üksikisik saab arengu jätkusuutlikuks muutmisse panustada siis, kui ta mõistab loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse olulisust ja tarbib keskkonnahoidlikult. Seega on oluline, et omandatavatel teadmistel on seos päriseluga ja nad aitavad igapäevalelus teha keskkonnahoidlikke valikuid.
Kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, meie majandustegevuse ja kultuuri jätkusuutlikkus sõltub loodusest ning looduse hüvesid kasutades peame arvestama piiridega, mida ületades ohustame kogu elu Maal.
Tutvustada loodus- ja keskkonnakaitset ning kujundada ühiskonna väärtushinnanguid keskkonnasäästlikumaks.
Kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse kujundamine, sh mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine.
Selle õpetamine koolides eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.
teab mõisteid keskkonnateadlikkus
teadvustab inimese rolli keskkonnaprobleemide tekitajana;
mõistab tarbimisühiskonna mõju keskkonnale;
oskab teha keskkonnasõbralikke valikuid;
oskab analüüsida oma igapäevaelu valikute mõju keskkonnale;
väärtustab puhast elukeskkonda;
julgeb iseseisvalt mõelda ning teha argumenteeritud otsuseid;
oskab prügi sorteerida.
Kogu õppematerjali läbimiseks kulub eeldatavalt 2 akadeemilist tundi. Õppematerjal on liigendatud lugemisosaks, testiosaks ning võõrkeeleoskuseks.
Eelteadmisis pole vaja.
Tööta läbi allolev õppematerjal. Kui soovid lisa juurde uurida, loe ka lisamaterjali.
Selles videos näidatakse, miks peab jäätmeid liigiti koguma, milliseid jäätmeliike kogutakse, mis jäätmetest saab, mis ohud kaasnevad plastireostusega, kuidas toimib pandipakendisüsteem ja kuidas saab prügi teket vähendada. Video on mõeldud II ja III kooliastme õpilastele loodusõpetuse tundidesse, aga tegelikult sobib kõigile.
Vaata video ja pane tähele: mitu erinevat sorti jäätmeid kogutakse Eestis, mis on prügi liigiti kogumise kasulikkus ja mis süsteem selline üldse on. Mis see on kasulik? Kuidas oleks võimalik käituda nii, et prügi tekiks vähem? Kõike seda saad teada sellest videost.
Allikas: Videoõps
Enda teadmisi prügi sorteerimisest saad panna end proovile: Eesti Energia prügimäng.
Prügi sorteerimise mäng (viktoriin)
Kas sina juba sorteerid? Plastik pakend looduses on kurnav. Plastikpakendit saab taaskasutada, vii see konteinerisse. Eesti Pakendiringlus OÜ
Võimaldab tarbijal olla looduse sõber ja lõpetada plastprügi tekitamise. See on keskkonna jaoks hädavajalik, inimeste jaoks lihtne ja sellega saab alustada kohe.
Panditopsid on väga vastupidavad ja neid saab kasutada kasvõi sada korda. Siiski on asjadel oma eluiga ja kui mõni pandinõu vajab vahetust, kogutakse need kokku ja suunatakse ümbertöötlemisse. Nii saavad nõud uue elu ja väärtusliku materjal ei jää loodust reostama.
Allikas: Panditops
Keskkonnaharidus. KUS ON ELU SÄÄSTLIKUM JA MÕISTLIKUM?
ERR lasteekraan. Prügihunt ja superjänes.
Esimene e-poodide pakendite ringlussüsteem on käivitatud! Itella
Läänemere päeva raames paigaldati Põhja-Tallinna rannaaladele spetsiaalsed prügikastid, et vältida suitsukonide sattumist merre. Loe siit.
Kompostimise ABC | Koolitus KOVidele. Keskkonnaamet
Jäätmete sorteerimine annab parima tulemuse, kuid need juba tekkehetkel eraldi koguda ja vajadusel puhastada. Just seetõttu on oluline, et paneksite juba kodus või töökohal erinevad jäätmed eraldi kogumisvahenditesse. Nii saame nendest enamuse suunata taaskasutusse ja anda suurema panuse keskkonna heaks.
Kõik mis on hea loodusele on hea sulle ja hoides loodust hoiad ka end!