Mobiil/whatsup : +37253821547
e-mail: kirjadannale@gmail.com
aadress: Mõisaküla rantsho ja Järve tallid
Mobiil/whatsup : +37253821547
e-mail: kirjadannale@gmail.com
aadress: Mõisaküla rantsho ja Järve tallid
Meie armas Maribell ja Traviata startisid 11.03.2022 Niitvälja ponikarika raames toimunud avatud ringis parkuuris 100cm. Paar tegi väga kindla ja hea sõidu, kahjuks pika parkuuri süsteemi esimene latt pudenes. Tulemuseks jäi sel korral tubli seitsmes koht. Ponipaik on üliuhke !
Minu kallis sõber Catlin Vatsel oma imelisel Vincero Bugattil saavutasid suures konkurentsis 110 cm kiirusparkuuris tubli 4. koha. Ja Vintsu on ju alles noor hobune, kõrget lendu Teile armsad!
Maailma loomine liigub meie järglaste kätesse. Meie ülesanne on hoida nende usku iseendasse, oma loovasse potentsiaali; toetada neid oma elu eesmärkide mõtestamisel ja elluviimisel. Kutsun Teid üles toetama noorte ratsutajate algatust Järve talli treeningvõistluste sarja korraldamisel. Teist igaüks annab oma osalemisega märkimisväärse panuse sellesse ettevõtmisesse. Seega: Kui Sul on vähegi võimalust, mine ja pane ennast ning oma hobust proovile juba 25.märtsil 2023 Järve tallis.
Selle jaoks, et ratsavõistlustest maksimaalselt kogemust saada, eesmärgistab iga ratsutaja oma võistluskarjääri, koostades endale nimekirja põhjustest, miks üldse võistelda. Minu isiklik karjäär ratsavõistlustel algas suure pauguga: võitsin oma esimese koolisõiduvõistluse naabertalli treeningvõistlusel, kuhu olid hindama kutsutud üsnagi nimekad kohtunikud. Särasin õnnest, kui mulle ulatati minu päris esimene sini-must-valge rosett.
Kuid mitte iga järgnenud päris võistlus ei andnud nii säravaid tulemusi.
Üks neist meenub siiani eriti teravalt. Olin peale oma sooritust arvamusel, et võidan selle skeemi oma veatu esitusega mängleva kergusega ent oma suureks pettumuseks sain kohtunikelt hindeid just niipalju, et pidin leppima kahvaturoosa kuuenda koha rosetiga. Teel koju istusin vaikselt hobuseautos ja püüdes ennast kuidagi eraldada sellest meeletust pettumusest, mida tundsin, jõllitasin klaasistunud pilgul maastikku. Minu enesekehtestatud paguluse katkestas lõpuks noor autojuht. Ta pöördus esiistmel ümber ja vaatas mulle otsa: « Anna, Sind lihtsalt ratsutati täna üle!»
Oma südames ma teadsin, et ta rääkis tõtt. Ma ei võitnud sini-must-valget rosetti, sest keegi teine ratsutas minust paremini.
See oli karm annus reaalsust, millel oli märkimisväärne efekt minu väärtushinnangutele tulevikus. Mõistsin, et pean omaks võtma kogu kogemuse ja leppima tulemusega. See osutus targaks valikuks, sest lisaks sini-must-valge roseti võitmisele avastasin rea põhjuseid treeningvõitlustel osalemiseks:
1. Täiustan oma oskusi.
Treeningvõistlused sarnanevad ülikoolilinnakuga, kus saab ratsutamise alal justkui edasi õppida. Võistlusväljakul mugavustsoonist väljaspool avatame sageli kui hästi me mingid oskused tegelikult omandanud oleme. Näiteks suudan ma koduväljakul mängleva kergusega hüpata ühe sammu süsteemi, kuid kas ma suudan seda ka siis kui keskkond on võõras ja tõkked hobusele hirmutavad? Võimalus õppimiseks ei avane mitte ainult areenil üle takistuste lenneldes. Oma järjekorda oodates avaneb sageli võimalus vaadata kuidas teised ratsutajad väljakutsega toime tulevad ning selles on alati palju, mida kõrva taha panna. Eriti kui on võimalus jälgida just neid ratsutajaid, keda oma eeskujudeks peame. Sageli on kõige meeldejäävamad nõuanded pärit just võõra treeneri suust ja oled neid kuulnud soojendusväljakul täiesti juhuslikult.
Treeningvõistlustel osalemine arendab inimese puhul võimet ettenägematud probleeme kiiresti lahendama õppida. Ka eesmärkide seadmise- ja organiseerimioskus on ratsavõistlustel ellujäämiseks oluline oskus. Sageli seisavad ratsutajad ja treenerid silmitsi probleemidega, mida polnud võimalik ette ennustada ja tuleb kiiresti leida lahendusi mitte ainult hobusega seonduvatele probleemidele, vaid päevakorda tulevad ka logistika ja ajaplaneerimise apsud. Võistlemine juhib uskumaltult suurt tähelepanu detailidele ja seega areneb ka prioriteetide määramise ja teostamise oskus surve all.
2. Treenida parem hobune.
Koolisõidu olümpia medalist Hilda Gurney on öelnud, et hobust tuleb esmalt treenida kodus. Seejärel tuleb hobust treenida võistlustel. Kõik kes on kogenud rohelise hobusega võistlemist, mõistavad tõde selle lause taga. Sotsialiseerumise protsess on see, mis muudab iga hobuse lõpuks usaldusväärseks partneriks ka tundmatutes situatsioonides. Võistlussituatsiooni lavastamisega anname me hobusele võimaluse tutvuda eluga väljaspool kodutalli, helid ja objektid, millega loom ei ole harjunud kokku puutuma. Pisitasa ja väiksema stressihulgaga treeningvõistlused on heaks stardiplatvormiks, et aidata hobusel saada viisakalt käituvaks ratsahobuseks igas situtsioonis. Selline elu-oluga tutvumine muudab meie hobused enesekindlamaks ja julgemaks igas uues situatsioonis. Need käitumismustrid omakorda soosivad hobuse väärtuse tõusu, juhuks kui omanikul on plaanis hobune hiljem maha müüa.
3. Saavutada omaenda personaalne parim.
Selle asemel, et võistelda teiste ratsutajate ja hobustega on treeningvõistlus hea koht, kus kasutada teist vaatenurka. Võtta seisukoht, et tegemist on eksami või testiga, mis hindab teie ja hobuse edusamme senistes õpitulemustes. Näiteks on see hea koht kontrollimaks, et kui olete koduplatsil võimeline sooritama jalavahetusi õhus, siis kas see õnestub ka võõral väljakul keset parkuuri. Koolisõitjad on selle vaatenurga omandanud juba ammu ning ilmselt on neil seda sellevõrra ka lihtsam teha, kuna nad saavad alati tagasisidena lehe, kus on kirjas nende protsentuaalne tulemus. Seepärast nimetataksegi koolisõidu skeeme " dressage tests".
4. Suhted ratsa-sõpradega
Igakord ei saa Sa olla rosetivõitja. Seevastu saad Sa aidata oma sõpradel ja tallikaaslastel nende eesmärkide suunas püüelda. Seda tüüpi sõpruskod konkurentsis võib luua mälestusi ja sõprussuhteid, mis kestavad läbi terve elu.
5. Positiivsete isikuomaduste arendamine.
Seistes silmitsitsi hirmuga okserite või krossitakistuste hüppamise ees, kartes pettumust, et teised olid seekord osavamad on just treeningvõistluste õppetunnid, mida saab rakendada enda kasuks ka väljaspool talli-elu. Kui suudate hooaja või kaks ratsavõistlustel ellu jääda, siis tulete ilmselt toime ka probleemidega nagu töökaotus, koolisuhted või tööintervjuul rahuliku meele säilitamine.
Võib-olla kõige tähtsam on see, et pidevalt muutuvad väljavaated saada tšempioniks – või mitte – õpetavad lõpuks alandlikult tunnistama oma isiklikke puudujääke ja annavad otsustavuse teha paremini. Need positiivsed iseloomuomadused on preemiad, mis teenivad Sind paremini kui ühegi sini-must-valge roseti põgus uhkus. Jäägu rosetipüüdmine päris tšempionaatide tarbeks!
Carol Sanderkoff ja Traviata tegid eile Suurestil Pet City ponikarika raames toimunud 100cm puhtus-kiirus parkuuris tugeva puhta sõidu, millega platseerusid teisele kohale.
Hobused on suurepäraseks koostööpartneriks kui me räägime vaimsest tervisest ja teraapiatest. Miks just hobused? Sest hobune suudab peegeldada ja vastata inimese käitumisele, tehes seda ilma hinnanguteta.
Kariloomadena tuginevad hobused ohutuse v ohu tajumiseks äärmiselt täpsele sensoorsele närvisüsteemile; näiteks suudab hobune kuulda inimese südamelööke ligi pooleteise meetri kauguselt. Südame löögisageduse varieerumist uurinud teadlased on välja selgitanud, et hobstel on võime sünkroniseerida oma südamelööke inimese omadega. Kui inimene viia teraapia eesmärgil hobuste keskkonda, siis sageli reageerivad hobused samade füüsiliste ja emotsionaalsete reaktsioonide spektris . See võimaldab terapeudil saada ülevaadet oma kliendi psühholoogilisest seisundist.
Kõik maismaaloomad jagavad seitset nö emotsionaalset seisundit oma närvisüsteemis: AVASTAMINE ( uudishimu), HOOLIMINE, MÄNG, IHA, PAANIKA/LEIN, VIHA ja HIRM. Need sõnad on närvisüsteemi kirjeldamiseks paika pannud dr. JaaK panksepp, kes on pühendanud oma elutöö närvisüsteemi uurimisele. Need seitse emotsionaalset seisundit saab liigitada kaheks: "tunnen-ennast-hästi" ja " tunnen-ennast-halvasti" kategooriateks. Esimesed neli (uudishimu, hoolimine, iha ja mäng) on hea tunde seisundid ja ülejäänud kolm (paanika/lein, viha ja hirm) liigitvad "tunnen-ennast-halvasti" kategooriasse.
Afektiivse neuroteaduse uuringutes on selgunud, et kui anda loomale valikuvõimalus, siis loom eelistab välja lülitada halvad emotsioonid. Loomad ei soovi tunda negatiivseid emotsioone ning püüavad neid vältida. "Tunnen-ennast-hästi emotsioonid" on need, mille poole kõik loomad püüdlevad ning on valmis kordama käitumisi, mis stimuleerivad postitiivsete emotsioonide teket.
Miks on poitiivsed emotsioonid treeningus olulised?
Käitumised on alati seotud emotsioonidega. Iga käitumise taga on emotsioon, mis selle käivitab ning iga käitumine salvestub looma ajusse kas "tunnen-ennast-hästi" või "tunnen.ennast-halvasti" emotsioonina. Ajul ei ole neutraalset olekut - kõik, mida hobune kogeb on kas hea või halb. Seetõttu ka igasugune õppimise kogumus on kas meeldiv või ebameeldiv.
Küsimus, mille peaksime endale treeneri või ratsutajana esitame on lihtne: Kas me soovime, et hobune tunneks ennast hästi või halvasti?
Heatahtliku ja loomast lähtuva treeneri või omanikuna soovime ju ikka, et hobune tunneks ennast hästi. Treening meetodeid valides peaksime kasutama neid, mis aktiveerivad "hea- enesetunde" emotsionaalseid süsteeme (uudishimu, hoolimine, mäng) ning püüma vältida "halva enesetunde" seisundeid ( paanika/lein, viha ja hirm).
Siinkohal on oluline ära märkida, et igasugune õppeprotsess sisaldab alati mingil määral frustratsiooni, mis kuulub viha/raevu süsteemi ning mida hobune tajub "tunnen-ennast-halvasti" emotsiooina. Kõigil loomadel on looduslik võime tulla toime halbade emotsiooniga, seda eeldusel, et stress ei ole konstantne. Hobused, kes elavad stressirohketes tingimustes (kinnised ruumid, üksindus, nälg) kannatavad kroonilise stressi all ning see põhjustab füüsilisi proleeme ja haiguseid. Selleks, et hobune naudiks õppimist ja treeneri- hobuse suhe saaks olla meeldiv, peame meie tagama, et hobune kasutaks enamiku ajast oma " tunnen-ennast-hästi" emotsionaalset süsteemi. Seda nii treeningute siseselt kui väljaspool treeningsituatsioone.
Vastutustundliku treeneri ja omaniku kohustus on lisada hobuste keskkonda hea emotsiooni tekkimiseks võimalusi ja ühtlasi aktiivselt vähendada situatsioone, kus tõusevad pinnale " tunnen-ennast-halvasti" emotsioonid. Teadlikult halbu emotsioone ( viha, hirm, paanika) treeningutel produtseerides kahjustame me pikas perspektiivis nii suhet oma hobusega kui ka hobuse tervist.
Õnnelik hobune on terve hobune!
10 Head põhjust osta hobune.
Oled kaalunud päris oma hobuse soetamist ent väljavaade hobuse omankuks saamisest hirmutab? Hobuse omamine ja tema eest hoolitsemine on uskumatult äge kogemus, kuigi see nõuab suurel hulgal pühedumist , sihikindlust ja kohati ka rasket tööd. Pikas perspektiivis on see pingutus alati oma hinda väärt. Siin on kaksteist põhjust, miks osta hobune, kui seisad just praegu kahtluse müüri taga, kas Sinust peaks saama hobuseomanik või mitte:
Hobuse omamine lisab ellu seiklusi.
Vahel võib igapäevaelu olla üpris igav. Lõputu rutiin töö, kooli ja kodutööde vahel. Aga Galopeerimine suurtel põldudel, kõrgete takistuste ületamine või lihtsalt jalutuskäik metsas annab elule kõvasti vürtsi. Isegi kui Sa pole seikluste otsija tüüpi inimene, siis ainuüksi hobuse omamine lükkab Sind mugavus tsoonist välja ning sunnib pidevalt proovima uusi asju.
Hobuse omamine on puhas rõõm. Hobused on targad ja naljakad olendid. Igaüks neist on täiesti unikaalne indiviid. Ja õppida tundma oma hobuse eelistusi, käitumismaneere, iseloomuomadusi ja väikseid pirtsakusi on minu lemmik osa hobuseomanikuks olemise juures.
Hobuse omamine on teraapiline
Kui Teil esineb vaimseid või füüsilisi terviseraskuseid, siis võib hobuse omamine ja ratsutamine osutuda elumuutvaks. Võin kinnitada, et ratsutamine on üks parimaid teraapiavorme. See mitte ainult ei paranda inimese füüsilist osavust vaid lisab enesekindlust, mis kandub üle ka muudesse eluvaldkondadesse.
Saad endale palju uusi sõpru
Lisaks suhtele, mille loote oma hobusega , saate suure tõenäosusega ka suure hulga ratsasõpru. See on eriti kasulik, kui olete algaja hobuseomanik. Nö. Hobuseinimesed on kiiresti sotsialisseruvad ja väga kirglikud jagama oma huvi hobuste vastu. Ja ühine kirg aitab luua sõprussidemeid kergemini.
Veedad rohkem aega õues
Tänapäeva tehnikamaailmas on päris värskendav korraks "juhe seinast välja tõmmata" ja paar tundi oma hobuse seltsis veeta. Isegi kui oled tööalaselt tihedalt aheldatud ekraanide taha, siis hobuse omamine sunnib sind välja minema hoolimata sellest, kas kallab vihma või paistab päike.
Oled tervem
Hobusega tegelemine arendab kordinatsiooni, tasakaalu, painduvust, lihased muutuvad tugevamaks. Oled füüsiliselt aktiivem.
Muudab Sind Vastutustundlikumaks Kogu hobuse eest hoolitsemisega kaasneva töö tõttu peavad värsked hobuseomanikud kiiresti muutuma vastutustundlikumaks, et kõik oma hobuse vajadused rahuldada ja vältida kahjusid.
Muudab SInd vastupidavamaks.
Kuigi hobused on kaunid ja targad loomad, siis kohati võivad nad osutuda äärmiselt kangekaelseteks. Ja kui kannatlikkus ja vastupidavus on Sinu nõrgad kohad, siis hobuse omamine arendab neid kompetentse Sinus kindlasti.
Areneb probleemide lahendamise võime. Kui seisate hobuseomanikuna silmitsi käitumis või terviseprobleemidega, pead pähe panema oma mõtlemismütsi. Mida suurem on probleemide mitmekesisus ajas, seda paremini olete valmis uute olukordadega silmitsi seisma.
Hobused on suurepärased kaaslased
Mitte ükski suhe ei sanane sidemega, mis tekib hobuse ja tema omaniku vahel. See on miski, mida ma ei vahetaks ka terve maailma vastu!
5 fakti hobuomanikule
Hobused vajavad baasheaoluks kolme asja: söök, kari ja vabadus
Domineerimine ja juhtimine ei esine hobuste karjaelus lihtsas vormis nagu mina ütlen ja sina teed.
Hobustel on väga arnenud ja kompleksne emotsionaalne intelligentsus
Mitte ükski hobune ei ole sihilikult raskesti käsitletav.
Enamik käitumisprobleeme lahenevad iseenesest kui anda neile tingimused loomuomaseks eluks: söök, kari ja vabadus.