KüberPõgenemistuba

Konstruktivism on õppimisteooria, mis keskendub õppija aktiivsele rollile teadmiste loomisel, toetudes sellele, et õppimine on sügavalt isiklik protsess, kus õppijad integreerivad uut teavet oma olemasolevate teadmiste struktuuridesse (Piaget, 1952). Põgenemistubades on õppijad sunnitud rakendama oma eelteadmisi ja kogemusi, et lahendada probleeme ja mõistatusi, mis omakorda genereerib uusi arusaamu ja seoseid, seega illustreerides konstruktivistlikku õppeprotsessi. 

Võttes aluseks Lev Vygotsky teooriad, rõhutab sotsiaalkonstruktivism õppimise sotsiaalset dimensiooni, kus olulisel kohal on teadmiste koosloome läbi suhtluse ja koostöö (Vygotsky, 1978). Põgenemistoad pakuvad selleks ideaalse keskkonna, kuna õppijad töötavad rühmades, jagades teadmisi, arutledes ja tehes koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks. See soodustab mitte ainult teadmiste sünteesimist, vaid ka suhtlemisoskuste ja meeskonnatöö arengut. Jean Piaget’i sõnastatud mõiste kognitiivne konflikt kirjeldab olukorda, kus uus teave on vastuolus õppija olemasolevate teadmistega, põhjustades sisemise pingeseisundi, mis nõuab kognitiivset ümberkorraldamist (Piaget, 1959). 

Põgenemistubade mängudes esinevad mõistatused ja probleemid esitavad tihti väljakutseid õppijate eelarvamustele ja teadmistele, sundides neid oma arusaamu ümber hindama ja laiendama. Selline kognitiivne aktiveerimine on õppimise seisukohalt keskse tähtsusega. Deci ja Ryan'i iseäralik motivatsiooniteooria, eriti selle alajaotus, mis käsitleb sisemist motivatsiooni, selgitab, kuidas autonoomsuse, pädevuse ja seotuse vajaduste rahuldamine suurendab motivatsiooni ja rahulolu (Deci & Ryan, 1985). 

Põgenemistoad pakuvad unikaalset keskkonda, kus õppijad tunnevad end osalisena (seotus), tunnetavad oma panuse olulisust (pädevus) ning on kaasatud loovasse ja mõtlemist nõudvasse tegevusse (autonoomsus). Selline keskkond soodustab suuremat sisemist motivatsiooni ja sügavamat kaasatust õppimisprotsessi. David Kolb'i kogemusõppe teooria väidab, et tõhus õppimine toimub läbi kogemuse, kus õppijad osalevad aktiivselt ja reflektiivselt oma õpikogemustes (Kolb, 1984). 

Põgenemistoad võimaldavad õppijatel kogeda teoreetilisi kontseptsioone praktilises kontekstis, millele järgneb refleksioon, mis aitab süvendada ja kinnistada õpitu. See lähenemine ei ainult ei tugevda õpitud materjali, vaid suurendab ka üldist mõistmist ja rakendamisoskust. Neid teoreetilisi perspektiive arvestades on põgenemistoad mitte ainult uuenduslikud ja meelelahutuslikud, vaid pakuvad ka tugevat pedagoogilist väärtust, soodustades keerukate kognitiivsete, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut, mis on olulised kaasaegses haridusmaailmas.

Kasutatud allikad:

1. Deci, E. L., & Ryan, R. M. (1985). Intrinsic motivation and self-determination in human behavior. Plenum Press.

2. Kolb, D. A. (1984). Experiential learning: Experience as the source of learning and development. Prentice-Hall.

3. Piaget, J. (1952). The origins of intelligence in children. International Universities Press.

4. Piaget, J. (1959). The language and thought of the child. Routledge & Kegan Paul.

5. Vygotsky, L. S. (1978). Mind in society: The development of higher psychological processes. Harvard University Press.

Projekti info:

Küberpõgenemistuba materjalid on valminud "Targalt Internetis" projekti raames.