Muusika kompositsiooniõpetus

andrus kallastu, indrek palu

Muusika kompositsiooniõpetus

Digiõppevahend ja sellega seotud kursus "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile" sisustab Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2 esitatud muusika õppekava teema "omalooming".

Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursuse eesmärk on anda vahendid oma loo kirjutamiseks ja olemasoleva muusika paremaks mõistmiseks.

Kursus on suunatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimestele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid kes alustavad muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Kursuse läbimise nominaalne kestus on 3 õppeaastat.

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest tunnist ja teemast ning tõuke selleks võivad anda suured projektülesanded.

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik käsitletavad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas.

Kursuse sihtrühm

Kursus ja sellega seotud õppevahend on koostatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikaliste elementide kirjeldamisega ning iga uus asi toetub võimalikult eelmistele.

Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt ja koostada ise individuaalse õppeprotsessi aegrida.

Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise teemade läbimise järjekorra.

Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on kasutatav ka lastemuusikakoolis solfedžotunnis ja heliloomingu või kompositsiooniõpetuse kursuse õppevahendina.

Metoodilised ja didaktilised lähtekohad

Kursuse näidisjuhtumit ehk probleemsituatsiooni (whole task) kirjeldab küsimus "Ma tahan luua sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja Beethoveni 5. sümfoonia partituuris"?

Kursuse käigus läbitavaid muusikateooria mõisteid ei õpita tühikäigul, "teoreetiliselt", mõistete endi pärast. Antud kursuse raames teooria mõisteid õpitakse ainult selleks, et nendega kohe midagi praktilist teha. Sellest on tingitud ka muusikateooria mõistete suhteliselt piiratud arv. Näiteks, kui mõisted "noot", "paus" ja "partituur" on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, näiteks paigutatakse mõned noodid ja pausid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude muusikaliste objektidega. Sellele põhimõttele viitab ka kursuse nimetus "kompositsiooniõpetus", mitte aga näiteks "elementaarteooria", "muusikaanalüüs" või "vormianalüüs". Kujundlikult öeldes kursus näitab, et "see on kruvikeeraja ja see on kruvi. Õpetaja ütleb: keerake sinna kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine."

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õppevahendis tutvustatud muusika kompositsiooniõpetuse tööriistad kasutatavad mistahes muusika loomiseks.

Õppevahend ei ole täht-tähelt täitmiseks. Õpetaja võib vajadusel materjali kärpida või juurde lisada. Kuna kursuse sooritamise põhiliseks tõendiks on õpilase loominguline portfoolio, võib õppimist alustada kohe projektülesannetest ja selgitada muusikateoreetilisi mõisteid alles vastustena töö käigus tekkinud küsimustele.

Ideid selle kohta, kuidas muusika kompositsiooniõpetuse tund võiks olla üles ehitatud, pakuvad õpetajale LePlanneri keskkonnas teostatud näidistunnikavad ja õpistsenaariumid.

Kursus koosneb 19. kogumikust

Kogumikud on liigendatud järgmiselt:

1. definitsioon

Mõistete definitsioonid lähtuvad Vikipeedias olevatest muusika mõistete määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

2. joonis, video

Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde saab korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised.

Videod avavad muusika mõisteid ja kompositsiooonimeetodeid protsessina.

3. kontrollülesanne ja harjutused

    • milline väide peab paika?
    • test
    • sõnaline harjutus
    • noodikirjas harjutus

Kontrollülesannete põhiline sihtrühm on täiskasvanud iseõppija. Kontrollülesannete puhul peab õpilane suutma muusikateoreetilise mõiste määratlusest sisuliselt aru saada. Seetõttu on kontrollülesanded koostatud selliselt, et tõene info tuleb libainfo hulgast ära tunda.

Harjutused on mõeldud eelkõige õpilase iseseisvaks treeninguks muusikateoreetiliste mõistete praktilisel kinnistamisel.

4. väike või suur projektülesanne

Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio koosneb teatud kogusest testide ja harjutuste sooritustest, väikestest projektülesannetest ja vähemalt ühest suurest projektülesandest. Portfoolio miinimummaht sõltub õpetaja ja õpilaste võimekusest. Projektülesannete puhul on refleksiooni huvides soovitav tööprotsessi ja esituste dokumenteerimine näiteks audio- või videosalvesti abil. Ka audio-videodokumentatsioon võiks olla õpilase portfoolio osa.

Kursuse näidisajakava

Kursus on jagatud nelja ossa:

Elemendid (1. aasta). Elementide osas on lähenemine analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka väikeste projektülesannete fookus võimalikult ühel asjal, põhimõttel "üks asi korraga". Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel mingi omadus.

Seosed (2. aasta). Seoste osas on lähenemine sünteetiline. Seoste osa algab rütmi teemaga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Osa võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega.

Kriitika (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni osas kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad oma lugude kirjutamist. Kuna selles osas on põhirõhk muusikastiilil, muusikavormil ja muusikažanril, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist kompositsiooniõpetust, näiteks muusikalõigu kirjutamist ranges, barokk- või klassitsistlikus stiilis.

Süvenemine eeldab põhjalikumat sissevaadet elementide, seoste ja kriitika teemadesse. Õpilased, kellel on sügavam huvi heliloomingu või muusika uurimise vastu, tegelevad individuaalse kava alusel loomingulise või uurimisprojektiga. Samuti võib selles osas toimuda põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondade, nagu matemaatika, füüsika, kirjanduse, teatri, filmi või multimeediumiga. Süvenemine võib toimuda paralleelselt elementide, seoste ja kriitika osaga. Mõnes gümnaasiumis annab selleks võimaluse valikainete süsteem.

I aasta (G1): "Elemendid"

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Uusaegse helikeele kujunemine"

I poolaasta

  1. Muusikaline objekt
  2. Helivältus
  3. Helikõrgus

II poolaasta

  1. Akord
  2. Meloodia
  3. Väli

II aasta (G2): "Seosed"

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Rahvuslikkus muusikas"

I poolaasta

  1. Rütm
  2. Harmoonia
  3. Faktuur
  4. Kontrapunkt

II poolaasta

  1. Variatsioon
  2. Tämber
  3. Orkestratsioon

III aasta (G3): "Kriitika"

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Muusika 20. ja 21. sajandil"

I poolaasta

  1. Muusikastiil
  2. Muusikažanr
  3. Muusikavorm

II poolaasta

Varuaeg portfoolio lõpetamiseks.

IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): "Süvenemine"

  1. Muusikamatemaatika
  2. Muusikateater
  3. Filmimuusika

Raskusastmed

Plussiga (+) on tähistatud süvendav teema. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse kursuse jooksul läbida.

Kontrollülesannete ja harjutuste raskusastmed sõltuvad ülesande õige lahendamise kiirusest. Õpilase enesekontrolliks on harjutuse testkuju puhul näha ka harjutuse sooritamiseks kulunud aeg.

Lõimimine

Nool (->) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimimine võib toimuda näiteks järgmiste õppeainetega:

  1. muusikaajalugu
  2. matemaatika
  3. füüsika
  4. ajalugu
  5. psühholoogia
  6. filosoofia

Õppematerjali ja tehniliste vahendite kasutamine

Enamus kursuse projektülesannetest on sooritatavad paberi ja pliiatsiga.

Arvuti ja muude tehniliste vahendite kasutamise vajadus on märgitud eraldi. Arvutit ja arvutiprogramme on vaja näiteks tämbri peatüki ülesannete sooritamiseks.

Digikogumiku kasutamine eeldab digivahendi (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni) ja internetiühenduse olemasolu.

Tagasiside

  • Õpetaja tagasiside õpilasele

Koostajad soovitavad õpetaja tagasisidena õpilasele kasutada kujundavat hindamist kombinatsioonis kategooriatega 'arvestatud-mittearvestatud'.

Kursuse sooritamise täpsed tingimused võib määrata õpetaja, kuid koostajad soovitavad määrata põhitingimuseks õpilase isikliku portfoolio olemasolu. Lisatingimuseks võib määrata ka näiteks

  1. teatud arvu harjutuste veatu sooritamise teatud kontrollaja jooksul
  2. kursusega seotud muusikateooria mõistete testi veatu sooritamise TAO keskkonnas
  • Õpilase tagasiside kursusele

Õppevahendi koostajad paluvad kursuse lõpus õpilasel täita tagasisidevorm.

Tagasisidevastustega tutvumiseks tuleb õpetajal saata e-mail Eesti Arnold Schönbergi Ühingu aadressile schoenberg@schoenberg.ee

Eesti Arnold Schönbergi Ühing avab seejärel õpetajale ligipääsu vastustele.

Tagasisidevorm:

1. ei ole test, milles on õiged või valed vastused. Täiesti aktsepteeritav on see, kui inimene ei oskagi küsimustele midagi vastata, st tema meelest ei ole ta mitte midagi õppinud, tal ei ole olnud võimalust või tahtmist omandatud teadmisi kasutada või ta ei taha muusika vallas midagi uut juurde õppida.

2. ei ole õppevahendi kvantitatiivse hindamise vahend. Seetõttu on tagasisidevormi küsimustes välditud liiga kitsast kategoriseerimist konkreetsete ülesannete või ülesandetüüpide kaupa. Koostajate eesmärk on näha puude taga metsa, saada aru, millise teadmise ja tunnetuse on õpilane ülesandeid lahendades tegelikult omandanud.

  • Tagasiside õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks

Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM.

Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada:

  • ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada koostamislehe arutelulehel;
  • tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel ERRATA.


Näidispeatükk

Meloodia


Näidistunnikava

Helikõrgus


Test muusika elementaarteooria mõistete kohta


Digikogumik "Muusika kompositsiooniõpetus"