Tunnidisaini näidis

Õppedisain on hädavajalik, see aitab struktureerida ja optimeerida õppeprotsessi paremate õpitulemuste saavutamiseks ning võimaldab luua selge ja loogilise tunnikava. Õppedisain muudab õppimise huvitavamaks ja kaasavamaks, suurendades õpilaste motivatsiooni ja arendades olulisi oskusi nagu kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine.

Üheks õppedisaini mudeliks on näiteks Merrilli õpetuse põhiprintsiibid (First Principles of Instruction), mis pakuvad struktureeritud raamistiku tõhusaks õpetamiseks, keskendudes viiele peamisele aspektile: ülesandekesksus, aktiveerimine, demonstreerimine, rakendamine ja lõimimine. Merrilli mudel rõhutab ülesannete järk-järgulist keerukust ja õppija aktiivset osalemist, et saavutada sügavam mõistmine ja paremad õpitulemused (Kurt, 2022).

• Ülesandekesksus – õppimine toimub reaalse elu probleemide lahendamise kaudu.

• Aktiveerimine – varasemate teadmiste meenutamine ja sidumine uute teadmistega.

• Demonstreerimine – uute oskuste ja teadmiste näitlikustamine praktikas.

• Rakendamine – õpitu praktiline kasutamine ja probleemide lahendamine.

• Lõimimine – õpitu sidumine igapäevaeluga refleksiooni ja arutelu kaudu.

Tunni planeerimisel võta lisaks appi Gagne 9 õpisündmust, sellest on pikem tutvustus ka tunni planeerimise juures. See mudel kirjeldab üheksat etappi, mis aitavad struktureerida õpetamisprotsessi:

• Käivitamine - õppijate tähelepanu köitmine.

• Eesmärkide esitamine - selgete õpieesmärkide seadmine.

• Teabe esitamine - uue info jagamine.

• Praktiline rakendamine - uute teadmiste harjutamine.

• Tagasiside andmine ­- õppijate soorituste analüüs ja tagasiside.

• Hindamine - omandatud teadmiste ja oskuste hindamine.

• Ülevaade ja kokkuvõte - olulise info kordamine.

• Uute teadmiste rakendamine - teadmiste kasutamine uutes olukordades.

• Motivatsiooni tõstmine - õppijate motivatsiooni toetamine.

Teadmisteringi laiendamiseks soovitan uurida õppimisteadustest tuntud ICAP mudelit (Interactive, Constructive, Active, Passive). See on teooria, mis käsitleb õppimise tasandeid ja nende mõju teadmiste omandamisele.

Õpilaste teekond ennastjuhtivaks õppijaks võtab aega, esmalt tuleb panustada enesereguleeritud õppesse ehk SRL (Self-Regulated Learning) kus õppijad võtavad vastutuse oma õppimise eest, seades eesmärke ja jälgides oma edusamme.

Tunnikava on õpetaja jaoks hädavajalik tööriist, aidates struktureerida ja planeerida õppetundi ning tagades selle efektiivsuse ja eesmärgipärasuse. 

See dokument sisaldab tavaliselt:

• tunni eesmärke, 

• vajalikke õppevahendeid, 

• tunni käiku (sissejuhatus, põhiosa ja kokkuvõte), 

• kasutatavaid õppemeetodeid ning 

• hindamise või tagasiside andmise viise. 

Hästi koostatud tunnikava võimaldab õpetajal keskenduda õpetamisele ja õpilaste vajadustele, sest kõik vajalik on eelnevalt läbi mõeldud ja kirja pandud. See aitab hoida fookust, jagada aega otstarbekalt erinevate tegevuste vahel ning tagada, et kõik olulised õpieesmärgid saavad täidetud. 

Lisaks annab tunnikava õpetajale kindlustunde ja paindlikkuse reageerida ootamatutele olukordadele klassiruumis, kuna põhistruktuur on paigas. 

Tunnikava on ka suurepärane refleksioonivahend, mis võimaldab õpetajal hiljem analüüsida tunni kulgu, õnnestumisi ja arengukohti, aidates seeläbi kaasa professionaalsele arengule ja õpetamise kvaliteedi pidevale parandamisele. 

Õppedisainerid soovitavad tunnikava koostamisel lähtuda Gagne 9 õpisündmusest, mis aitavad luua raamistiku õppesisu ettevalmistamiseks ja edastamiseks. Iga sündmuse kohta on järgnevalt tehtud lühikokkuvõte.

Tunnikava koostamine Gagne 9 õpisündmuse baasil

Eesmärk on toetada õppijaid uue õppimisel ja õpitu rakendamisel. Õpisündmuste rakendamine on paindlik ja võib toimuda hajutatult:

• õpisündmusi ei pea rakendama kindlas järjekorras

• õpisündmusi võib omavahel ühendada

• õpisündmused ei pea aset leidma ühe õppetunni jooksul