Olenemata sellest, kas sul tuleb anda ainult mõnda loengut või üles ehitada terve moodul, tuleks lisaks entusiasmile ja pealehakkamisele kavandada ka õppedisaini ja luua tunnikava.
Siit lehelt leiad esmalt soovitused õppedisaini loomiseks ja seejärel tunnikava ülesehitamise juhised.
Õppedisain on hädavajalik, see aitab struktureerida ja optimeerida õppeprotsessi paremate õpitulemuste saavutamiseks ning võimaldab luua selge ja loogilise tunnikava. Õppedisain muudab õppimise huvitavamaks ja kaasavamaks, suurendades õpilaste motivatsiooni ja arendades olulisi oskusi nagu kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine.
Üheks õppedisaini mudeliks on näiteks Merrilli õpetuse põhiprintsiibid (First Principles of Instruction), mis pakuvad struktureeritud raamistiku tõhusaks õpetamiseks, keskendudes viiele peamisele aspektile: ülesandekesksus, aktiveerimine, demonstreerimine, rakendamine ja lõimimine. Merrilli mudel rõhutab ülesannete järk-järgulist keerukust ja õppija aktiivset osalemist, et saavutada sügavam mõistmine ja paremad õpitulemused (Kurt, 2022).
Ülesandekesksus – õppimine toimub reaalse elu probleemide lahendamise kaudu.
Aktiveerimine – varasemate teadmiste meenutamine ja sidumine uute teadmistega.
Demonstreerimine – uute oskuste ja teadmiste näitlikustamine praktikas.
Rakendamine – õpitu praktiline kasutamine ja probleemide lahendamine.
Lõimimine – õpitu sidumine igapäevaeluga refleksiooni ja arutelu kaudu.
Tunni planeerimisel võta lisaks appi Gagne 9 õpisündmust, sellest on pikem tutvustus ka tunni planeerimise juures. See mudel kirjeldab üheksat etappi, mis aitavad struktureerida õpetamisprotsessi:
Käivitamine - õppijate tähelepanu köitmine.
Eesmärkide esitamine - selgete õpieesmärkide seadmine.
Teabe esitamine - uue info jagamine.
Praktiline rakendamine - uute teadmiste harjutamine.
Tagasiside andmine - õppijate soorituste analüüs ja tagasiside.
Hindamine - omandatud teadmiste ja oskuste hindamine.
Ülevaade ja kokkuvõte - olulise info kordamine.
Uute teadmiste rakendamine - teadmiste kasutamine uutes olukordades.
Motivatsiooni tõstmine - õppijate motivatsiooni toetamine.
Teadmisteringi laiendamiseks soovitan uurida õppimisteadustest tuntud ICAP mudelit (Interactive, Constructive, Active, Passive). See on teooria, mis käsitleb õppimise tasandeid ja nende mõju teadmiste omandamisele.
Õpilaste teekond ennastjuhtivaks õppijaks võtab aega, esmalt tuleb panustada enesereguleeritud õppesse ehk SRL (Self-Regulated Learning) kus õppijad võtavad vastutuse oma õppimise eest, seades eesmärke ja jälgides oma edusamme.
Tunnikava on õpetaja jaoks hädavajalik tööriist, aidates struktureerida ja planeerida õppetundi ning tagades selle efektiivsuse ja eesmärgipärasuse.
See dokument sisaldab tavaliselt:
tunni eesmärke,
vajalikke õppevahendeid,
tunni käiku (sissejuhatus, põhiosa ja kokkuvõte),
kasutatavaid õppemeetodeid ning
hindamise või tagasiside andmise viise.
Hästi koostatud tunnikava võimaldab õpetajal keskenduda õpetamisele ja õpilaste vajadustele, sest kõik vajalik on eelnevalt läbi mõeldud ja kirja pandud. See aitab hoida fookust, jagada aega otstarbekalt erinevate tegevuste vahel ning tagada, et kõik olulised õpieesmärgid saavad täidetud.
Lisaks annab tunnikava õpetajale kindlustunde ja paindlikkuse reageerida ootamatutele olukordadele klassiruumis, kuna põhistruktuur on paigas.
Tunnikava on ka suurepärane refleksioonivahend, mis võimaldab õpetajal hiljem analüüsida tunni kulgu, õnnestumisi ja arengukohti, aidates seeläbi kaasa professionaalsele arengule ja õpetamise kvaliteedi pidevale parandamisele.
Õppedisainerid soovitavad tunnikava koostamisel lähtuda Gagne 9 õpisündmusest, mis aitavad luua raamistiku õppesisu ettevalmistamiseks ja edastamiseks. Iga sündmuse kohta on järgnevalt tehtud lühikokkuvõte.
Eesmärk on toetada õppijaid uue õppimisel ja õpitu rakendamisel. Õpisündmuste rakendamine on paindlik ja võib toimuda hajutatult:
õpisündmusi ei pea rakendama kindlas järjekorras
õpisündmusi võib omavahel ühendada
õpisündmused ei pea aset leidma ühe õppetunni jooksul
9 õpisündmuse juurde pääsed kiiremini valides menüüst sobiva sündmuse.
Häälestad õppijad, et nende tähelepanu koonduks õppimisele. Tähelepanu haaramine võib toimuda korduvalt erinevates faasides, kui õppijate keskendumine on hajunud.
Meetodid: avatud küsimused, asjakohane lugu või video, teemaga sobivad sotsiomeetrilised ülesasanded, interaktiivsed küsimustikud.
Soovitus: loo endale erinevate meetodite varamu. Kasuta näidisena näiteks Mondo Maailmakooli lehte.
Esimesel kohtumisel tutvustad kogu õppekava: eesmärk, õpiväljundid, teemad, õppekorraldus. Ja iga tund tutvustad tundi eraldi.
Miks me siin oleme ja mida me teeme? Mida me pärast õppekava läbimist oskame ja mida pärast tundi oskame. Miks seda õppida on oluline?
Loo tunni seosed ka õppekavaga tervikuna. Aitad õppijal mõtestada õppimise eesmärki ja soodustad õpimotivatsiooni tekkimist.
Suunad õppijad meenutama varemõpitut. Sellega aitad õppijatel luua seoseid olemasolevate teadmiste ja uue õpitava vahel.
Meetod: erinevad meenutamisülesanded nagu interaktiivsed küsimustikud, enesetestid, küsimused ja arutelud.
Kasutad tõhusaid õpetamisstrateegiaid. Otsusta milliseid? Hoiad õppijad aktiivsed ja kognitiivselt kaasatud. Võid kasutada tehnoloogiaga tõhustatud õppimist. Sel juhul oled teadlik, kuidas tehnoloogia õppimist tõhustab, mis on selle eesmärk õppeprotsessis. Selles faasis saavad õppijad teemas põhiteadmised.
See faas võib tähendada ka uue õppimist iseseisvalt: õpijuhis, õppematerjalid ja õpiülesanne.
Juhendad õppijaid õppimisel, näiteks õpistrateegiate valikul. Võid kasutada taanduvat toestamist, kus sinu tugi samm-sammult väheneb ja õppijad muutuvad iseseisvamaks. Jagad selgitusi, tood näiteid, lood selged õpijuhised.
Kuidas saad toetada õppijate eneseregulatsiooni oma tunnis? Kuidas õpetad õpilasi õppima?
Õppijad rakendavad õpitut. Annad selleks õppijatele aega, katsetamine ja kordamine on vajalik. Toetad tagasiside andmisega. Võib toimuda kodutööna.
Meetod: projektid, arutelud, rollimängud.
Annad jooksvalt suulist või kirjalikku tagasisidet. Kas pakud juhiseid, soovitusi, julgustad? Või pakud enesehindamist või kaasõpilaste tagasisidet? Annad tagasisidet nii tunnis kui ka kodutööle.
Õppimise käigus kasutad kujundavat hindamist, et toetada õppija arengut. Oled õppijatele tutvustanud õpieesmärke. Jälgi õppeprotsessi jooksul, kas õppijad mõistavad, millist arengut neilt oodatakse. Hindad õpiväljundite saavutamist nii õppeprotsessi jooksul kui ka lõppedes. Pakud tagasisidet.
Hindamismeetodid ja -kriteeriumid: mida täpselt hindad õppeprotsessis, hindamisjuhend?
Õpitu kokkuvõttev kinnistamine pikaajaliseks meeldejätmiseks. Annad õppijatele selleks aega. Õpitut rakendatakse uutes päriselulistes olukordades või valdkondades. Võib toimuda kodutööna.
Meetod: juhtumiuuringud, probleemilahendused, refleksioonid ja arutelud.
Soovitan tutvuda ka Laine Aluoja (2024) koostatud hea kokkuvõtliku materjaliga tunnikava koostamisest.
Allikad:
Aluoja, L. (2024). Tunnikava. PBWORKS. http://tunnikava.pbworks.com/w/page/118573104/Tunnikava
Kurt, S. (2022, 9. aprill). Merrill`s Principles of Instruction. Education Library. https://educationlibrary.org/merrills-principles-of-instruction/
Northern Illinois University Center for Innovative Teaching and Learning. (2020). Gagné's nine events of instruction. In Instructional guide for university faculty and teaching assistants. https://www.niu.edu/citl/resources/guides/instructional-guide/gagnes-nine-events-of-instruction.shtml
Joonis: Designed by Freepik
MED õpetaja varamu. 2024.